JÄRVA MAAKOND

A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel asub Tammsaare–Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal. Foto: Ants Leppoja

Paide Vallimäel toimuv Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Järvamaa laulu- ja tantsupeo traditsioon on üle saja aasta vana ning üritus toimub kordamööda Paides ja Türil. Foto: Ants Leppoja

Laupa mõis rajati 17. sajandi alguses. 1913. aastal ehitatud neobarokne mõisahoone asub Pärnu jõe kaldal keset maalilist parki. 1922. aastast on hoones Laupa põhikool. Foto: Mihkel Servinski

Juba aastakümneid peetakse Türil, Kalevi tänava väljakutel lillelaata. Laatade ajal korraldatakse käsitöö- ja aiandusnäitusi. Foto: Katrin Soomets

Albu mõis on Järvamaa vanim, seda mainiti esmakordselt 1282. Praegune barokkstiilis peahoone pärineb 18. sajandist. Alates 1921. aastast tegutseb mõisas kool. Foto: Mihkel Servinski

Igal sügisel toimuvat Paide–Türi rahvajooksu on korraldatud juba alates 1982 aastast. Foto: Ants Leppoja

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus. Ettevalmistused ürituse „Albu suusasõit Jaak Mae karikatele“ toimumiseks, üritus on kirjas ka rahvusvahelise suusaspordi föderatsiooni kalendris. Foto: Ants Leppoja

Järva-Jaani vanatehnika varjupaik. Siia on kogutud nõukogude ajal meie teedel liikunud sõidukid, samuti endisaegne põllutehnika, teetöömasinad ning kõikvõimalik tuletõrjetehnika. Varjupaika peab Järva-Jaani Tuletõrje Selts. Foto: Ants Leppoja

Järva maakond asub Eesti keskosas. Järvamaa naabriteks on Harju, Lääne-Viru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Rapla maakond. Maakonnakeskust Paidet ja Järvamaad nimetatakse Eesti südameks asukoha tõttu Mandri-Eesti keskel. Täpne kese asub Adavere lähedal.

Järva maakonna administratiivne keskus on Paide linn. Järva maakonnas on 2 linna — Paide ja vallasisene linn Türi, 1 alev, 9 alevikku ja 183 küla. Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ligikaudu 100 km raadiuses — Tartusse on 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km.

Järva on rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt Eesti 10. maakond. Enamuse maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.

Järva maakonnas paiknevad Eesti ühed viljakamad põllumaad, seetõttu domineerivad majandusharudest põllumajandus ja toiduainetööstus. Järvamaa ettevõtetest üle kolmandiku tegutseb põllumajandus- ja metsandussektoris. Palju on ka kaubandus-, ehitus- ja töötleva tööstuse ettevõtteid. 2009. aastal olid Järvamaa piirkonda enim edendanud ettevõtted Konesko AS, Väätsa Agro AS ja Nõlvak & KO AS. Sama aasta paremad suurettevõtted maakonnas olid Taure AS, PÜ E-Piim ja Järva tarbijate ühistu. Tuntud on ka Imavere saeveski, Viking Window AS ja Paide MEK AS.

Maakonnakeskusel Paidel on oluline koht Eesti ajaloos. Paides toimusid muinaseesti vabadusvõitluse olulised sündmused. Tänase Paide üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on ordulinnuse taastatud vallitorn.

Järvamaal Albu vallas Vargamäel asub Eesti ühe tuntuma kirjaniku A. H. Tammsaare muuseum. Türil on Eesti ringhäälingu muuseum, Imavere vallas piimandusmuuseum, Järva-Jaanis vanatehnika varjupaik. Huvi pakuvad ka Järvamaa mõisad — Albu, Laupa, Roosna-Alliku jt.

Igal kevadel saab Türi väikelinnast Eesti kevadpealinn. Juba 30 aastat on peetud siin Türi lillelaata, mille kuulsus on ületanud Eesti riigi piirid.

Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid, tuntuimad on Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ja Pandivere veekaitseala. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid) ja mitmesuguseid huvitavaid loodusobjekte. Järvamaalt saavad alguse mitmed jõed, sealhulgas Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv ja Endla. Uhkemad allikad asuvad Endla looduskaitsealal. Suurim soo on vastu Harjumaa piiri paiknev, oma arvukate laugaste ja älveste poolest tuntud Epu-Kakerdi raba.

Uuendatud: 29. oktoober 2012