OTEPÄÄ VALD
Rahvaarv – 3 915
Pindala – 217,36 km²
Asustustihedus – 18,0 elanikku km² kohta
Valla keskus – Otepää vallasisene linn
Asustusüksusi – 1 vallasisene linn ja 21 küla
Otepää vald asub Valga maakonna kirdeosas. Valda ümbritsevad Valga maakonnas Palupera, Puka ja Sangaste vald, Võru maakonnas Urvaste vald ja Põlva maakonnas Kanepi ja Valgjärve vald. Valla territooriumil paikneb 21 küla ja üks vallasisene linn – Otepää linn. Suuremad külad on Sihva, Otepää, Pühajärve ja Vana-Otepää. Otepääl ristuvad maanteed, mis suunduvad Võrru, Valka ja Tartusse.
Otepää vald on rahvaarvult Valga maakonna teine ja pindalalt kolmas omavalitsusüksus. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Valgast on ligikaudu 47 km ja Tallinnast 216 km.
Otepää vald paikneb Otepää kõrgustikul, mille koguulatuseks on 1180 km². Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m) ja Harimägi (212 m). Otepää valla territooriumil on rohkelt järvi (ca 55). Suurim neist on Pühajärv. Omapärase ja väärtusliku maastiku kaitseks on loodud suuremat osa valla territooriumist hõlmav Otepää Looduspark, mis hõlmab 22 430-hektarise maa-ala.
Otepääl on kolm kooli – Otepää Gümnaasium, Pühajärve Põhikool ja eraspordikooli Audentes Otepää filiaal. Otepää valla põhilisteks tegevusvaldkondadeks on turism ja mõningal määral ka toiduainetetööstus. Suurimad ja tuntumad ettevõtted on Otepää Lihatööstus Edgar, UPM Kymmene Vineeritehas, AS Pühajärve Puhkekodu, AS Parmet.
Otepää peamine vaatamisväärsus on kupliline maastik, enam tähelepanuväärivateks paikadeks peetakse Otepää linnamäge, Hobustemäge, Väike Munamäge, Apteekrimäge, Armuallikat jt. Oluline puhkeala on Pühajärv ja selle ümbrus: Pühajärve park, rand ja matkarajad. Teistest vaatamisväärsustest on olulisemad Otepää Maarja Luteri kirikuhoone (koos nn. “Talvekirikuga”), Vabadussõjas langenute mälestussammas, Tehvandi spordikeskus, Märdi veskitamm, Energiasammas ja Pühajärve sõjatamm.
Otepää ajalugu on rikas sündmustest. Just siin pühitseti 1884. aastal Eesti sini-must-valge lipp, seega võib Otepääd lugeda Eesti lipu hälliks. 1907. aastal asutati Otepääl Eesti esimene emakeelne progümnaasium maal.
Otepää on Eestis tuntud kui Talvepealinn, kus toimuvad mitmed rahvusvahelised suurvõistlused – MK etapp suusatamise alal, laskesuusatamise meistrivõistlused ja Tartu maraton. Seal elavad või on elanud paljud suusakuulsused – Kristina Šmigun-Vähi, Andres Veerpalu, Jaak Mae, Alevtiina ja Pavel Koltšinid. Lisaks sellele on Otepääl elanud teisigi nimekaid inimesi – siin tegutses tuntud kirikuõpetaja Jakob Hurt, siit on pärit graafik ja kunstipedagoog Märt Laarman ning neljakordne maailmameister laskespordis Alfred Kukk.
Uuendatud: 29. oktoober 2012