JÕGEVA MAAKOND

Tauno Kangro skulptuur „Kündev Kalevipoeg“ püstitati Põltsamaale Sõpruse parki 2006. aastal. Kalevipojal on Jõgevamaa pärimuses tähtis osa, seal voolab ka tema surmapaigana tuntud Kääpa jõgi. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

ASi Werol Tehased toiduõli villimisliin. 1997. aastal asutatud firma toodab lisaks toiduõlile ka energiarikast loomasööta. Alates 2006. aastast kuulub endine riigiettevõte Pere kontserni. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

Jõgevalt pärit poetessi Betti Alveri mälestuseks asutati tema sünnikodus 2006. aastal muuseum, kus korraldatakse iga-aastaseid luulepäevi. Samas on ka helilooja Alo Mattiiseniga seotud ekspositsioon. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

Endla looduskaitseala rajati 1985. aastal, et kaitsta Pandivere kõrgustiku soid ja karstialasid. Kaitsealal elab 42 liiki imetajaid ja pesitseb umbes 180 liiki linde, taimeliike on sealt leitud ligikaudu 450. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

Igasügisene Suur Paunvere Väljanäitus Palamusel. Paunvere nime all kirjutas aleviku oma „Kevade“-sarja raamatutes kuulsaks Oskar Luts, kelle nime kannab Palamuse kool. Sealne väljanäitus seostub paljudel aga Lutsu komöödiaga „Kapsapea“. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi odrakatsepõld. Instituut sai alguse Jõgeva sordikasvandusena 1920. aastal, selle rajaja ning direktor Mihkel Pill sidus esimesena geneetika praktilise sordiaretusega. Instituudi kõige nõutum kaup on aga seemnekartul. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

Mootorratturite kokkutulek Jõgeva treff toimub alates 1992. aastast. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

Kuna Jõgeva on Eesti külmapealinn, on Jõgeva kultuurikeskusse rajatud jõuluvana kodu. 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti külmarekord: -43,5 °C. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

14.–15. sajandil ehitatud Laiuse ordulinnus kuulus Liivi ordule, 1559 purustasid selle Liivi sõjas Moskva väed. Siiski kasutati seda hiljemgi, 1700–1701 oli linnuses talvekorteris Rootsi kuningas Karl XII. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu

OÜ Procom Investeeringud kasvuhoonekompleks Kasepää vallas.jpg OÜ Procom Investeeringud köögiviljakasvatuse kasvuhoonekompleks Kasepää vallas. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu  

Vanausuliste palvela Raja külas Kasepää vallas. Esimesed Vene vanausulised jõudsid Eestisse 17. sajandi lõpus, Kasepää palvelast on teateid 19. sajandi algusest. Kasepää on üks üheksast vanausuliste kogudusest Peipsimaal. Foto: Jõgeva Maavalitsuse fotokogu  

Jõgeva maakond paikneb Eesti kesk- ja idaosas. Jõgeva maakonna naabriteks on kirdes Ida-Viru, põhjas Lääne-Viru, loodes Järva, edelas Viljandi ja lõunas Tartu maakond. Maakonna idapiir asub Peipsi läänerannal ja see on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Jõgeva maakonna administratiivne keskus on Jõgeva linn. Lisaks Jõgevale asuvad maakonnas veel 2 linna — Mustvee ja Põltsamaa linn ning 11 alevikku ja 225 küla. Maakonna keskus Jõgeva linn asub Tallinnast 155 km kaugusel, Tartusse on 53 km. Jõgevamaad läbivad Tallinn–Tartu maantee ja Tartu–Jõhvi maantee ning Tallinn–Tartu raudteeliin.

Jõgeva on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Eesti 9. maakond. 90% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.

Jõgeva maakonnas tegeldakse valdavalt põllumajandusega. Edukamad põllumajandustootjad on Torma Põllumajandusosaühing, Sadala Piim OÜ, Õnne Piimakarjatalu osaühing ja Härjanurme Mõis OÜ. Oluline koht on põllumajandussaaduste töötlemisel. Tuntud on Põltsamaa Felix ASi tooted, ASi Werol Tehased toodetud toiduõlid ja piimaühistu E-Piim Põltsamaa Meierei juustutooted. Kalandusega tegelevad Peipsi Kalatööstus, OÜ Kalameister ja OÜ Profit Plussi Kadrina tööstus. Masinaehitusega tegeleb OÜ Same, tarbekeemia tootmisega tegeleb Mayeri Industries AS ning puidutöötlemisega AS Valmeco, AS Mo-Puit ja AS Puit-Profiil.

Jõgevamaal asub Jõgeva Sordiaretus Instituut, Põltsamaa Ametikool ja Luua Metsakool.

Jõgevamaal on mitmeid väga eriilmelisi piirkondi: Peipsi järve äär ja selle ääres paiknev ainulaadne 7 kilomeetri pikkune tänavküla, Vooremaa maastikukaitseala ning Endla ja Alam-Pedja looduskaitsealad. Tähtis koht Eesti ajaloos on Põltsamaal, mis oli aastatel 1570–1578 Liivimaa vasallkuningriigi pealinn. Põltsamaal õmmeldi 1884. aasta kevadel Eesti esimene sinimustvalge lipp, mis õnnistati sisse Otepääl.

Jõgevamaa tähtsamad vaatamisväärsused on Põltsamaa ordulinnus ja loss, Eesti Aleksandrikooli hoone Kaarlimõisas Põltsamaa lähedal, Puurmani mõis, Laiuse ordulinnus, Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Elistvere Loomapark, EELK Mustvee kirik, Raja vanausuliste kirik, Torma kirik ning Luua mõis.

Jõgeval on sündinud Eesti üks omanäolisema loominguga poetesse — Betti Alver.

Uuendatud: 29. oktoober 2012