Eesti Statistika
  • Rahvastik
  • Keskkond
  • Sotsiaalelu
  • Majandus
  • REL 2011
  • Eesti
  • Maakonnad
    • HARJU
    • HIIU
    • IDA-VIRU
    • JÕGEVA
    • JÄRVA
    • LÄÄNE
    • LÄÄNE-VIRU
    • PÕLVA
    • PÄRNU
    • RAPLA
    • SAARE
    • TARTU
    • VALGA
    • VILJANDI
    • VÕRU
  • Omavalitsusüksused
    • A E H I J K L M N O P R S T U V Õ Ü
    • Abja vald Aegviidu vald Ahja vald Alajõe vald Alatskivi vald
      Albu vald Ambla vald Anija vald Antsla vald Are vald
      Aseri vald Audru vald Avinurme vald
    • Elva linn
      Emmaste vald
    • Haanja vald Haapsalu linn Haaslava vald Halinga vald
      Haljala vald Halliste vald Hanila vald Harku vald
      Helme vald Hummuli vald Häädemeeste vald
    • Iisaku vald
      Illuka vald
      Imavere vald
    • Juuru vald Jõelähtme vald Jõgeva linn
      Jõgeva vald Jõhvi vald Järva-Jaani vald
      Järvakandi vald
    • Kaarma vald Kadrina vald Kaiu vald Kallaste linn Kambja vald Kanepi vald Kareda vald Karksi vald Karula vald Kasepää vald Kehtna vald Keila linn Keila vald Kernu vald
      Kihelkonna vald Kihnu vald Kiili vald Kiviõli linn Koeru vald Kohila vald Kohtla vald Kohtla-Järve linn Kohtla-Nõmme vald Koigi vald Kolga-Jaani vald Konguta vald Koonga vald Kose vald
      Kullamaa vald Kunda linn Kuressaare linn Kuusalu vald Kõlleste vald Kõo vald Kõpu vald Kõrgessaare vald Kõue vald Käina vald Kärdla linn Kärla vald Käru vald
    • Laekvere vald Laeva vald Laheda vald Laimjala vald Lasva vald
      Lavassaare vald Leisi vald Lihula vald Lohusuu vald Loksa linn
      Luunja vald Lüganuse vald Lümanda vald
    • Maardu linn Maidla vald Martna vald Meeksi vald Meremäe vald Mikitamäe vald
      Misso vald Mooste vald Muhu vald Mustjala vald Mustvee linn Mõisaküla linn
      Mõniste vald Mäetaguse vald Mäksa vald Märjamaa vald
    • Narva linn Narva-Jõesuu linn
      Nissi vald Noarootsi vald
      Nõo vald Nõva vald
    • Orava vald Orissaare vald
      Oru vald Otepää vald
    • Padise vald Paide linn Paide vald Paikuse vald Paistu vald Pajusi vald Pala vald Palamuse vald Paldiski linn
      Palupera vald Peipsiääre vald Pihtla vald Piirissaare vald Puhja vald Puka vald Puurmani vald Põdrala vald Põltsamaa linn
      Põltsamaa vald Põlva linn Põlva vald Pärnu linn Pärsti vald Pöide vald Pühalepa vald Püssi linn
    • Raasiku vald Rae vald Raikküla vald Rakke vald Rakvere linn Rakvere vald
      Rannu vald Rapla vald Ridala vald Risti vald Roosna-Alliku vald Ruhnu vald
      Rõngu vald Rõuge vald Rägavere vald Räpina vald
    • Saarde vald Saare vald Saarepeedi vald Saku vald Salme vald Sangaste vald
      Saue linn Saue vald Sauga vald Sillamäe linn Sindi linn Sonda vald
      Surju vald Suure-Jaani vald Sõmerpalu vald Sõmeru vald
    • Tabivere vald Taebla vald Taheva vald Tahkuranna vald Tallinn Tamsalu vald Tapa vald
      Tartu linn Tartu vald Tarvastu vald Toila vald Tootsi vald Torgu vald Tori vald
      Torma vald Tudulinna vald Tõlliste vald Tõrva linn Tõstamaa vald Tähtvere vald Türi vald
    • Urvaste vald
    • Vaivara vald Valga linn Valgjärve vald Valjala vald Vara vald Varbla vald Varstu vald Vasalemma vald Vastse-Kuuste vald Vastseliina vald
      Veriora vald Vigala vald Vihula vald Viimsi vald Viiratsi vald Viljandi linn Vinni vald Viru-Nigula vald Vormsi vald Võhma linn
      Võnnu vald Võru linn Võru vald Väike-Maarja vald Vändra vald Vändra vald (alev) Värska vald Väätsa vald
    • Õru vald
    • Ülenurme vald
  • Riikide võrdlus
  • Maakondade võrdlus
  • Omavalitsusüksuste võrdlus
piirkondlik portaal
  • Avaleht
  • Kontaktid
  • Maa- ja omavalitsused
  • Märkide seletus
Asukoht

