PÄRNU LINN

2006. aastal valminud 500 meetri pikkune rannapromenaad on ahvatlev ja üllatusi pakkuv. Tänu purskkaevudele ja läbimõeldud valgustusele jätkub aktiivne elu rannas ka päikese loojudes: tullakse vaatama purskkaevude värvimängu õhtupimeduses. Foto: Indrek Aija

Pärnust kui hinnatud meresadamast ida ja lääne vahel sai rikka Hansa Liidu liige 14. sajandi alguses. Hansapäevad on Pärnus iga-aastane sündmus, kus saavad kokku kauplejad ja esinejad ning milles osalevad nii pärnakad kui ka külalised. 2010. aastal toimusid Pärnus 30. rahvusvahelised hansapäevad, kus osales 79 linna 13 riigist. Foto: Andres Adamson

1768. aastal valminud Jekateriina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikem barokk-kirik Eestis. Fassaadi kujundus on barokile omaselt liigendatud ja reljeefne ning kuue tornikiivri lõpetuseks olevad saledad nõeltipud lisavad hoonele kergust ja pidulikkust. Pärnu Jekateriina kirik ehitati Vene keisrinna Jekateriina II käsul ja rahastamisel. Kirikus tegutseb tänaseni Pärnu vene kogudus. Foto: Jaak Nilson

Koidula park koos Lydia Koidula skulptuuriga (autor skulptor Amandus Adamson) avati 9. juunil 1929. Praegu on Koidula park üks tuntumaid Pärnu linnas, selle ilu meelitab sinna istuma ja jalutama nii kohalikke inimesi kui ka külalisi. Foto: Liis Rotar

Pärnu Mudaravila ajalugu algab aastal 1837, kui Pärnu magistraadile esitati mereäärse kõrtsi supelasutuseks ümberehitamise avaldus. Suvel sooje mereveevanne pakkunud ja talviti saunana töötanud asutus avati 1838. aastal ning seda loetakse Pärnu kuurordi algusajaks. Foto: Indrek Aija

Punane torn on keskaegne linnakindlustuse nurgatorn Pärnu südalinnas, kus on mõnus aega veeta. Siin sulatatakse ahjudes vana aknaklaasi ja klaasikotta saab tulla pere, sõprade või grupiga ise klaasi sulatama ning vitraažitöötubades osalema. Suvel on torni sisehoovis avatud käsitööturg. Foto: Indrek Aija

1937. aastal valmis Pärnus linna initsiatiivil Rannahotell, autoriteks Olev Siinmaa ja Anton Soans. Rannahotell muutis linna tõeliselt moodsaks suvituslinnaks. Hoone välimus ja sisemine atmosfäär pakuvad külalistele eelmise sajandi alguse hõngu. Foto: Tõiv Jõul

Rannapargi rajamist alustati juba 1882. aastal. 1959. aastast on liigirohkena tuntud park looduskaitse all. Parki renoveeriti kaasaegsete ja huvitavate lahendustega ning 2010. aastal see taasavati. Rannapargis saavad kõik mõnusalt aega veeta ja puhata. Foto: Indrek Aija

Rüütli tänav on viimastel sajanditel olnud üks linna peatänavaid. Kuigi uute kaubanduskeskuste tulek linna on tänava tähtsust vähendanud, on see jätkuvalt elanike ja linnakülaliste meelispaiku. Erinevas stiilis vanaaegsed hooned, väikesed võlvialused, nende kõrval kaasaegsem arhitektuur ja renoveeritud tänavakate teevad Rüütli tänava eriliseks. Foto: Tõiv Jõul

Meri ja jõgi kutsuvad Pärnusse aega veetma ja mitmesuguste harrastusega tegelema. Populaarseks on muutnud surfamine Pärnu rannas, kus on selleks eraldi ala. Pärnu rannapromenaadi lõpus on avatud kaks surfiklubi, kes tegelevad surfikoolitusega. Foto: Anu Ruut

Tallinna värav tähistab Tallinnasse viiva postitee algust ja on kindluslinna kolmest väravast ainsana säilinud. Suurejooneline barokkstiilis värav ehitati ajavahemikus 1675–1686 ja valmis lõplikult 19. sajandil. Pärnu linnal on traditsioon võtta kevad vastu just Tallinna värava juures. Foto: Indrek Aija

