Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra

pressiteade nr 47

Pressiteates on 23. aprillil 2009 parandatud teemakaardi allmärkust. Parandused on tekstis punasega.

Kui Statistikaameti seni avaldatud 1. jaanuari 2008 rahvaarvu puhul arvestada ka rännet, kahandab see rahvastikku 16 000 inimese võrra. Tegemist pole ühe aasta jooksul toimunud väljarändega, vaid kaheksa aasta jooksul toimunud rahvastikuprotsessiga, mil väljaränne on olnud suurem kui sisseränne.

Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Statistikaamet pole sise- ja välisrännet rahvaarvu arvutamisel rahvaloendusjärgsetel aastatel arvestanud, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine on ebatäielik. See oli tingitud eelkõige sellest, et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud. Sellest johtuvalt avaldab Statistikaamet ka aastate 2000–2008 rändega rahvaarvu 1. jaanuari seisuga. Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire.

1. jaanuaril 2008 oli rännet mittearvestatav rahvaarv 1,341 miljonit ning rändega rahvaarv 1,325 miljonit. Välis- ja siserände tulemusel on rahvaarv mitmes maakonnas, linnas ja vallas oluliselt erinev seni avaldatud rahvaarvust. Kõige suuremad muutused on toimunud suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Narva, Pärnu) ümbruses, kuhu on inimesed rännanud peamiselt maakonna äärealadelt ning linnast endast. Suurim kahe rahvaarvu erinevus oli 2008. aasta 1. jaanuari seisuga Viimsi vallas, kus elab hinnanguliselt seni avaldatud rändeta rahvaarvust ligikaudu kaks korda enam inimesi.

Rändeta ja rändega rahvaarvu erinevus kohalikes omavalitsustes, 1. jaanuar 2008


Rändeta ja rändega rahvaarvu erinevus maakonniti, 1. jaanuar 2008*

Maakond Rändeta rahvaarv Rändega rahvaarv Erinevus
Kogu Eesti 1 340 935 1 325 408 -15 527
Harju maakond 523 277 542 976 19 699
Hiiu maakond 10 118 9 564 -554
Ida-Viru maakond 170 719 162 395 -8 324
Jõgeva maakond 36 922 34 533 -2 389
Järva maakond 36 208 33 545 -2 663
Lääne maakond 27 552 25 739 -1 813
Lääne-Viru maakond 67 375 63 867 -3 508
Põlva maakond 31 175 29 961 -1 214
Pärnu maakond 88 563 87 508 -1 055
Rapla maakond 36 684 36 225 -459
Saare maakond 34 845 33 479 -1 366
Tartu maakond 149 283 144 458 -4 825
Valga maakond 34 265 32 628 -1 637
Viljandi maakond 55 877 52 201 -3 676
Võru maakond 38 072 36 329 -1 743

* Miinus erinevuse ees näitab, et ränne kahandab seni avaldatud rahvaarvu.

Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Vajadusest tagada järjepidevad aegread, kasutab Statistikaamet kuni 2011. aasta loenduseni näitajate arvutamisel senisel metoodikal põhinevat rahvaarvu, kus rännet ei ole arvestatud.

Riigi tasandil on ääretult oluline, et teataks informatsiooni elanikkonna ja ühiskonnas toimuvate oluliste protsesside kohta. Selleks, et vahepealseid rahvastikuarvestuses tekkinud vigu parandada ja jätkata edasi ühelaadse informatsiooniga on vajalik rahvaloendus.

2011. aasta rahvaloenduse oluline eesmärk on kaardistada tegelik olukord nii rahvastiku koosseisu, sotsiaal-majandusliku olukorra kui ka elanikkonna territoriaalse paiknemise osas. Rahvaloendus saab ka verstapostiks, millele põhinevad edasised tööd selleks, et Eestis saaks 01.01.2012 edasi minna juba ühe rahvaarvuga.

Täpsem teave:

Urve Kask
Osakonnajuhataja
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9220

2000.–2008. aasta rändega rahvaarv 1. jaanuari seisuga on avaldatud statistika andmebaasis.