Eesti Statistika
  • Tartu linn
    • Valik andmeid
    • Rahvastikupüramiid
    • Rahvastikutihedus
    • Eelarve kulud
  • Eesti
  • Maakonnad
    • HARJU
    • HIIU
    • IDA-VIRU
    • JÕGEVA
    • JÄRVA
    • LÄÄNE
    • LÄÄNE-VIRU
    • PÕLVA
    • PÄRNU
    • RAPLA
    • SAARE
    • TARTU
    • VALGA
    • VILJANDI
    • VÕRU
  • Omavalitsusüksused
    • A E H I J K L M N O P R S T U V Õ Ü
    • Abja vald Aegviidu vald Ahja vald Alajõe vald Alatskivi vald
      Albu vald Ambla vald Anija vald Antsla vald Are vald
      Aseri vald Audru vald Avinurme vald
    • Elva linn
      Emmaste vald
    • Haanja vald Haapsalu linn Haaslava vald Halinga vald
      Haljala vald Halliste vald Hanila vald Harku vald
      Helme vald Hummuli vald Häädemeeste vald
    • Iisaku vald
      Illuka vald
      Imavere vald
    • Juuru vald Jõelähtme vald Jõgeva linn
      Jõgeva vald Jõhvi vald Järva-Jaani vald
      Järvakandi vald
    • Kaarma vald Kadrina vald Kaiu vald Kallaste linn Kambja vald Kanepi vald Kareda vald Karksi vald Karula vald Kasepää vald Kehtna vald Keila linn Keila vald Kernu vald
      Kihelkonna vald Kihnu vald Kiili vald Kiviõli linn Koeru vald Kohila vald Kohtla vald Kohtla-Järve linn Kohtla-Nõmme vald Koigi vald Kolga-Jaani vald Konguta vald Koonga vald Kose vald
      Kullamaa vald Kunda linn Kuressaare linn Kuusalu vald Kõlleste vald Kõo vald Kõpu vald Kõrgessaare vald Kõue vald Käina vald Kärdla linn Kärla vald Käru vald
    • Laekvere vald Laeva vald Laheda vald Laimjala vald Lasva vald
      Lavassaare vald Leisi vald Lihula vald Lohusuu vald Loksa linn
      Luunja vald Lüganuse vald Lümanda vald
    • Maardu linn Maidla vald Martna vald Meeksi vald Meremäe vald Mikitamäe vald
      Misso vald Mooste vald Muhu vald Mustjala vald Mustvee linn Mõisaküla linn
      Mõniste vald Mäetaguse vald Mäksa vald Märjamaa vald
    • Narva linn Narva-Jõesuu linn
      Nissi vald Noarootsi vald
      Nõo vald Nõva vald
    • Orava vald Orissaare vald
      Oru vald Otepää vald
    • Padise vald Paide linn Paide vald Paikuse vald Paistu vald Pajusi vald Pala vald Palamuse vald Paldiski linn
      Palupera vald Peipsiääre vald Pihtla vald Piirissaare vald Puhja vald Puka vald Puurmani vald Põdrala vald Põltsamaa linn
      Põltsamaa vald Põlva linn Põlva vald Pärnu linn Pärsti vald Pöide vald Pühalepa vald Püssi linn
    • Raasiku vald Rae vald Raikküla vald Rakke vald Rakvere linn Rakvere vald
      Rannu vald Rapla vald Ridala vald Risti vald Roosna-Alliku vald Ruhnu vald
      Rõngu vald Rõuge vald Rägavere vald Räpina vald
    • Saarde vald Saare vald Saarepeedi vald Saku vald Salme vald Sangaste vald
      Saue linn Saue vald Sauga vald Sillamäe linn Sindi linn Sonda vald
      Surju vald Suure-Jaani vald Sõmerpalu vald Sõmeru vald
    • Tabivere vald Taebla vald Taheva vald Tahkuranna vald Tallinn Tamsalu vald Tapa vald
      Tartu linn Tartu vald Tarvastu vald Toila vald Tootsi vald Torgu vald Tori vald
      Torma vald Tudulinna vald Tõlliste vald Tõrva linn Tõstamaa vald Tähtvere vald Türi vald
    • Urvaste vald
    • Vaivara vald Valga linn Valgjärve vald Valjala vald Vara vald Varbla vald Varstu vald Vasalemma vald Vastse-Kuuste vald Vastseliina vald
      Veriora vald Vigala vald Vihula vald Viimsi vald Viiratsi vald Viljandi linn Vinni vald Viru-Nigula vald Vormsi vald Võhma linn
      Võnnu vald Võru linn Võru vald Väike-Maarja vald Vändra vald Vändra vald (alev) Värska vald Väätsa vald
    • Õru vald
    • Ülenurme vald
  • Riikide võrdlus
  • Maakondade võrdlus
  • Omavalitsusüksuste võrdlus
piirkondlik portaal
  • Avaleht
  • Kontaktid
  • Maa- ja omavalitsused
  • Märkide seletus
Asukoht maakonnas

