VÕRU MAAKOND

Tamula rannapromenaad Võrus valmis 2009. aasta sügisel ning võitis Eesti Maastikuarhitektide Liidu aasta teo tiitli. Projekti autor on Andres Viitkar maastiku-arhitektuuribüroost Artes Terrae OÜ. Suvisel ajal toimuvad rannas kontserdid ja spordivõistlused, juulis-augustis püstitatakse randa Võro Liivaliin. Foto: Marianne Mett

Haanja Puhke- ja Suusakeskuse juurest saavad alguse talvised suusarajad, mis meelitavad nii suusatajaid kui ka matkajaid. Siit antakse start Estoloppeti viimasele etapile — Haanja suusamaratonile. Foto: Jaak Nilson

Piusa jõe kaldal asub Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand — Härmä Mäemine ehk Keldre müür — 43 m. Kokku jääb ürgoru kaitsealale 14 liivakivipaljandit ehk müüri kõrgusega 6–30 meetrit. Enamasti paiknevad need jõe paremal kaldal, ainult kaks — Kurja ja Pärgi müürid — asuvad vasakul kaldal. Foto: Jaak Nilson

Kreutzwaldi muuseum tutvustab emotsionaalse ekspositsiooni ja 19. sajandi interjööride kaudu Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja Fr. R. Kreutzwaldi (1803–1882) elu ja loomingut. Foto: Jaak Nilson

Mõniste Muuseum on vabaõhumuuseum, kus on 19. sajandi talu rehielamu, ait, saun ja püstkoda ning 20. sajandi alguse elumaja, ait, kelder ja vankrikuur. Hooned on sisustatud vastavalt ajastule. Teemapäevadel tutvustatakse talutöid praktilise tegevuse kaudu ja need on populaarsed õpilasgruppide seas. Foto: Jaak Nilson

Pokumaa Pokukojas saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, tema raamatute peategelasi ning fotosid Edgar Valterist ja pokudest eri aastaaegadel. Siin toimuvad üritused looduse, Võrumaa ja Edgar Valteri loomingu teemadel, jagatakse ka teavet kohaliku looduse ja kultuuri kohta. Foto: Marika Saks

Uhtjärv on umbes 3 km pikk ja kuni 27,6 m sügav ohtlik, külma veega järv. Legend räägib, et järv tulnud praegusesse asukohta pilvena, suur must härg möirates ees. Nime saanud ta nägija hüüust: “Järv, mis sa ohkad?” Uhtjärve ürgoru kõrgel kaldal asus muistne Linnamägi, mis oli tuntud ka Nahalinna nime all. Samas on ka ohvriallikas ja ohvrikivi. Foto: Jaak Nilson

Karula Rahvuspark asub Valga- ja Võrumaal, jäädes Võru maakonnas Antsla, Varstu ja Mõniste valla maadele. Rahvuspargis ootab külastajat neli matkarada: Perajärve metsarada, Tornimäe matkarada, Lüllemäe külarada ning Ähijärve teerada. Foto: Jaak Nilson

Antslat mainiti esmakordselt 1405. aastal Uexküllide vasall-linnusena. Võrumaa ühest suurejoonelisemast mõisakompleksist on alles üle 20 hoone. Omapäraseim neist on nn pudelmaja — 19. sajandi alguses ehitatud endine õunaait-aednikumaja, mil on ümar põhiplaan. Mõisa viimased omanikud olid Ungern-Sternbergid. Põliste puude ja kunstlike tiikidega pargis kasvavad tammed, mis istutati hilisema Rootsi kuninga Karl IX 1601. aastal Rootsi-Poola sõja ajal Tallinnas sündinud poja Carl Philippi auks. Foto: Jaak Nilson

Rogosi kastellmõisa nimi tuleneb Poola päritoluga vürsti Stanisław Rogosiński nimest, kelle ajal ehitati välja suurejooneline mõisasüda. Hilisemad omanikud von Glasenappid rajasid omapärase, suletud siseõuega mõisakompleksi. 1934. aastal alustas härrastemajas tegevust kool. Praegu asuvad hoones Ruusmäe-Haanja Põhikool, külalistemaja ja väravatornis väike koduloomuuseum. Foto: Jaak Nilson

1998. aastal valmis Võrus uus ilus Roosisaare sild jalakäijatele. Eesti pikima rippsilla pikkus on 180 m, sillalt avaneb kena vaade Tamula järvele ja Võru linnale. Foto: Jaak Nilson

Rõuge veepidu on pereüritus, kus tegevust jätkub nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kaheinimese kummipaatide rallil Rõuge järvedel läbitakse sõudes Rõuge viis järve ning järvede vahel tassitakse kummipaati kaasas. Üritus kogub iga aastaga populaarsust, osalevaid meeskondi on juba üle 70. Foto: Jaak Nilson

