Rahvaarv – 153 662
Pindala – 3 364,05 km²
Asustustihedus – 45,7 elanikku km² kohta
Maakonna keskus – Jõhvi vallasisene linn
Omavalitsusüksusi – 6 linna ja 16 valda
kohtla_2
kohtla_1
kohtla_jarve_2,kohtla_jarve_3,kohtla_jarve_4,kohtla_jarve_5,kohtla_jarve_6,kohtla_jarve_7
kohtla_jarve_1,kohtla_jarve_3,kohtla_jarve_4,kohtla_jarve_5,kohtla_jarve_6,kohtla_jarve_7
kohtla_jarve_2,kohtla_jarve_1,kohtla_jarve_4,kohtla_jarve_5,kohtla_jarve_6,kohtla_jarve_7
kohtla_jarve_2,kohtla_jarve_3,kohtla_jarve_1,kohtla_jarve_5,kohtla_jarve_6,kohtla_jarve_7
kohtla_jarve_2,kohtla_jarve_3,kohtla_jarve_4,kohtla_jarve_1,kohtla_jarve_6,kohtla_jarve_7
kohtla_jarve_2,kohtla_jarve_3,kohtla_jarve_4,kohtla_jarve_5,kohtla_jarve_1,kohtla_jarve_7
kohtla_jarve_2,kohtla_jarve_3,kohtla_jarve_4,kohtla_jarve_5,kohtla_jarve_6,kohtla_jarve_1
narva_2,narva_3
narva_1,narva_3
narva_1,narva_2
Esimese linnuse ehitasid Narva arvatavasti eestlased, teateid on ka taanlaste kindlusest 13. sajandil. Praeguse Narva Hermanni linnuse vanimad osad pärinevad umbkaudu 1300. aastast. Teises ilmasõjas sai kindlus tugevalt kannatada, restaureerimistööd algasid 1950ndatel ja kestavad tänini. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
Põlevkivi hakati Alutaguse mail kaevandama ja kütusena kasutama juba 1916. aastal. Praeguseks on seda kaevandatud niihästi lahtistes karjäärides kui ka maa-alustes käikudes. Kukruse joonel on põlevkivi praktiliselt maapinnal, ent lõuna poole liikudes on see iga kilomeetri kohta keskeltläbi 3 meetrit sügavamal. Estonia kaevanduses on kihid juba 65–70 meetrit allpool maapinda. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
Aseri vallas 50 meetri kõrgusele pankrannikule ehitatud Kalvi mõisahoones oli pikka aega populaarne hotell ja restoran. Mõisa ennast mainiti esimest korda 1485. aastal. Praegune Tudorite stiilis hoone valmis 1913 ja renoveeriti 1999–2002. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
Kohtla kaevanduspark-muuseumis on kokku 1,6 kilomeetrit allmaakäike, kus võib näha töökorras tehnikat ja maa-alust rongi, kaevurite tööpaiku ja lõhkeaineladu. Maa peal võib käia vaatamas lahtise karjääri rekultiveeritud alasid ja maailma suurimat ekskavaatorit. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
Mäetaguse mõis on samanimelises alevikus ja vallas, lõuna pool Kohtla-Järvet. Esmakordselt mainiti seda 1542. aastal. Klassitsistlikus härrastemajas tegutseb tänapäeval Mäetaguse vallavalitsus, ülejäänud mõisaansamblis on perearstikeskus, saun, rahvamaja ning hotell. Enam kui 10 hektari suurune mõisapark on samuti kaitse all. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
Narva raekoda ehitati 1668–87 Rootsi kuninga Karl XI käsul. Teises maailmasõjas kaotas hoone torni, katuse, vahelaed ja palju muudki. Pärast restaureerimist 1960ndail aastail omandas hoone praeguse ilme. Hoone portaalil on kolm naisfiguuri: Õiglus, Tarkus ja Mõõdukus. Torni tipus seisab tuulelipp — kurg, kes sümboliseerib valvsust. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
90-hektarine Toila-Oru park on üks Põhja-Eesti liigirikkamaid: selles on 258 puu- ja põõsaliiki, vormi ja teisendit. Oru pargi ja lossi rajas Pühajõe suudmesse 1899. aastal kaupmees Jelissejev. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid selle 100 000 krooni eest kingituseks riigivanem Konstantin Pätsile, kes kasutas seda suveresidentsina. Loss ise hävis viimases ilmasõjas, park aga on üks Ida-Virumaa külastatumaid turismiobjekte. Foto: Ida-Viru Maavalitsus
Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Ida-Virut läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt.
Maakonna administratiivne keskus on Jõhvi linn, mis on ühtlasi ka samanimelise valla keskus. Ida-Viru maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 1 alev, 14 alevikku ja 207 küla. Suuremate linnade kaugused Jõhvist: Tallinn 165 km, Pärnu 244 km, Tartu 130 km, Peterburi ligikaudu 250 km.
Ida-Viru on rahvaarvu poolest Eesti teine maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.
Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — siin toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Põlevkivi kasutatakse elektrienergia tootmiseks, kuid see on ka keemiatööstuse oluliseks tooraineks (põlevkiviõli tootmine). Ida-Viru maakonnas on pikad kergetööstuse traditsioonid. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel.
Maakonna ettevõtluses annavad tooni suured ettevõtted. Tuntumad firmad on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Kaevandused AS, Nitrofert AS, Viru Keemia Grupp AS, Silmet AS, Kreenholmi Valduse AS, Sillamäe Sadam AS, Genovique Specialities AS, Cargotec Estonia AS ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Ida-Virumaal Toilas ja Narva-Jõesuus asuvad sanatooriumid, kus puhkavad nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud.
Kaevandamine ja suurtootmine on jätnud jälje maakonna maastikule: tuhamägedest on kujunenud üks maakonna tunnuseid. Samas on Ida-Virumaal säilinud ka imeilus loodus. Saka–Ontika–Toila pankrannik, Narva-Jõesuu liivarannad, Alutaguse metsad, Peipsi järve rannik — need on kohad, mis rahuldavad ka kõige nõudlikumat loodussõpra. Ida-Viru maakonna tähtsamate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad kindlasti Kuremäe klooster, Eesti kõrgeim juga — Valaste juga, Toila-Oru park, Kurtna järved ja Kohtla kaevanduspark–muuseum.
Ida-Virumaal toimuvatest üritustest on tuntumad Avinurme tünnilaat, Lohusuu kalalaat, Iisaku külalaat, folklooripidu Kirde Killad, talvine Tuhamägede tantsupidu, Jõhvi balletifestival, seppade festival “Barokksepis”, motofestival, ajaloofestival “Narva lahing” ja muinastulede öö.
Ida-Virumaal on sündinud Eesti maletaja Paul Keres.
Uuendatud: 29. oktoober 2012
