Värske statistikakogumik analüüsib sotsiaalset ebavõrdsust Eesti ühiskonnas

pressiteade nr 7

Statistikaamet esitleb täna, 11. jaanuaril kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu.

Kogumiku eesmärk on analüüsida sotsiaalset ebavõrdsust Eesti ühiskonnas. Analüüsitakse materiaalset ebavõrdsust ja kihistumist ühiskonnas, samuti pööratakse tähelepanu haridusliku, kultuurilise ja tervise ressursi jagunemisele ning sotsiaalse ressursi olemasolule.

Esitlusel keskendub Statistikaamet kahele teemale.

Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo analüüsis leibkondade toimetulekut nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu. „Selgus, et rahaliste ja enesehinnanguliste vaesuse näitajate trendid liikusid Eestis aastatel 2004–2015 küllaltki sarnaselt,“ märkis Rummo. „Materiaalse ilmajäetuse määr, mis põhineb inimeste hinnangutel ja peegeldab tajutud vaesust, oli pooltel aastatel veidi kõrgem kui rahalistel näitajatel põhinev suhtelise vaesuse määr. Seega on vaesusnäitajate analüüsimisel oluline peale rahaliste vaesusnäitajate arvestada ka hinnangulisi ehk tajutud vaesuse näitajaid,“ rääkis ta. „Analüüsist järeldus, et suuremates toimetulekuraskustes on naised, vanemaealised, kodus vene keelt kõnelevad ja pensioni saavad elanikud,“ selgitas Rummo.

Sihtasutuse Kutsekoda vanemanalüütik Siim Krusell analüüsis eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja. „Keskmiselt oli eestlaste tööturupositsioon parem kui mitte-eestlastel,“ märkis Krusell. „Samas hea eesti keele oskusega mitte-eestlased olid enne ja pärast kriisi töötuse määra ja ametipositsiooni silmas pidades eestlastega võrdses, kui mitte pisut paremaski seisus,“ selgitas ta. „Eesti tööandjatele on tööle värbamisel olulisimaks faktoriks siiski inimese tööoskused, mitte otseselt tema rahvus. Kuna eesti keele oskust eeldatakse paljudel töökohtadel, siis pigem püüavad tööandjad võimalikke riske vältida. Seega on näiteks võrdsete tööoskuste korral järjekorras esimesed need, kelle puhul võimalikud muud oskused, sh keeleoskus, on paremad,“ võttis Krusell teema kokku.

Kogumiku esitlus ajakirjanikele toimub täna, 11. jaanuaril kell 11.00 Statistikaametis (Tatari 51, 5. korruse saalis).

Täpsem teave:

Anu Ots
Statistikaameti kommunikatsioonijuht
Tel 625 9296
Mob 50 61 790