RAPLA MAAKOND

Rapla sümboliks on Rapla Maarja-Magdaleena kirik, mis on üks Eesti kahest kahetornilisest luteri kirikust. Foto: Jaan Kurm

Raikküla Pakamäel 13.sajandil toimunud kärajatele kogunesid nõu pidama Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa ja Rävala vanemad. Pakamäel on ka kõrge paepaljand. Foto: Jaan Kurm

Rapla maakonnaga seostub rida kuulsaid aadliperekondi, mille esindajaist mitmed on läbi aegade juhtinud ka Eestimaa Rüütelkonda. Üks neist oli kuulus loodusteadlane ja uuendusmeelne poliitik Alexander Friedrich von Keyserling. Foto: Georg Friedrich Schlater/Tartu Ülikooli raamatukogu

Raplamaa on üks tihedama mõisavõrguga piirkondi, asudes n-ö Tallinna kuldses vööndis. Raikküla mõisal on tähtis koht Eesti aja- ja kultuuriloos. Foto: Jaan Kurm

Läbi aastate on Raplamaa tööstuse üheks lipulaevaks olnud klaasitööstus. Järvakandis, Eesti klaasipealinnas paiknev O-I Production Estonia AS toodab pudeleid. Foto: Jaan Kurm

1858. aasta talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn Mahtra sõjaga. Nende sündmuste põhjal on Eduard Vilde kirjutanud oma tuntud romaani. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Kohila alev on läbi aegade olnud seotud paberitööstuse arenguga Eestis. Paberivabriku vanu hooneid praegu enam siiski paberi tootmiseks ei kasutata. Foto: Jaan Kurm

Varem maakonnas laialtlevinud põllumajandus on mõnevõrra taandunud. Kuusiku Põllumajanduspark annab valdkonnast hea ülevaate ning pakub uusi teadmisi. Foto: Tavo Kikas

Eesti suurima omavalitsusüksuse, Märjamaa valla keskuses paikneva keskaegse kiriku värav on ühtlasi ka mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenuile. Foto: Jaan Kurm

Raudtee ühendab Raplat Tallinna, Pärnu ja Viljandiga. Kunagise Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tammi kasutab tänapäeval vaid kergliiklus. Virtsu rong peatus ka Märjamaal. Foto: Jaan Kurm

Muinas-Eesti suurim linnus — Varbola Jaanilinn, mida pole kunagi vallutatud. Foto: Jaan Kurm

Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eestis. Raplamaa naabriteks on Harju, Järva, Pärnu ja Lääne maakond.

Maakonnakeskus on vallasisene linn Rapla. Rapla maakonnas on 1 vallasisene linn, 3 alevit, 13 alevikku ja 264 küla. Rapla vallasisene linn asub Tallinnast 53 km, Jõhvist 212 km, Tartust 157 km ja Pärnust 87 km kaugusel.

Maakonda läbivad mitmed olulised ühendusteed: Tallinn–Pärnu–Riia (Via Baltica) ja Tallinn–Viljandi maantee. Rapla on raudtee abil ühendatud Tallinna, Pärnu ja Viljandiga.

Rapla maakond on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Eesti 7. maakond. Raplamaal asuv Märjamaa vald on pindala poolest suurim Eesti omavalitsusüksuste hulgas. Enamuse maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.

Rapla maakonna majanduse tugevuseks on väikeste ettevõtete rohkus ja mitmekesisus. Varem laialtlevinud põllumajandus on taandunud ning andnud teed metsa- ja puidufirmadele, väikestele mööblitootjatele, metalli- ja autotöökodadele, õmblusele, käsitööle, turismindusele, haljastusele, kinnisvaravahendusele jne. Püsima on jäänud omal ajal esimese rahvusvahelise (NSVL–Soome) ettevõttena rajatud värvide-lakkide tootja ES Sadolin AS Rapla linnas. Pikkade aastate jooksul on Raplamaa tööstuse üheks tuntumaks ettevõtteks olnud Järvakandi klaasitehas. Täna toodetakse Järvakandi Klaas AS tehastes pudeleid. Raplamaa tuntumate firmadena võib nimetada vannitoamööbli tootjat Balteco Mööbel AS, põllumajandusettevõtet Raikküla Farmer, teedeehitajat Rapla Teed OÜ, pärmitootjat Salutaguse Pärmitehas AS, hakkepuidu tootjat ja metsamaterjali müüjat United Loggers OÜ ning kütusemüüjat Hepa OÜ.

Rapla maakonna alad on paljude Eesti ajaloo oluliste sündmuste tunnistajaks. Siin asus Muinas-Eesti suurim linnus — Varbola Jaanilinn, mida pole kunagi vallutatud. Raplamaale Raikküla kärajatele kogunesid 13. sajandil nõu pidama Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa ja Rävala vanemad. Eestlaste muinasaja viimane suur vastuhakk võõrvõimule — Jüriöö ülestõus — algas 1343. aastal Raplamaal. 1858. aasta talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist talurahvapoliitikat. Mahtra sõda ja sündmusi saab meenutada Juurus, kus asub Mahtra Talurahvamuuseum. Sillaotsa talumuuseumis on võimalik tutvuda vanade põllutöömasinate ja talukommetega.

Rapla sümboliks on Rapla Maarja-Magdaleena kirik, mis on üks Eesti kahest praegusest kahetornilisest luteri kirikust.

Raplamaa aladel on elanud legendaarne hobusevaras Jüri Rumm, kes on ainest andnud Rummu Jüri loole. Kirjameestest on Raplamaaga tihedalt seotud näiteks Uku Masing, Andres Ehin, Enn Vetemaa ja Paul-Eerik Rummo.

Uuendatud: 29. oktoober 2012