LÄÄNE MAAKOND

Rahvaarv – 24 655
Pindala – 2 383,12 km²
Asustustihedus – 10,3 elanikku km² kohta
Maakonna keskus – Haapsalu linn
Omavalitsusüksusi – 1 linn ja 11 valda

Haapsalu Kullamaa Taebla Nõva Risti Martna Lihula Vormsi Hanila Oru Ridala Ridala Noarootsi Noarootsi

ridala_2
ridala_1
noarootsi_2
noarootsi_1
Haapsalu Raudteejaama perroon
1905–2004 viis Haapsallu Keilast raudtee, mis pärast liini sulgemist Riisipereni üles võeti. Et rongid nüüd enam jaama ei sõida, asub tsaariaegses jaamahoones Eesti Raudteemuuseum. Foto: Mihkel Servinski
Ants Laikmaa haud
Läänemaalt pärit kunstnik Ants Laikmaa on ka maetud kodukanti, Taebla valda. Tema 1956. aastal püstitatud hauasamba autor on Juhan Raudsepp. Laikmaa kunagises kodus asub nüüd kunstniku majamuuseum. Foto: Mihkel Servinski
Augustibluus
Tänavu Haapsalus juba 17. korda toimuv muusikafestival Augustibluus tutvustab kuulajaile nii Eesti kui ka maailma silmapaistvaid bluusimuusikuid. Foto: A. Tarmula
Epp Maria Kokamägi galerii
Eesti ühe tuntuma kunstniku Epp Maria Kokamägi galerii Haapsalus ulatub läbi kahe korruse, ekspositsioon selles vaheldub koos aastaaegadega. Foto: Jaak Sirp
Haapsalu sall
Haapsalu pitsilised sallid ja rätikud on linna sümbolid samavõrd kui piiskopilinnus või Valge Daam. Kuuldavasti võib õige Haapsalu salli naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Foto: Jaak Sirp
Haapsalu vaade
Vaade Haapsalu piiskopilinnuse tornist üle linnuse ja linna. Linnus, mille esimene etapp valmis 1300. aasta paiku, on tänini üks Haapsalu linna keskseid ehitisi. Tänapäeval toimuvad seal kontserdid ja spordiüritused. Foto: A. Tarmula
Matsalu linnuvaatlus
Pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks 1957. aastal loodud Matsalu rahvuspark kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Seal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Tänu soodsale asukohale lindude rändeteel on Matsalu üks Põhja-Euroopa tuntumaid linnuvaatluspaiku. Foto: Jaak Sirp
Nostalgiapäevad
2005. aastast saati korraldab SEE Teater Haapsalus Nostalgiapäevi. Algselt endisaegsete sõidukite omanike kokkutulekuna sündinud üritus sai osaks kuurortlinna kultuurisuvest; nüüd kuuluvad programmi ka näitused, kontserdid, filmid ja palju muud. Foto: A. Tarmula
Nõva liivarand
Laulva liivaga Nõva rand on üks Eesti puhtamaid. See on osa 23 kilomeetri pikkusest rannavallist, mille tormid kuhjasid kokku 1700 aastat tagasi ja mida kutsutakse Merepardaks. Nõva ja Suursoo maastikukaitsealadele jäävad ka luitemännikud, sood ja rabad, kus on mitu matka- ja loodusõpperada. Foto: Läänemaa Turism
Osmussaare pank
Osmussaar, rootsi keeles Odensholm, on Eesti loodepoolseim saar. Vana rannarootsi asuala tühjenes ilmasõdade ja Nõukogude võimu aastatel. Tänapäeval meelitavad turiste nii pankrannik, rändrahnud ja linnustik kui ka majakas ja sõjaaegsed kaitseehitised. Legendide järgi on saarele maetud Vana-Põhja sõja- ja tarkusejumal Odin. Foto: Läänemaa Turism
Promenaadi vaade
Vaade Haapsalu Promenaadilt. 19. sajandi keskel propageeris doktor Karl Abraham Hunnius kohaliku muda raviomadusi, mis meelitasid linna rohkelt Venemaa keisririigi kõrgemat seltskonda. Kuurortlinna ilme on Haapsalu tänaseni suuresti säilitanud. Foto: A. Tarmula
Valge Daami etendus
Legendi järgi olevat Haapsalu piiskopilinnusesse kunagi müüritud tütarlaps, kes tänini kuuvalgeil öil ennast lossiaknal näitamas käib. Valge Daami loost on sündinud hulk jutustusi ja teatritükke. Sõja ajal katkenud etenduste traditsioon taastati linna 700. sünnipäeva puhul 1979. aastal. Foto: A. Tarmula
EelmineJärgmine