TARTU LINN

Rahvaarv – 95 128
Pindala – 38,80 km²
Asustustihedus – 2 451,8 elanikku km² kohta

Tartu raekoda
Tartu raekoda kannab endas mitme stiili märke: varaklassitsistliku seinakujunduse ja barokse torni kõrval võib fassaadilt leida ka rokokoo elemente. 1786. aastal avatud hoone jätkab Madalmaade linnapaleede traditsiooni, sarnanedes mõnevõrra Narva raekojale. 1922. aastast paikneb raekojas ka apteek. Foto: Malev Toom
Tartu Ülikooli peahoone
Arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandatud Tartu Ülikooli peahoone on üks Eesti silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid. 1804.–09. aastal rajati see endise Maarja kiriku varemeile, hiljem lisandusid tiibhooned ja ülikooli kirik. Foto: Andres Tennus
Emajõgi
Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis raskendavad nii jõeületamist kui ka sillaehitust. Tartus palistavad praktiliselt kogu 10 kilomeetri pikkust jõekallast kaldakindlustused, mis võimaldavad jõekaldal promeneerimist ja ühtlasi kaitsevad linna üleujutuste eest. Sellest hoolimata on madalamad linnaosad aeg-ajalt liigveega kimpus. Foto: Lilian Lukka
Eesti Geenivaramu
Tartust sai alguse Eesti Geenivaramu, mille siht on koondada Eesti elanikkonda hõlmav terviseseisundi ja geeniandmete kogu. Foto: Annely Allik
Eduard Tubina mälestusmärk
Eduard Tubina mälestusmärk Vanemuise teatri ees. Skulptuuri täiendavad heliinstallatsioon Tubina muusikast ja muutuv valgustus. Monumendi autorid on skulptor Aili Vahtrapuu, arhitekt Veronika Valk ja heliinstallatsiooni looja Louis Dandrel. Foto: Kerly Ilves
Kivisilla makett Kaarsilla taustal
Vanasti peeti üheks Tartu sümboliks 1784. aastal valminud Kivisilda, mis Teises maailmasõjas õhku lasti. Ehkki Eesti taasiseseisvumise järel kõneldi ka Kivisilla taastamisest, ei läinud tartlased selle algatusega kaasa – uue põlvkonna jaoks on sümboolne juba 1957–59 samasse ehitatud Kaarsild. Fotol seisabki Kivisilla makett talvise Kaarsilla taustal. Foto: Urmas Kirotar
Inglisild
Toomemäe nõlvasid ühendava, 1836. aastal valminud Inglisilla (vanema nimega Inglise silla) kavandas ülikooli ehituskunsti professor M. H. Jacobi. Silla remondi käigus 1913. aastal paigutati selle Toomepoolsele küljele ülikooli I rektori G. F. Parroti portreemedaljon koos pühendustekstiga. Inglisillale vastandub Kuradisild. Foto: Sigita Matulevičienė
Toomkirik
13.–16. sajandist pärinev Toomkirik on Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Kirik on pühitsetud apostlitele Peetrusele ja Paulusele. Peetrus ja Paulus olid keskaegse Tartu kaitsepühakud, kelle atribuudid võti ja mõõk on näha ka linna vapil. Osa varemetes kirikust ehitati 1804-07 Johann Wilhelm Krause projekti põhjal Tartu ülikooli raamatukoguks, praegu asub seal ülikooli ajaloomuuseum. Foto: Kerly Ilves
Festival tARTuFF Raekoja platsil
Armastusfilmide festival tARTuFF Raekoja platsil. 2010. aastal toimus Pimedate Ööde FilmiFestivali sõsarüritus juba viiendat korda. Foto: Meelis Lokk
Tigutorn
Uus maamärk on taeva poole pürgiv 23-korruseline kõrghoone Tigutorn. Tartu kõrgeima eluhoone arhitektid on Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Foto: Meelis Lokk
EelmineJärgmine

Maakonnakeskus ja ülikoolilinn Tartu asub Ida-Eestis, Tartu maakonna keskosas. Linn piirneb Tartu valla, Luunja valla, Ülenurme valla ja Tähtvere vallaga.