Pärnu Vallikäär renoveeriti 2011. aastal. Linnaruumis olevale ajaloolisele pargile on loodud erinevaid kasutusviise. Eksponeeritud on pargi ajalooline identiteet. Esile on tõstetud Pärnu linnale omane huvitav ajalooline keskkond ning mitmekesine kultuur. Foto: Indrek Aija

Pärnu linn asub Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu on vana hansa-, sadama- ja ülikoolilinn, eelkõige aga Eestimaa suvepealinn. Pärnu linna ümbritsevad Audru, Sauga, Paikuse ja Tahkuranna vald. Linnas on sadam ja toimib rongiühendus Tallinnaga.

Pärnu asub Tallinnast 129 kilomeetri kaugusel, on rahvaarvult Eesti viies linn ja Eesti suurima maakonna keskus.

Pärnu linna ajalugu ulatub aastasse 1251, mil pühitseti Saare–Lääne piiskopkonna Pärnu toomkirik. 16. sajandil sai Pärnust hansalinn ja sajand hiljem ülikoolilinn. 1838. aastal avati Pärnus esimene supelasutus. Sellega pandi alus linna kuurorditraditsioonile. Pärnut võib pidada ka Eesti Vabariigi sünnilinnaks: 23. veebruaril 1918 loeti siin Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvusmanifest. 21. sajandil on Pärnu visioon areneda Läänemere-äärseks elamuskuurordiks.

Pärnut tuntakse kuurortlinnana. Siin on pika traditsiooniga spaahotelle, mis pakuvad nii lõõgastust kui ka taastusravi protseduure. Ettevõtluses on suurimaks tööandjaks tekstiilitööstust esindav AS Wendre. Suurema töötajate arvuga ettevõtted on veel Scanfil OÜ, Sanatoorium Tervis AS, Viisnurk AS, Taastusravikeskus Estonia AS, Efore AS, Stram OÜ, AS Matek jt. Pärnus saab kõrgharidust omandada Mainori Kõrgkoolis ja Pärnu Kolledžis.

Pärnu mitmekesise kultuurielu kandjateks on ajalooline Endla teater ning 2002. aastal avatud Pärnu Kontserdimaja. Pärnus on kasvanud tuntud sportlased – sõudja Jüri Jaanson ning suusataja Andrus Veerpalu. Iga-aastasteks suuremateks kultuuri- ja spordisündmusteks on kujunenud Tudengite Talvepäevad, Pärnu orelifestival, David Oistrahhi festival, Pärnu hansapäevad, Pärnu filmifestival, aktinäitus Mees ja Naine, Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks, Rahvusvaheline Klaveri SUVEUNIversiteet ja paljud teised üritused. 2010. aastal said alguse tänavafestival Augustiunetus ning Pärnu Jääfestival.

Pärnust on pärit või on siin elanud paljud eestlaste palava armastuse pälvinud loomeinimesed: kirjanik Johann Voldemar Jannsen, luuletaja Lydia Koidula, arhitekt Olev Siinmaa, füüsik Georg Wilhelm Richmann, kirjanik ja poliitik August Jakobson jt. Suved on siia toonud maailmanimega viiuldaja David Oistrahhi ning helilooja ja muusiku Raimond Valgre. Pärnu aukodanikud on admiral Konstantin Possiet (1886), professor Friedrich Fromhold Martens (1901), riigivanem Konstantin Päts (1934), dirigent Neeme Järvi (2007), helilooja ja muusikaajaloolane Valter Ojakäär (2008) ning sõudja Jüri Jaanson (2009).

Pärnus on suurepärased võimalused purjetamiseks ja surfamiseks, kajakimatkadeks Pärnu lahel ning erinevateks veeatraktsioonideks. WHO Euroopa tervislike linnade võrgustiku osalisena panustab Pärnu tervislike eluviiside arendamisse. Rannaala laiendusena on avatud rannapromenaad ja renoveeritud Rannapark, linnas on avatud mitmeid terviseradasid. Ajaloolises kesklinnas on muudetud atraktiivseks puhkusekeskkonnaks Vallikäär, kus pakutakse vaba aja veetmise lisavõimalusi lastega peredele.

Uuendatud: 29. oktoober 2012