Rahvaarv – 803
Pindala – 167,84 km²
Asustustihedus – 4,8 elanikku km² kohta
Valla keskus – Risti alevik
Asustusüksusi – 4 küla ja 1 alevik
Marimetsa raba. Marimetsa raba on üks Läänemaa kauneimaid ja puutumatumaid rabamaastikke. Kaitsealustest liikidest leidub sooservades kahkjaspunast sõrmkäppa, soo-neiuvaipa, kuradi-sõrmkäppa jt. Rabas pesitseb kaljukotkas, soo servaaladel on sobivaid elupaiku leidnud metsis. Siin teevad rändepeatusi sookured ning pesitseb mitmekesine raba- ja metsalinnustik. Seetõttu on Marimetsa raba arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnualade hulka. Foto: M. Savi
Risti Rist. 1941. ja 1949. aastal saadeti Risti jaama kaudu külmale maale tuhandeid Läänemaa ja saarte küüditatuid. Selle mälestuseks püstitati Risti raudteejaama 1999. aastal raudteerelssidest rist (autor Viljar Ansko). Foto: R. Kruusmaa
Raamatukogu. Endises sajandivanuses raudteelaste elamus oli viimase kümne aasta vältel Risti valla raamatukogu. 2011. aasta sügisel asub kaunisse majja keset Risti alevit tervisekeskus, kus tegutsevad perearst, hambaravi ning apteek. Foto: R. Kruusmaa
Risti rahvatantsijad. Risti vallas pikaajaliste rahvatantsutraditsioonide eest hoolitseb tantsujuht Lea Teder (fotol ees keskel). Taamal naisrühm Ritsikad, mis tegutseb juba 1999. aastast saati. Foto: R. Kruusmaa
Piirsalu kirik. Rahvapärimuse kohaselt otsustati kirik ehitada Rõuma küla Kirikuvälja maadele. Piirsalu omad aga soovisid seda paigutada endisele ohvrimäele. Erimeelsus lahendati järgmiselt: Rõuma Nõmmemäel rakendati paar musti härgi puuvankri ette ning pandi tugev palk peale. Kui nüüd loomad olid teed mööda sammudes Piirsalu külani jõudnud, heitsid mõlemad teepervele puhkama. Kirik tuli paigale, kuhu härjad aluspalgi jätnud. Tõenäoliselt räägib legend Piirsalus 16. sajandil valminud puukabelist, millest tuli külanimi Kabeli. Praegune neohistoristlikus stiilis kirik valmis 1863. aastal mõisnik Arthur von zur Mühleni algatusel. Foto: A.Viigipuu
Laasu tamm. Laasu tamm kasvab muistse vaba eesti Kiigemäe küla Laasu talu õuel. Kui mõisnik mõisa ehitamise puhul Piirsalu mõisa Kiigemäe küla elanikud Ehrkundi saarele ajas, viis Laasu talu peremees oma varanduse ära. Ainult tamme jättis ta sinna, öeldes: “Tamm üksi jääb, seisa siin kuni taluga tagasi tulen.” Teise jutustaja järgi olnud ta sõnad: “Näed talu minemist, näed talu tulemist.” Foto: M. Savi
Tervisetee. Endisele raudteetammile rajatud 60 km pikkune kergliiklustee saab alguse Riisiperest ja jõuab välja Haapsallu. Tee rajati 2004. aastal jalakäijate ja jalgratturite liikumisharrastuse tarbeks ning raudteetammi säilitamiseks. Foto: A.Viigipuu
Uus spordihoone, ees näha kunstkattega staadion. Risti põhikool sai oma uue ja esimese spordihoone 2006. aasta sügisel. 2010 valmis selle juures ka kunstmurukattega jalgpallistaadion. Foto: R. Kruusmaa
Risti kool sügis 2009. Sellel pildil peaksid olema koos kõik Risti põhikooli õpilased-õpetajad. On seda vähe või palju, jäägu vaataja otsustada. Foto: A.Viigipuu
Mahajäetud Nõukogude armee raketibaasist, kus kuni seitsmekümnendateni hoiti tuumalõhkepeadega strateegilisi ründerelvi, on tänaseks saanud pärandkultuurilise väärtusega vaatamisväärsus. Foto: R. Kruusmaa
Risti vald asub Lääne maakonna idaosas. Risti naabervallad on Nissi ja Padise vald (Harju maakond), Märjamaa vald (Rapla maakond), Kullamaa, Martna, Taebla ja Oru vald (Lääne maakond). Valla territooriumil paikneb Risti alevik ja 4 küla: Jaakna, Kuijõe, Piirsalu ja Rõuma, neist suurim on Piirsalu küla. Risti vald asub Lääne maakonnas põliste teede ristumiskohas, olles väravaks tervele Läänemaale. Risti valda läbivad Ääsmäe–Rohuküla maantee, Risti–Virtsu maantee ja Keila–Haapsalu maantee. Valda läbib ka Keila-Haapsalu raudteetamm, mis on kohandatud terviseteeks.
