Rahvaarv – 18 078
Pindala – 14,62 km²
Asustustihedus – 1 236,5 elanikku km² kohta
Viljandi rippsilla valmistas 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfi juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. 50-meetrine sild paigaldati Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. Viljandi rippsild rekonstrueeriti 1995. aastal. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
Viljandi järv asub jääajal tekkinud ürgorus, see on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Ürgoru veerud on allikarohked. Järve pikkus on 4,33 km, suurim laius 435 m, vähim laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, suurim sügavus 11 m. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldal kulgeb ligi 13-kilomeetrine maaliliste vaadetega matkarada. Alates 1928. aastast korraldatakse 1. mail ümber järve suurjooks. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
2004. aastal püstitati Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisele väikesele kõrgendikule Eesti vägede Vabadussõja-aegse ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ratsamonument (autor Terje Ojaver). Silmapaistev riigimees oli ka Viljandi linna esimene aukodanik. Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ning suri 13. märtsil 1953 Nõukogude Venemaal Vladimiri vanglas, 13 aastat pärast kodumaalt küüditamist. Foto: Kristi Lehto
Viljandis asuvat Eesti naivistliku kunsti muuseumi Kondase Keskust meenutavad mitmel pool linnas sümbolmaasikad, mis kaaluvad ligi üks tonn ning on valmistatud tsemendi ja polüestermaterjalide segust. Esimene maasikas paigutati Kondase Keskuse ette haljasalale 19. juulil 2006. aastal. Maasikate autor on Jass Kaselaan. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
Viljandi ordulinnuse ehitus vana eestlaste linnuse kohale algas ordumeister Volquini korraldusel 1224. aastal. Ehitamine kestis üle kahesaja aasta, mille jooksul sai Viljandist mõjuvõimsa komtuurkonna keskus. Viljandi orduhärrade sissetulekuid on võrreldud koguni Liivi Ordu maameistri sissetulekuga. Linnus jäi varemetesse 17. sajandil Poola-Rootsi sõjas ning on osalt siiani arheoloogiliselt läbi uurimata. Tänapäeval korraldatakse seal ja ümbritsevas lossipargis kontserte ja spordiüritusi. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
Viljandi valge roosiga vapp pärineb Saksa ordu aegadest. Linna pitsati esimene teadaolev kujutis on aastast 1465, kuid arvatavasti kasutati seda juba 1429. Roosid ei ole Viljandis mitte üksnes vapil: Raekoja pargis õitseb südasuvel 720 valget roosi, mis pandi mulda siis, kui linn pidas 2003. aastal sünnipäeva. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal ehitas Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest endale veevärgi ja kanalisatsiooni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade valmistasid Viljandi ettevõtted, saja kuupmeetri suurune veepaak tehti Uno Pohrti masinavabrikus. Nüüdsel ajal paikneb kaheksakandilises tornikiivris ekspositsioon Viljandi linna ajaloost. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
Praegune Viljandi raekoda oli üks linna esimesi kivimaju, selle ehitas 1768–1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto. 1783. aastal üüris omanik hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid ja linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Eesti Vabariigi ajal maja renoveeriti, 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Foto: Eha Moosel/Viljandi Linnavalitsuse fotoarhiiv
Viljandi linn asub Viljandi maakonna keskel ja teda ümbritsevad Saarepeedi, Viiratsi ja Pärsti vald, sisuliselt ka Paistu vald. Viljandil on rongiühendus Tallinnaga.
Viljandist Tallinna on ligikaudu 152 km. Viljandi on rahvaarvult Eesti kuues linn ja Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus.
Viljandi linna majandus on mitmekesine. Siin on kohta tekstiilitööstusel, toiduainetööstusel, ehitusmaterjalide tootmisel, metallitöötlemisel jne. Tuntumad äriühingud on AS Viljandi Metall, AS Hansa Candle, AS Kolmeks, AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, OÜ Delux, Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ, AS Estonian Match, AS Anttila, AS Mivar-Viva, OÜ Sweba-Dahlen jt.
Viljandi linn on üle 725 aasta vana. Nagu pika ajalooga linnale kohane, on Viljandil palju sümboleid. Lauludesse on pandud Viljandi paadimees, Viljandi järv ja ordulossi varemed. Tänase Viljandi kõige tuntum märk on Viljandi Pärimusmuusika Festival koos Pärimusmuusika Aidaga, oluline koht kultuurielus on ka teatril Ugala. Kõrgharidust saab omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Mainori Kõrgkooli Viljandi õppekeskuses. Mai alguses toimuv suurjooks ümber Viljandi järve on kõige pikema traditsiooniga spordiüritus Eestis.
Viljandi linna aukodanikud on kindral Johan Laidoner (aukodanik aastast 1934), legendaarne linnapea August Maramaa (1996) ning koorijuht ja helilooja Roman Toi (1997). Viljandi ajaloo, haridus- ja kultuurieluga on olnud tihedalt seotud Johann Köler, Carl Robert Jakobson, Friedrich Kuhlbars ja paljud teised Eesti rahvusliku ärkamisaja sündmuste ja ideede eestvedajad.
Uuendatud: 29. oktoober 2012
