KEILA LINN

Kustkaudu Keilale ka ei läheneks, kõikjalt märkab saabuja esimesena Keila Miikaeli kiriku torni. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

 Harjumaa Muuseum on Eesti noorim maakonnamuuseum, mis asub Keila Jõepargis ja tegutseb 19. sajandi algusest pärinevas Keila mõisas. Muuseumist umbes 100 meetri kaugusele jäävad Keila keskaegse linnuse varemed. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht

Keila sõpruslinnad Birštonas Leedus ja Sigulda Lätis on oma riigi kuumaõhupallispordi keskused. Ka Keila linn korraldab iga paari aasta järel kuumaõhupallide võistlusi. Pildil hetk kuumaõhupallivõistlusest Olympus Cup 2008. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

Keila Algkooli hoone on ehitatud Vabadussõjas langenute mälestuseks. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

1870. aastal ehitati Keilast läbi Tallinna-Paldiski raudtee ("keeglirada", saksa k Kegelbahn), tänu millele hakkas alev kiiresti kasvama. 2009. aastal avati enam kui saja-aastane jaamahoone pärast uuenduskuuri taas linnaelanikele – seekord siiski vaid söögikohana. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

 Keila keskväljak. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht

Keila Miikaeli kirik – Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

2010. aasta lõpus valmis Keilas uus koolimaja. 1. septembri aktus toimub aga traditsiooniliselt Keila lauluväljakul, kuhu minnakse rongkäigus koolihoone juurest – nii juba ligi nelikümmend aastat. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

Keila Tervisekeskus avati külastajatele 2000. aastal. Keskuse ujula oli üks esimesi kaasaegseid ujulaid Eestis. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

Keila loodenurgas asuvasse Keila Tööstusparki rajatud hoonete kogupind on enam kui 120 000 m², sellest ca 45 000 m² täiesti kaasaegne. Tööstuspargis tegutsevad mitmed rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted, nagu PKC Eesti AS, Ensto Elekter AS, Glamox HE AS, AS Draka Keila Cables, ABB AS, Saajos AS, AS Harju Elekter, VIDA Packaging Eesti OÜ jt. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

1993. aastast Ensto kontserni kuuluv tootmisettevõte Ensto Ensek AS tegeleb metalltoodete valmistamise ja elektritarvikute koostamisega. Alates 2010. aastast on Enstol ka plastvalutooteid valmistav tehas Tallinnas. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht

2000. aastatel rajati Keila loodeossa linna ja sõpruslinna Barsbütteli koostöös uus elurajoon, kuhu on nüüdseks uue kodu saanud üle 120 perekonna. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht

29. augustil 2009 toimus endisele NSV Liidu tankipolügoonile rajatud Keila terviseradade avavõistlus, kus osales Eesti rulluisutajate ja -suusatajate paremik, sealhulgas Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Pavo Raudsepp, Algo Kärp jt. Terviseradadel on suurepärased sportimisvõimalused rulluisutajatele, jalgratturitele, jooksjatele. Praeguseks on samas kahe väljakuga jalgpallistaadion, disc-golfi ja BMX-i rajad. Foto: Keila Linnavalitsus/Keila Fotojaht 

Keila linn asub Harju maakonna lääneosas. Linna ümbritseb peamiselt Keila vald, kuid naabriteks on ka Harku ja Saue vald. Keila idapiir kulgeb mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas.

Keila on teede hargnemiskoht: Tallinnast tulev raudtee hargneb siin Paldiski ja Riisipere suunda. Maanteid mööda pääseb Keilast Tallinna, Paldiski, Haapsalu ja Pärnu poole. Läheduses asub Paldiski sadam.

Keila asub Tallinnast 25 kilomeetri kaugusel ja on rahvaarvult Eesti neljateistkümnes linn. Harju maakonna omavalitsusüksuste seas on Keila linn rahvaarvult kaheksandal kohal, Harju linnadest Tallinna ja Maardu järel kolmas.

Suurimad Keila ettevõtted on AS Harju Elekter, PKC Eesti AS, Ensto Ensek AS ja Draka Estonia. Uus arenev tööstuspiirkond asub linna edelanurgas. Harju KEK-i tööstusala paikneb Paldiskisse viiva tee ääres.

Keilas on neli lasteaeda. Kolmest koolist on suurim äsja uude hoonesse kolinud Keila Kool. Samas asub ka Keila Muusikakool ja Harju Maakonnaraamatukogu. Noortetegevust hoiab üleval Keila Avatud Noortekeskus. Keilas asub ka Eesti vanim SOS Lasteküla.

Kustkaudu Keilale ka ei läheneks, kõikjalt märkab saabuja esimesena Keila Miikaeli kiriku torni. See on suurim keskaegne maakirik Harjumaal. Linna kagunurgas on jõesaarel Harjumaa Muuseum koos 13. sajandist pärit vasallilinnusega, mille väljapanekutest saab ülevaate Harjumaa minevikust ja kultuuriloost.

Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud. Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. Keila Tervisekeskus koos jalgpalliväljakute ja nende ümber mitmekümnel hektaril kulgevate rulluisu- ja metsaradadega loovad suurepärased võimalused tervisesportlastele.

Keilas on elanud kirjanikud Helvi Jürisson ja Ain Kalmus ning siin elab ka tuntud kirjanik Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu).

Uuendatud: 29. oktoober 2012