VILJANDI MAAKOND

Lõhavere linnamägi oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, kus elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Siit on leitud tarberiistu, pronks- ja hõbeehteid, noole- ja odaotsi ning isegi üks terve mõõk. Foto: Elmo Riig

Soomaal — Eesti rahvuspargis — on viis aastaaega, sest suurvesi on sealkandis eraldi aastaaja õigustes. Üleujutus annab Soomaa elule erilise rütmi. Foto: Mihkel Servinski

Üsna Viljandi–Tartu maantee ääres kasvab üks Eesti kuulsamaid põlistammesid. Nüüdseks Viiralti tamme nime all tuntuks saanud Tamme Goori (Tamme-Koori) tamme talletas kunstnik Eduard Viiralt 1943. aasta suvel oma kuivnõeltehnikas valminud gravüüril "Viljandi maastik". Foto: Peeter Arro

Draamateater Ugala asutati lauluseltsi “Koit” ja karskusseltsi “Vabadus” näitetruppide põhjal aastal 1920. Kutselise teatrina tegutseb Ugala Viljandis alates 1926. aastast. Praeguses majas Valuoja tiigi kaldal asub teater aastast 1981. Foto: Mihkel Servinski

Viljandimaa kultuurisuve tippsündmus on Viljandi Pärimusmuusika Festival, kus osaleb tuhandeid muusikasõpru üle maailma. Foto: Mihkel Servinski

Suurjooks ümber Viljandi järve on kõige pikema traditsiooniga spordivõistlus Eestis. Foto: Mihkel Servinski

Viljandi maakond asub Eesti kesk- ja lõunaosas. Maakond piirneb läänes Pärnu, põhjas Järva, idas Tartu ja kagus Valga maakonnaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Viljandi maakonna ja Läti ühise piiri — riigipiiri — pikkus on 78 km. Maakonna idapiiril paiknev madalapõhjaline ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärv (pindala 271 km²) on Eesti suurim siseveekogu ning tänaseks tuntust kogunud ka puhkepiirkonnana. Järv on ühtlasi kuulus kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus.

Viljandi maakonna administratiivne keskus on Viljandi linn. Viljandi maakonnas on lisaks Viljandile veel 2 linna — Mõisaküla ja Võhma, 3 vallasisest linna, 8 alevikku ja 254 küla. Maakonnas asub Eesti suurim küla — Sandra küla, mille pindala on umbes 173 km². Elanikke on Sandra külas aga vaid paar tosinat, sest suure osa külast hõlmab Valgeraba. Viljandi linnast on Tallinnasse 164 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km ja Riiga 210 km.

Viljandimaad on kutsutud ka Sakalamaaks ja Mulgimaaks, kuid muinaseesti maakonna Sakala ega mulgi murde levikuala piirid ei kattu tänase maakonna piiriga.

Viljandi on rahvaarvult Eesti 6. maakond ja pindalalt Eesti 4. maakond. Üle 90% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.

Viljandi maakonna majanduses on traditsiooniliselt olulisel kohal põllumajandus. Kui Eestis on primaarsektori osakaal majanduses alla 4%, siis Viljandi maakonnas on see üle 13%. Ka sekundaarsektoril on Viljandi maakonnas veidi suurem osakaal (üle 35%) kui Eestis keskmiselt (veidi üle 30%). Viljandi maakonnas tegutsevad sellised tuntud ettevõtted nagu AS Ekseko, AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, AS Viljandi Metall, AS Kolmeks ja AS Hansa Candle.

Viljandi maakonna tänasteks tunnusteks on Soomaa, mulgi kultuur, pärimusmuusika ja omakultuur, teater Ugala, Viljandi Kultuuriakadeemia. Viimased kümmekond ja enamgi aastat on Viljandile kahtlemata kõige enam tuntust toonud igal aastal juuli viimasel nädalalõpul peetav Viljandi Pärimusmuusika Festival.

Huvitav on teada, et üks esimesi ajalookroonikates nimepidi mainitud eestlasi — Lembitu — elas ja tegutses tänasel Viljandimaal.

Viljandimaa spordielu kõige tuntumaks ettevõtmiseks on 1928. aastal alguse saanud suurjooks ümber Viljandi järve, mis on kõige pikema traditsiooniga spordivõistlus Eestis.

Uuendatud: 29. oktoober 2012