KARKSI VALD

Rahvaarv – 3 292
Pindala – 321,45 km²
Asustustihedus – 10,2 elanikku km² kohta
Valla keskus – Karksi-Nuia vallasisene linn
Asustusüksusi – 1 vallasisene linn ja 20 küla

Rahvatantsu ja lauluga silma paistvale Karksi vallale valmistas kunstnik Martti Kalamees kaheosalise puuskulptuuri „Tantsivad mulgid“. Foto: Piret Kask

Karksi lennuväljal maandus esimene lennuk 11. augustil 2006. Alates 2007. aastast on Karksi lennuväljal igal suvel korraldatud lennupäevi. Lennupäevadel saab lennata ja kuumaõhupalliga sõita, toimuvad õhusõidukite demoesinemised ning lennuralli, mida kroonivad täpsusmaandumis- ja pommitamisvõistlused. Foto: Kalmer Märtson

Looduslikult kaunisse Sokaorgu on rajatud terviserada, mis koosneb 0,8 km, 2 km, 3 km ja valgustatud 1,3 km pikkusest rajast. Foto: Elerin Öövel

Karksi valla territooriumist ca 300 hektarit on järved. Suuremad järved vallas on Mäeküla järv, Karksi-Nuia ning Ainja ja Kassepa paisjärv. Karksi-Nuia paisjärvel pakub silmailu valgustatud purskkaev. Foto: Margus Mõisavald

Karksi Peetri kirik valmis 1778. aastal. Ehitusel kasutati ära vana ordulinnuse idamüüri Karksi ürgoru järsul nõlval. Paraku hakkas torn peagi viltu vajuma. Pärast kindlustustöid 1995. aastal jäi torni vajumine pidama, kalle tsentrist lääne suunas on 205 cm. Foto: Margus Mõisavald

Endise raketibaasi alale rajatud Ainja krossirada on tuntud looduslikult kõrgete hüpetele ja sügavate orgude poolest, see on üks Eesti suurema kõrguste vahega rattakrossi radasid. Foto: Indrek Lepik

23. augustil 2009 avasid Karksi vald Eestist ja Nauksene vald Lätist Balti keti mälestusmärgi Lilli-Ungurini piiripunktis. See kujutab seitset kätest kinni hoidvat inimkuju, autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs. Foto: Kristel Habakukk

Esimene jaanijooks ümber Karksi-Nuia paisjärve toimus 1978. aastal. Praeguseks on see populaarne rahvaspordiüritus, kus ligi 300 osavõtjaga 4,4-kilomeetrise põhivõistluse kõrval toimuvad ka 300- ja 700-meetrised lastejooksud Karksi ordulossi varemeis. Foto: Elerin Öövel

Karksi kihelkonnast Eesti Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine 6. septembril 2008. Uus sammas seisab teises kohas, sel on uus kiri ja väljanägemine. Algse, 1936. aastal püstitatud ja 1941. aastal õhku lastud samba koha peal on nüüd tööstushooned, Vabadussõjas osalenud karksinuialaste arvu tõstsid ajaloolased aga 24 peale 36 hukkunule. Langenud sõduri bareljeefi valmistas Hannes Starkopf. Foto: Jaan Pääsuke

14. sajandist pärinev Karksi ordulinnus asub Halliste jõe kaldal. Asukoha tõttu on Liivi ordu foogtide ja komtuuride residentsi korduvalt lõhutud ja jälle üles ehitatud. Lõplikult hävis linnus 1708. aastal Põhjasõjas. Foto: Margus Mõisavald

1991. aastal püstitati Karksi-Nuia kirjanik August Kitzbergi mälestussammas. Mälestusmärgi autor on Jaak Soans. Karksi vallas asub ka Kitzbergi muuseum. Foto: Kristi Lehto

5. juunil 2010 peeti Karksi lossimägedes esimene mulgi laulu- ja tantsupidu. Peol esines ligi tuhat lauljat ja tantsijat 11 vallast. Kõik laulud peale Eesti hümni kõlasid mulgi keeles. Foto: Jaan Pääsuke

Poole kilomeetri kaugusel Läti piirist asub Nava talu, mille teatrilembene peremees Jaak Kõdar püstitas 2005. aastal taluõuele korraliku katusega, vihma eest katusega kaitstud lava. Nüüd toimuvad Nava Laval mulgikeelsed suvelavastused, kontserdid, raamatuesitlused ning mulgi kultuuri festival. Foto: Jaak Kõdar