Rahvaarvult Eesti teine linn Tartu on tõmbeketskuseks kogu Lõuna-Eestile. Tartu on Tallinnast 186 km, Jõhvist 130 km ja Pärnust 174 km kaugusel. Idapiirini on umbes 100 km ja lõunanaaber Läti pealinn Riia on 250 km kaugusel.

Tartu linna läbivad Eesti pikim, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tallinn–Valga raudtee. Linna lähedal Ülenurmes asub lennujaam, kust toimuvad otselennud Riiga ja Stockholmi. Läbi linna voolab 10 km ulatuses ka Eesti ainus kogu pikkuses (100 km) laevatatav jõgi – Võrtsjärve ja Peipsit ühendav Suur-Emajõgi.

Riigiasutustest paiknevad Tartus Eesti Vabariigi Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvusarhiiv, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite Informatsiooni Amet.

Tartu linna tähtsamad tööstusharud on elektroonika-, metalli-, mööbli-, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus ning ehitus. Uutest majandusharudest arenevad kiiresti info- ja biotehnoloogia.

Paljud Tartu ettevõtted on tuntud kogu Eestis ja välismaalgi: AS A. Le Coq, Metec OÜ, AS Ilves-Extra, AS Samelin, AS Estiko-Plastar, AS Arens-Mööbel, Kodumaja AS, Salvest AS, Regio AS jt. Muuhulgas toodetakse siin biolagunevat kilet, head õlut, uuenduslikke IT- ja mobiililahendusi, kvaliteetseid spordirõivaid ja iPhone’i rakendusi.

Tartu on ülikoolilinn 11 kõrgema õppeasutusega. Suurimad neist on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Olulised on ka Balti Kaitsekolledž, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppesasutused, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tudengite osakaalult paistab Tartu silma terve Euroopa linnade seas – neid on linnaelanikest tervelt viiendik.

Enamik Eesti teadlastest, riigimeestest ja avaliku elu tegelastest on saanud hariduse Tartus. Emajõe kaldal elades said tuntuks täheteadlane ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struve, ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgenstern, kirjanik ja arst Friedrich Robert Faehlmann, Postimehe peatoimetaja ja riigimees Jaan Tõnisson, maalikunstnik Konrad Mägi, kujur Anton Starkopf, poetessid Anna Haava ja Betti Alver, helilooja ja dirigent Miina Härma, kirjanik Oskar Luts, semiootik Juri Lotman jpt.

Tartu tähtsamad vaatamisväärsused on Jaani kirik ja kultuurikvartal, Toomemägi Tähetorni ja Toomkirikuga, Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, botaanikaaed, mänguasjamuuseum ja selle vastvalminud teatrimaja. Peatselt valmib uus AHHAA teaduskeskus.

Tartu on Eesti rahvuskultuuri häll ja ärkamisaja keskus. Siin said alguse rahvuslik ajakirjandus, laulupidude traditsioon, eesti teater ja eesti teaduskeel. Tartus asub Eesti vanim teater Vanemuine, siin korraldatakse Eesti teatri festivali Draama.

Tartu linna traditsioonilised kultuuriüritused on hansapäevad, tudengite kevad- ja sügispäevad, tARTu kunstikuu, kirjandusfestival Prima Vista, muusikafestival Klaaspärlimäng, vanamuusika festival, sõltumatu muusika festival Plink Plonk jpt.

Spordi vallas on rahvusvahelist kõlapinda leidnud Tartu suusa-, jooksu-, ratta- ja rulluisumaratonid, võimlemisvõistlus Miss Valentine, Gustav Sule mälestusvõistlus kergejõustikus jms.

Tartu suhtleb aktiivselt oma 16 sõpruslinnaga üle maailma. Alates 2007. aastast korraldatakse igal sügisel Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevi.

Uuendatud: 29. oktoober 2012