Seto kuningriigi päevad on iga-aastane setude kokkutulek augusti esimesel nädalavahetusel, mil kuulutatakse välja oma kuningriik ning valitakse setude kuninga Peko asemik maa peal — Setomaa ülemsootska. Kuningriigi pealinn vahetub igal aastal, et riik ei oleks vaid ühe "nulga" või valla asi, vaid puudutaks kõiki setosid. Foto: Jaak Nilson

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318 m merepinnast. Praegune vaatetorn on arvult kuues, valmis 1939. aastal ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist 1969. aastal on 29,1 meetrit. Aastal 2005 ehitati ka lift. Torni tippu jõudnu saab vaadata 50 km raadiuses Eestimaad 347 meetri kõrguselt üle merepinna. Foto: Jaak Nilson

Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim tamm, mille tüve ümbermõõt on 8 m, kõrgus 19 m ning võra laius 25 m. Puud kujutati ka Eesti kümnekroonisel rahatähel. Foto: Jaak Nilson

Rahvusvaheline Võru Folkloorifestival leiab aset juuli teisel nädalavahetusel neljapäevast pühapäevani. Ilusaid elamusi pakuvad tantsijad, lauljad ja pillimehed, lisaks toimub võistumängimine lõõtspillidel ja käsitöölaat. Foto: Jaak Nilson

Võru Maavalitsus asub 1938. aastal valminud funktsionalistlikus administratiivhoones, mille arhitekt on H. Kuvasto. Foto: Jaak Nilson

Võru maakond asub Kagu-Eestis. Võru maakond piirneb läänes ja loodes Valga maakonnaga, põhjas Põlva maakonnaga, idast Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga ja lõunas Läti Vabariigiga. Võru maakonnas Luhamaal asub Eesti–Venemaa piiripunkt.

Maakonna administratiivne keskus Võru linn. Võru maakonnas on üks omavalitsuslik linn, üks vallasisene linn (Antsla), 10 alevikku ja 566 küla. Võru linn asub Tallinnast 253 km, Jõhvist 201 km, Tartust 71 km ja Pärnust 192 km kaugusel. Maakonda läbib Eesti pikim Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.

Võru maakond on rahvaarvult Eesti keskmine maakond – kaheksas – ja pindalalt tagantpoolt neljas. 95% maakonna elanikest on eestlased.

Võru maakonna majanduse tähtsamad valdkonnad on puidu- ja mööblitööstus, toiduainetetööstus, metalli- ja plastitöötlemine, kergetööstus, ehitus ning transport.

Tuntumad firmad on Antsla-Inno AS, Arke Lihatööstus AS, Rauameister AS, Semuehitus AS, Barrus AS, Toftan AS, Võru Juust AS, EKSO AS ja Nopri Talumeierei OÜ.

Võru maakonna lõunapoolse osa moodustab Haanja kõrgustik, mis on kõrgeim nii Eestis kui ka Baltimaades. Võrumaal asuv Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam. Maakonna tähtsamad vaatamisväärsused on Suur Munamägi, Piusa koopad, Vällamägi ja Kütiorg. Urvastes asuv Tamme Lauri tamm on kõige jämedam puu Eestis.

Juulikuise Võru rahvusvahelise folkloorifestivali ajal muutub Võru linn eri kultuuride, rahvatantsu ja rahvamuusika pealinnaks. Võru folkloorifestival on omataoliste pidude seas üks suuremaid ja ürituserohkemaid kogu Eestis. Vanu laadapidamise traditsioone hoiavad alles Lindora laat Eestimaa ja Setomaa piiril, maarahva laat Vastseliinas, Hauka laat Antslas, keriguplatsi laat, folkloorifestivali käsitöö ja kunsti laat Võru linnas ja veel mitmed ostmised-müümised küll Varstus, Sännas ja mujalgi. Uue traditsioonina on hoo sisse saanud võrukeelne laulupidu Uma Pido, millest esimene toimus Võrus ja teine Põlvas. Umast Pidost võtavad lisaks võrokestele osa ka setod ja võrokeste sõbrad üle Eesti.

Võrumaal on sündinud lõõtspillimeister August Teppo ning luuletaja ja näitekirjanik Artur Adson, elanud Eesti rahvuseepose looja Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Viimastel aegadel ei saa Võrumaast üle ega ümber ka spordiajaloo kirjutajad. Siin on sündinud ja oma sportlaseteed alustanud kümnevõistleja, Sidney olümpiamängude kuldmedalivõitja Erki Nool, maratonide kangelane Raul Olle, maailmameister odaviskaja Andrus Värnik jpt. Võrumaal peetavatest spordiüritustest võiks ära märkida Estoloppeti sarja kuuluva Haanja suusamaratoni, suusarollerivõistluse Võru rOLLEr, Rõuge paadiralli ning Haanja rattamaratoni.

Uuendatud: 18. detsember 2012