VÄNDRA VALD (ALEV)
Rahvaarv – 2 275
Pindala – 3,28 km²
Asustustihedus – 693,6 elanikku km² kohta
Valla keskus – Vändra alev
Asustusüksusi – 1 alev
Vändra alev asub Pärnu maakonna kirdeosas. Alevit ümbritseb Vändra vald. Vändra alevit läbib Pärnu–Rakvere–Sõmeru riigimaantee ning Vändrast on ligikaudu 50 kilomeetrit maakonnakeskustesse Pärnusse, Paidesse, Viljandisse ning Raplasse. Kaugus Tallinnast on 100 ja Tartust 140 kilomeetrit.
Vändra alev on rahvaarvult Pärnu maakonna kaheteistkümnes ja pindalalt üheksateistkümnes omavalitsusüksus.
Vändra alevisse on koondunud piirkonna suuremad ettevõtjad. Siin on nii leiva- kui ka juustutööstus, toodetakse elektroonikatooteid, tekke ja patju, käsitaftingvaipasid, töödeldakse puitu ja metalli, teritatakse lehtsaage jne. Vändra alevi ettevõtlust iseloomustavad pikad traditsioonid, pidev areng ning koostöö välispartnerite, haridusasutuste ja kohaliku omavalitsusega. Ettevõtted on pidevalt investeerinud oma tootmishoonetesse ja tehnoloogiasse. Suuremad ettevõtted põhinevad peamiselt väliskapitalil ja on orienteeritud toodangu ekspordile – AS Wendre toodab tekstiilitooteid ning MS Balti Trafo OÜ väiketransformaatoreid ja induktiivkomponente. Valley OÜ on seevastu ainult Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis toodab käsitsi kootud naturaalseid villavaipu. Eksklusiivseid käsitaftingvaipu müüakse peamiselt Skandinaaviamaadesse ja mujale Euroopasse, kaugematest riikidest on tooteid tarnitud näiteks Iraani, Argentinasse ja Jaapanisse. Muu hulgas on vaipu valmistatud presidendi Kadrioru residentsi, Riigikogu hoonesse, välisriikide saatkondadesse, hotellidele, laevadele ja jahtidele.
Tänu mitmekesisele ettevõtlusele ja pidevalt arenevale infrastruktuurile on Vändra alev lähivaldade tõmbekeskus. Suurim haridusasutus on Vändra Gümnaasium, kus põhikoolis on populaarsed õppeained majandus- ja karjääriõpe, gümnaasiumiastmes klassikaline ja sotsiaalteaduste õppesuund. Vändras on lasteaed, muusikakool, sotsiaalmaja päevakeskus, uus raamatukogu, tänapäeva nõuetele vastav kompleksne tervishoiukeskus ning head sportimisvõimalused nii vastrenoveeritud võimlas kui ka tervisespordikeskuses.
Esmakordselt mainiti Vändrat 1515. aastal Wenderskulle ehk Vändra küla nime all. 16. sajand II poolel rajati Vändra mõis (Fennern), mis 1844. aastal jagati Vana- ja Uue-Vändraks. Mõisahooned põletati maha 1905. aastal. Küll on säilinud tähelepanuväärne kirikumõisa park ja magasiait.
Vändraga seotud tuntuimad ajaloolised isikud on Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen.Vändra ajaloomälestised on maja, kus aastail 1939–1958 elas Mihkel Lüdig, Mihkel Lüdigi (1880–1958) haud, Lilli (Caroline) Suburgi (1841–1923) haud koos monumendiga, II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite kalmistu, Vändra mõisa kalmistu ning Vändra vana kalmistu. Vändras asub ka 22. juunil 2008. aastal taasavatud Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Uuendatud: 29. oktoober 2012