Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

pressiteade nr 8

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 3220 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2016. aasta jooksul 0,14%. Eesti rahvaarv on juba kaks aastat kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive.

Eestis sündis 2016. aastal üle 13 900 lapse. Sündide arv on püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, võib seda võtta hea uudisena, kuid väga heade uudisteni sündide arvu puhul on veel pikk maa minna.

2016. aastal suri 15 300 inimest. Surmade arv on kuuendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes +/-150 inimese võrra. Et rahvastik vananeb ja vanemaealiste arv suureneb iga aastaga, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2016. aastal saabus Eestisse elama 9100 inimest ja Eestist lahkus 5800 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal rahvaarvu arvutamise metoodikale: isiku üleminemisel residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või surmaga). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Euroopa Liidu ja Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt Eesti kodanike tagasirände tõttu, mis jääb samuti registreerimata, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam teadlikul valikul või teadmatusest tulenevatel põhjustel registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest rohkem.

Diagramm: Rahvaarvu muutus, 2000–2016

Praegune tulemus põhineb rahvastikuregistris 2016. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Residentsuse indeksi kohta saab põhjalikuma ülevaate SIIT.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 4. mail ja täpsustatud rände andmed 23. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Täpsem teave:

Alis Tammur
Vanemanalüütik
Metoodika ja analüüsi osakond
Statistikaamet
Tel 6258 481

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.