SUURE-JAANI VALD

Suure-Jaani linna esindusvaade Suure-Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Foto: Jaanus Siim

Suure-Jaani mälestussammas Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 24. juunil 1926. Sakala vanemat Lembitut kujutava skulptuuri Lembit autor on kujur Amandus Adamson. Esiplaanil seisab Suure-Jaani valla lipp. Foto: Jaanus Siim

Rahvusvahelisele Artur Kapp’i Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist. Foto: Jaanus Siim

Olustvere mõis on üks Eesti paremini säilinud mõisakomplekse, kuhu kuulub 29 hoonet. Inglise stiilis härrastemaja, mida kutsutakse ka Olustvere lossiks, valmis 1903. aastal. 1920 kolis sellesse Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo ja vana mööbli ekspositsioon, samuti renditakse ruume üritusteks ning pakutakse toitlustust. Foto: Leili Kuusk

Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23. juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare majamuuseumi lähedal Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee. Foto: Jaanus Siim

Hüpassaare matkarada viib läbi Kuresoo raba, mida kaunistavad selgeveelised laukad. Ühes neist, mille juurde viib praegu laudtee, olla helilooja Mart Saar ujumas käinud. Foto: Leili Kuusk

Suure-Jaani valla laulu- ja tantsupidu peetakse kahe aasta tagant juuli algul, esimene pidu toimus 2006. aastal. Foto: Leili Kuusk

Suure-Jaani vallal on sõprussidemed Hajnówka linnaga Poolas. 2006. aastast osaletakse ka rahvusvahelise noorte puhkpilliorkestri Wersalinka töös, kus peale Eesti ja Poola noorte on pillimehi Valgevenest ja Ukrainast. Foto: Leili Kuusk

Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Foto: Leili Kuusk

Heliloojate Kappide majamuuseum Suure-Jaanis asutati 1971. aastal. See asub majas, mille ehitas aastail 1926–1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. Muuseumitoas korraldatakse ka kontserte. Foto: Jaanus Siim

Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Vallal on ühine piir viie Viljandi maakonna vallaga (Kõpu, Pärsti, Saarepeedi, Kolga-Jaani, Kõo) ja Võhma linnaga, kahe Pärnu maakonna vallaga (Tori, Vändra) ja ühe Järva maakonna vallaga (Türi). Valla keskuseks on Suure-Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla.

Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km.

Suure-Jaani vald on pindalalt Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestab valda vaid maakonna keskus Viljandi linn. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba.

Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi suurtalu OÜ.

Suure-Jaani linnas on võimalik saada gümnaasiumiharidust, Olustvere alevikus tegutseb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Lahmuse mõisas riigikool erivajadustega lastele. Lisaks on vallas neli põhikooli.

Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond. Osa valla territooriumist hõlmab Soomaa rahvuspark. Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m).

Valla territooriumil tegutses üks esimesi ajalooürikutes nimepidi mainitud eestlasi — Lembitu. Siin toimus Eesti ajalookulgu oluliselt määranud Madisepäeva lahing. Lõhavere linnamäel asus Muinas-Eesti tähtis linnus. Olustverel on oluline koht Eesti Aleksandrikooli ajalool.

Suure-Jaani vallas on elanud ja töötanud helilooja Mart Saar ning heliloojate Kappide dünastia. Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas.

Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961.

Uuendatud: 29. oktoober 2012