Karksi ürgorus kasvav Oti metsõunapuu, rahvasuus tuntud ka kui “Oti mõtsik”, on Eesti jämedaim ja vanim metsõunapuu. Tema vanuseks hinnatakse umbes 250 aastat, puu kõrgus on 18 meetrit ja tüve ümbermõõt 70 cm kõrguselt 4,2 meetrit. Foto: Margus Mõisavald

Polli mõisapargi kõrval paikneva Polli Aiandusuuringute Keskuse asutas 1945. aastal põllumajandusministeerium, nüüd kuulub see Eesti Maaülikooli alla. Alguses tehti Pollis katseid ka iluaianduse ja köögiviljakasvatusega, praegu keskendutakse puuviljandusele. Pollis on aretatud 93 sorti, sealhulgas 26 õuna-, 19 ploomi-, 16 magusa kirsipuu ja 13 musta sõstra sorti. Foto: Piret Kask

Läti piiril asuvat Teringi raba iseloomustavad põhja-lõunasuunalised rabasaared, mida ühendab 4,5 km pikkune laudtee. Üks saartest kannab ussisaare nime – seal armastavad end soojendada rästikud. 1999. aastal loodi Teringis maastikukaitseala. Foto: Kristi Lehto

Karksi vald asub Viljandi maakonna lõunaosas vastu Läti Vabariigi piiri, põlistel Karksi kihelkonna aladel. Lisaks Läti Vabariigile on valla naabriteks Viljandi maakonna Abja, Halliste, Paistu ja Tarvastu vald ning Valga maakonna Helme vald. Vald on osa Mulgimaast. Valla keskus on Karksi-Nuia vallasisene linn. Karksi-Nuia alev nimetati linnaks 1993. aastal ja ta muutus vallasiseseks linnaks 1999. aastal, kui Karksi-Nuia linna ja Karksi valla liitumisel tekkis tänaste piiridega Karksi vald.

Valda läbivatest teedest on olulisemad Valga–Uulu maantee ning Karksi-Nuia–Viljandi maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia–Lilli maanteed, mille kaudu on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Vallakeskuse kaugus maakonnakeskusest Viljandist on ligikaudu 33 km ja Tallinnast 185 km.

Karksi vald on rahvaarvult kuues ja pindala suuruselt kolmas Viljandi maakonna omavalitsusüksus.

Siitkandi suuremad äriühingud on Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus — puuviljade ja marjade sordiaretuskeskus, AS Nuia PMT — ettevõte toodab 70% Eestis valmistatavatest hüdrosilindritest, AS Textuur — liimpuidu valmistaja, Puidukoda OÜ — höövelmaterjali tootmine ja turustamine, AS Karme — Karksi õlle- ja veinitööstus.

1957. aastast Karksi vallas keskharidust pakkunud Nuia Keskkoolist on nüüdseks saanud August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. Vaba aega aitavad sisustada huvialakoolid: Karksi-Nuia Muusikakool, Karksi-Nuia Spordikool, Karksi-Nuia Noortekeskus ja erakoolina tegutsev Karksi Noorte Kunstistuudio.

Karksi valla loodus on mitmekesine. Siin asub nii Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutu mägi kui ka imeilus Teringi rabamaastik, kus rohkem kui neljakilomeetrine matkarada võimaldab igal aastaajal saada osa rabade ilust.

Tuntumad vaatamisväärsused on Karksi ordulossi varemed koos viltuse torniga Peetri kirikuga, Polli historitsistlik mõisahoone ja park ning 300-aastane Otti metsõunapuu.

Karksi valla territooriumil tegutsesid kunagi August Kitzbergi raamatute tegelased. Viimastel aastatel on Lilli küla Nava talu näitelaval suviti toimunud huvitavad teatrietendused. Nava talu maadel asub ka Eesti laulupiiripost nr 1. Jaanijooksu traditsioon joosta jaanilaupäeval ümber Karksi-Nuia paisjärve sai alguse 1978. aastal. Igal aastal toimuvad motokrossi võistlused Ainja krossirajal.

Uuendatud: 28. märts 2013