Lääne maakond asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Lääne maakonna meretagusteks naabriteks on Hiiu ja Saare maakonnad.

Lääne maakonna administratiivne keskus on maakonna ainus omavalitsuslik linn — Haapsalu. Lääne maakonnas on üks saareline omavalitsus — Vormsi vald, kus elab 399 inimest. Lisaks on maakonnas 1 vallasisene linn — Lihula, 6 alevikku ja 236 küla. Haapsalu linn on Tallinnast 99 km kaugusel; Haapsalust Jõhvi on 265 km, Tartusse 249 km ja Pärnusse 108 km. Mandri-Eesti tähtsaim ühenduspunkt Vormsi ja Hiiumaaga on Rohuküla sadam, Saaremaaga aga Virtsu sadam.

Lääne maakond on rahvaarvult 14. maakond ja pindalalt 11. maakond. 88% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.

Läänemaale olulisemateks ning rahvusvahelisele ja Eesti turgudele tootvateks suuremateks tööhõivet tagavateks ettevõtlusvaldkondadeks on puidu-, toiduainete-, kergetööstus ning puhkemajandus ja kuurort. Läänemaad ja Haapsalu teadvustatakse atraktiivsena eelkõige turismi ja Haapsalu kui kuurortlinna maine kaudu. Siseturule orienteeritud ettevõtlusvaldkondadest on tööhõive osakaalu tõttu suurim osatähtsus hulgi- ja jaekaubandusel.

Tuntumad ettevõtted on Haapsalu Uksetehas AS, Est-Trans Kaubaveod AS, AS Heal (Fra Mare Thalasso SPA), Swedest Motel Group AS (Roosta Puhkeküla), OÜ Hardinger (Müüriääre kohvik), Haapsalu Tarbijate Ühistu, Haapsalu Kuurort AS (Spa Hotell Laine) jt.

Läänemaa tähtsamaid vaatamisväärsusi on Haapsalu vanalinn. Haapsalu kui tsaariajast kuulsa kuurortlinna hiilgust meenutab mereäärne jalutustee Promenaad, mille pärliks on puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda. Promenaadil on Haapsalu ravimuda avastaja Carl Hunniuse ausammas, maailmakuulsa Vene helilooja Pjotr Tšaikovski mälestuspink, kunstnik Roman Haavamäe päikesekell.

13. sajandil rajatud Haapsalu Piiskopilinnus on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Toomkiriku aknal võib augusti täiskuuööl kohata Valget Daami.

Haapsalu raudteejaamahoone on ehitatud originaalkavandi järgi ja selle arhitektuuris kõige ainulaadsem osa on umbes 216 meetri pikkune kaetud perroon. Vana raudteetamm on ehitatud ümber 50 km pikkuseks Läänemaa terviseteeks.

Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi galerii avati Haapsalus 2006. aastal. Haapsalust leiab veel Epp Maria Kokamägi galerii ning suveperioodil on avatud Evald Okase Muuseum. Taebla lähistel asub maalikunstnik Ants Laikmaa majamuuseum. Noarootsis endise Saare mõisa hobusetalli varemetest taastatud hoones paikneb Lyckholmi muuseum.

Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, Kasari jõe alamjooksu, kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Geoloogiliselt põnev paik on Osmussaar. Saare põhjarannikul on 8 m kõrgune pank, mis on osa 1200 km pikkusest Balti klindist. Saare lähistel merepõhjas asub Neugrundi meteoriidikraater.

Vormsi, Eesti suuruselt neljas saar, oli ajalooliselt asustatud rannarootslastega. Nõukogude okupatsiooni ajal oli saar suletud piirkond ja niisama uudishimulikud sinna ei pääsenud. Saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis on Vormsi kirik.

Uuendatud: 29. oktoober 2012