TAHEVA VALD
Rahvaarv – 797
Pindala – 204,70 km²
Asustustihedus – 3,9 elanikku km² kohta
Valla keskus – Laanemetsa küla
Asustusüksusi – 13 küla
Taheva vald asub Valga maakonna lõunaosas. Vallal on põhjas ja idas ühine piir Valga maakonna Karula vallaga, kagus Võru maakonna Mõniste vallaga ning lõunas ja läänes Läti Vabariigiga. Taheva valda läbivad Koiva jõgi ja Mustjõgi. Järvi on kuus, suurim neist on Aheru järv (234 ha). Valla territooriumil paikneb 13 küla, suurim neist on Hargla 213 elanikuga, järgnevad Koikküla 190 elanikuga ja Laanemetsa 88 elanikuga. Tähtsaim ühendusmagistraal on valda läbiv Valga–Võru maantee.
Taheva vald on rahvaarvult Valga maakonna üheteistkümnes ja pindalalt neljas omavalitsusüksus. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Valgast on ligikaudu 23 km ja Tallinnast 253 km.
Valla lipul ja vapil on kollasel taustal 13 rohelist okaspuutaime, mis tähistavad Taheva valla 13 küla.
Suur osa valla territooriumist on kaetud metsaga. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva suurimaks loodusrikkuseks. Taheva valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajanduses, puidutööstuses ja teeninduses.
Tähtsamad looduskaitseobjektid on Koikküla, Taheva ja Laanemetsa kiriku pargid ning Püha Pettai Hargla külas. Koiva jõe äärde asutati 1957 botaaniline kaitseala pindalaga 170 ha. Kaunile ja erilisele loodusele lisaks leidub siin Eesti haruldasi taimi.
Olulisemad muinsuskaitseobjektid on Hargla kirik ja kalmistu, Hargla endine kõrtsihoone ning Taheva mõisa hooned Tsirgumäe külas. Tuntud on ka Hargla rahvarõivad.
Taheva mõis asutati 17. sajandil. 19. sajandi algusest kuulus see enam kui 100 aastat Wulfide suguvõsale. 1907. aastal valmis neobarokne peahoone, mis hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas.
Taheva algne nimi oli Taiwola. Sama nime kandis 17. sajandi keskel Taheva mõis. Kõigepealt kuulusid sealsed alad Koivalinna, hiljem aga Hargla kihelkonda. Taheva vald moodustati Hargla kirikumõisast ja Taheva mõisast. Hiljem liideti sellega Laanemetsa vald, mis koosnes Laanemetsa mõisast ja Koikküla mõisast. Taheva vallas on sündinud poliitik Tunne Kelam ja teenekas läti kirjanduse vahendaja Valli Helde.
Uuendatud: 29. oktoober 2012