Risti vald on rahvaarvult Lääne maakonna üheksas ja pindalalt kaheksas omavalitsusüksus. Risti alevikust on Tallinna ligikaudu 67 km, Haapsallu 33 km ja Virtsu 71 km.
Risti vallas tegutsevad lasteaed ning põhikool. Kohapeal on olemas enamik sotsiaal-majanduslikest tugistruktuuridest alates kaubandusest kuni pangaautomaadini.
Suurimad ettevõtjad on metallitöötlemisega tegelev AS Lääne Risti ning looma- ja taimekasvatusega tegelev Piirsalu Põllumajanduse osaühing. Suurimad tööandjad on Risti Vallavalitsus ning Piirsalu Põllumajanduse osaühing.
Ajalooliselt on Risti vald Kullamaa kihelkonna üks osa. Endine valla administratiivkeskus asus Piirsalu külas. Varem läbi Pärnu kulgenud Tallinn–Kuressaare suunaline postivedu hakkas 1. novembril 1855. aastal käima läbi Risti. Postiveo teenindamiseks rajati Ristile postijaam. Seoses postiveoga sai alguse ka reisijatevedu. 1905. aastal rajatud Tallinn–Haapsalu raudtee soodustas Rõuma küladest alguse saanud Risti aleviku kujunemist ning praeguseks valla keskuseks moodustumist. Nüüdsel ajal on siia koondunud nii halduskeskus kui ka haridus- ja kultuurielu.
Risti vallas tegutsevad rahva- ja külaseltsid, on aktiivne isetegevus ja kultuurielu. Risti vallast pärinevad tuntud inimestest koorijuht Lembit Verlin, ajaloolane Ilmar Jõesoo, Eesti Maaülikooli õppejõud Olev Saveli, arst ja kirjanik Viljar Ansko, apteeker ja leiutaja Johannes Lillioja, „maa sool“ – koolijuhid Mihkel Torn, Liisa Voore, Henn Kärp jpt.
Looduslikult on Risti vald väga mitmekesine. Risti on Lääne maakonna metsarikkaim vald, siin on rabasid (Marimetsa, Õmma) ning rabajärvi (Mustjärve). Valda jääb Vihterpalu jõe ülemjooks. Maastikus on jälgitavad nii Antsülusjärve kui Joldiamere rannamoodustised Risti-Palivere oosi ning Kuijõe barri näol. Kuijõe barri on Litoriinamere aegne hiiglaslik kaarekujuline rannavall.
Väärikamate vaatamisväärsuste seas on raudtee-ehitised ja küüditatute mälestusmärk, Piirsalu kirik, Piirsalu ja Risti pargid, Kalva mägi ning Kuijõe rahaaugud.
Uuendatud: 29. oktoober 2012
