Rahvaarv – 3 526
Pindala – 409,00 km²
Asustustihedus – 8,6 elanikku km² kohta
Valla keskus – Porsa küla
Asustusüksusi – 36 küla ja 1 alevik
Kabelimäel Rändrahnule 1814. aastal püstitatud lamava lõvi pronkskuju kehastab 1807. aastal Napoleoni-vastases Mohringeni lahingus langenud Vene kindralleitnandi Reinold von Anrepi sõjamehevaprust. Foto: Alar Karu
Kullamäe koopad on juhusliku uitaja pilgu eest hoolega varjatud. Rahvajutu järgi elavad neis kratid, kes jõuluööl kiriku all krabistamas käivad. Foto: Alar Karu
Kärstna mõis kuulus von Anrepite parunisuguvõsale. 19. sajandi keskel ehitatud klassitsistlikus hoones tegutseb alates 1924. aastast kool ja 2009. aastast ka lasteaed. Foto: Anna-Liisa Vaher
Võrtsjärve äärses Tarvastu poldri kanalis korraldab jahtklubi „Merikotkas“ lastele ja noortele suviseid purjelaagreid. Foto: Alar Karu
18. sajandist pärinevas ja Parun von Kreudeneri perekonnale kuulunud varaklassitsistlikus Suislepa mõisahoones on 1921. aastast kool ning 2007. aastast ka lasteaed. Suislepa mõisa õunaaiast pärineb Euroopas levinud õunasort ’Suislepa’, mida siin kasvatati juba 18. sajandil, aretatuna tõenäoliselt ’Pärsia punase suviõuna’ seemnest. Foto: Alar Karu
14. sajandil rajatud Tarvastu Peetri kirik oli algselt väike, võlvitud laega ja ilma tornita. 1771. aasta laienduste käigus sai pikihoone praeguse mahu ja läänetorni. 1892. aastal süttis kirik pikselöögist, 1893. aastal alustati taastamistöid. Altarimaali “Kolgata“ maalis Dresdeni kunstnik Theodor Thieme. Foto: Alar Karu
Tarvastu käsitöökoda avati 2009. aastal. Algusest peale on ruumid kujunenud mõnusaks kooskäimiskohaks, neis korraldatakse ka mitmesuguseid üritusi. Foto: Anna-Liisa Vaher
Tarvastu ümbruskonna käsitööhuvilised on käsitöökoja üles leidnud. Avatud on väikene müügilett, kust leiab kingituseks originaalseid käsitööesemeid. Foto: Anna-Liisa Vaher
Tarvastu ordulinnuse varemed asuvad maalilisel, Tarvastu jõega piiratud mäenõlval. Ordulinnus ehitati tõenäoliselt eestlaste maalinna kohale. Ehitise põhjaküljel olid suur vesiveski ja torn, mis kaitsesid ka ligipääsu kindlusse. Liivi sõja käigus käis kindlus käest kätte ning suurtükkidest pommitamise, põlemise ja püssirohuga õhkimise tagajärjel said võimsast ehitisest peagi varemed. Foto: Alar Karu
Tarvastu poldri puhkeala on hetkel ainuke Võrtsjärve äärne avalik ujumiskoht Tarvastu vallas. Vaatetorn rajati 2009. aastal Võrtsjärve SA projekti „Võrtsjärve väravad II“ raames. Foto: Alar Karu
Tünni Kõrtsi hoone rajati 1926. aastal ja oli algselt kasutusel pangahoonena. Juba aastaid tegutseb selles majas toitlustusettevõte Ilusk OÜ. Foto: Alar Karu
Tarvastu vald paikneb Viljandi maakonna kaguosas Sakala kõrgustiku maalilistel aladel. Valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu — Võrtsjärv. Valla naabriteks on Viljandi maakonnast Viiratsi, Paistu ja Karksi vald, Valga maakonnast Põdrala vald ja Tartu maakonnast Rõngu vald. Valla keskus on Mustla alevik, mis paikneb Viljandi–Valga maantee 25. kilomeetril. Aastatel 1938–1979 oli Mustla alevik linn. Teised peamised keskused on Kärstna, Suislepa, Väluste ja Soe küla. Vallast voolab läbi Õhne jõgi.
Tarvastu valla kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 26 km ja Tallinnast 188 km.
Tarvastu vald on rahvaarvult Viljandi maakonna kolmas ja pindalalt teine omavalitsusüksus.
Valla peamine majandusharu on põllumajandus. Suurimad äriühingud on OÜ Karpo, AS Roni Rem, OÜ Väluste PL, OÜ Vaigu Farm, OÜ Nukike, Karter OÜ ja Undi talu.
Tarvastu vallas on võimalik saada gümnaasiumiharidust. Kokku on vallas neli kooli: Suislepa Lasteaed-Algkool, Kärstna Kool, Tarvastu Gümnaasium ja Ämmuste Kool. Mustlas paikneb Eesti vanim rahvaraamatukogu (1860), raamatukogud on veel Kärstnas, Suislepas ja Välustes.
Tarvastu mail leidub terve rida arhitektuuri- ja kunstimälestisi, näiteks Kärstna mõis, Suislepa mõis, Tarvastu kirik, Tarvastu linnuse varemed ja kabel.
Hulk Tarvastu kandi kaunist loodust on võetud kaitse alla: Muti ja Kullamäe maastikukaitseala, Rubina looduskaitseala, Kalbuse liigikaitseala, Tarvastu metsapark. Eesti tuntud õunasordi ’Suislepp’ emapuu asub Tarvastu valla Suislepa külas.
Tarvastus elas ja töötas Eesti esimene olümpiamedali võitja, maadleja Martin Klein. Tarvastu mail on sündinud luuletaja ja keeleteadlane Mihkel Veske, helilooja Juhan Simm, lauljatar ja laulupedagoog Aino Tamm, Tarvastu murdes luuletuse „Mo meelen kuldne kodukotus“ autor Andres Rennit, kirjanik ja ühiskonnategelane Johannes Semper ning paljud teised Eesti kultuuritegelased.
Vallal on oma traditsioonid — Tarvastu Käsitöölaat, Tarvastu Rahvakross, Tarvastu valla ajaloopäev, Pliiatsipidu ja Lusikapidu.
Uuendatud: 29. oktoober 2012
