PÕLVA MAAKOND

Võrumaa ja Põlvamaa piiril asub kunstnik Edgar Valteri kavandite põhjal loodud Pokumaa. Eesti omapäraseimas palkehitises Pokukoja külastuskeskuses saab näha Edgar Valteri loomingut, samas on ka laste mängutuba ning toimuvad kultuuriüritused. Foto: Marika Saks

Piusa jõe ürgorus kaevandati sõjaeelsel ajal klaasiliiva. Tänapäeval on Piusa koopad kaitse all kui suure nahkhiirekoloonia talvituspaik. Foto: Marika Saks

Eesti pikimat jõge Võhandut ääristab 38 liivakivipaljandit, selle kallastel paikneb 12 km pikkune looduskaitseala. Maalilist jõge mõistavad hinnata ka paadimatkajad. Foto: Malev Toom

Kunagine Tartu–Pihkva maantee, praegune Postitee kulgeb suuresti samu radu, kust läks tee juba 13.–14. sajandil. 1950ndatel rajati tee äärde rida suurejoonelisi puhkealasid, kus paiknesid bussiootepaviljon, pingid, haljastus ja betoonskulptuur. Foto: Marika Saks

Värskas 1994. aastal avatud Seto Talumuuseumis saab tutvuda sajandivanuse taluarhitektuuri, käsitöö ja tööriistadega. Enamik hoonetest on ehtsad ja pärinevad Põhja-Setumaalt. Muuseumi filiaal Saatses avati juba 1974. aastal. Foto: Malev Toom

Alates 2001. aastast korraldatakse Peipsi äärses Lüübnitsa külas igas augustis sibula- ja kalalaat. Lisaks laadale meelitavad külalisi kirev kultuuriprogramm, lambaoksjon, kalasupikonkurss ning kõige suurema sibula valimine. 2010 käis laadal ligi 5000 külastajat. Foto: Marika Saks

1994. aastast on Setumaal kombeks kuulutada augustis üheks päevaks välja Seto Kuningriik. Selle kuningas on Peko, kelle asemiku — ülemsootska — valib rahvas igal aastal uuesti. Kuningriigi päeval toimub palju muudki: ettevõtjate väljanäitus, lauljate ja pillimängijate esinemised, meistrimeeste võistlused ja uhke sõjaväeparaad. Foto: Rutt Riitsaar

Ajaloolise Postitee lõpus Varbusel asub Eesti Maanteemuuseum. Liikluslinnaku kõrval on muuseumis veel palju huvitavat: vabas õhus näitusekeskkond Teeaeg, teemasinate väljapanek ning Vigurivända rada jalgrattasõidu õppimiseks. Foto: Lembit Michelson

Põlvas asuvad Eestis juhtiva ravimitootja, rahvusvahelise ravimifirma Nycomed tütarettevõtte Nycomed SEFA AS peakorter ja tootmishooned. Nycomed SEFA 2009. aastal ka Põlva linna kõige tervisesõbralikumaks organisatsiooniks. Foto: Mati Reinholdt

Esimene puurkaev puuriti Värskas 1967. aastal, mineraalvett villitakse seal 1973. aastast saati. Praegu jätkab seda tööd 1993. aastal loodud AS Värska Vesi. Foto: Urmas Einmann

Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlva maakond külgneb põhjast ja loodest Tartu maakonnaga, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võru maakonnaga ning läänest Valga maakonnaga.

Põlva maakonna administratiivne keskus on maakonna ainus omavalitsuslik linn – Põlva. Lisaks on maakonnas üks vallasisene linn – Räpina, seitse alevikku ja 255 küla. Põlva linn asub Tallinnast 231 km kaugusel, Pärnusse on 199 km, Tartusse 49 km ja Jõhvi 179 km.

Nii rahvaarvult kui ka pindalalt on Põlva maakond Eestis tagantpoolt kolmas. 95% maakonna rahvastikust on eestlased.

Põlva maakonna ettevõtjad tegutsevad põllumajanduses, metsa- ja puidutöötlemises, turismis, teeninduses, toiduainetööstuses ning paljudel muudel aladel. Tuntumad firmad on Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduslik OÜ, Suwem AS, Värska Sanatoorium AS, Värska Vesi AS, AS Räpina Paberivabrik, Hobbiton OÜ, Cista AS, OÜ Põlva Peekon, Eesti Kivivabrik OÜ, Nycomed Sefa AS, Kõlleste Kommimeistrid OÜ ja Põlva TÜ.

Põlva maakonna tähtsamad vaatamisväärsused on Suur ja Väike Taevaskoda, Piusa koopad ning Mooste mõisakompleks. Võru- ja Põlvamaa piiril asub Pokukoda – Edgar Valteri raamatukangelaste järgi loodud Pokumaa keskus. Ahja ja Võhandu jõed on populaarsed kanuumatkajate seas. Loodusesõprade rõõmuks on Põlvamaale rajatud rohkesti loodus-, õppe- ja terviseradu.

Praegustes piirides 1961. aastal moodustunud Põlvamaa on kultuuriliselt väga mitmekesine. Kõige eripärasemana kuulub siia osa endisest Setomaast – üks väheseid paiku Euroopas, kus pärimuskultuur on tänini osa elulaadist. Enamik Põlvamaast on olnud ka ajaloolise Võrumaa osa ja seetõttu kõneldakse siin peale eesti keele veel võru ja seto keelt. Siin on tegutsenud mitmed Eesti kultuuriloo suurkujud, nagu Jakob Hurt, Johannes Käis ja Jaan Lattik. Põlvamaalt on pärit kirjanik Friedebert Tuglas, kes kirjutas oma sünnipaiga Ahja kindlalt Eesti kirjanduslukku raamatus „Väike Illimar“.

Põlva on eesti laulupeotraditsiooni ja eestikeelse ajakirjanduse sünnikoht.

Uuendatud: 18. detsember 2012