Kaubavahetuse kasv jaanuaris jätkus

pressiteade nr 29

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% ja import 40%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.

2017. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot (2016. aasta jaanuaris 155 miljonit eurot). Rekordilise kaubavahetuse puudujäägi peamiseks põhjuseks on ühekordsed tehingud transpordivahenditega. Ilma ühekordsete tehinguteta suurenes import 12% ja kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (25 miljonit eurot ehk kaks korda), Soome (16 miljonit eurot) ja Saksamaale (15 miljonit eurot). Eksport kasvas Hollandisse peamiselt  mineraalsete toodete, Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning Saksamaale elektriseadmete väljaveo suurenemise tõttu. Eksport kahanes enim Rootsi.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Väljaveo suurenemist mõjutas mineraalsete toodete (kasv 39 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 27 miljonit eurot) eksport. Vähenes mehaaniliste seadmete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas jaanuaris 73% kogu ekspordist. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga suurenes 2017. aasta jaanuaris Eesti päritolu kaupade väljavedu 14%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu 12%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (sh metalli jäätmed), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust hööveldatud lauad), ning mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli, kütteõli) väljaveo suurenemine. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale (13 miljoni euro võrra) ja samas vähenes Rootsi (23 miljoni euro võrra).

2017. aasta jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (27% Eesti koguimpordist), Leedust (10%), Saksamaalt (8%) ja Venemaalt (8%). Kõige rohkem kasvas import Soomest (kasv 226 miljonit eurot ehk ligi kolm korda) ja Venemaalt (kasv 44 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 4 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid, elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite (sh laevad), mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning metalli ja metalltoodete (sh lehtvaltstooted) sisseveo suurenemine. Enim kahanes mehaaniliste seadmete sissevedu.

2017. aasta jaanuaris kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 2% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 12%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2014–2017

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, jaanuar 2017
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 936,8 100 14 KOKKU 1367,1 100 40
EL28 697,1 74 7 EL28 1125,6 82 39
Euroala19 456,6 49 18 Euroala19 861,8 63 50
EL välised riigid 239,7 26 38 EL välised riigid 241,5 18 42
1.Soome 144,2 15 12 1.Soome 365,2 27 -
2.Rootsi 143,1 15 -12 2.Leedu 135,2 10 18
3.Läti 85,2 9 0 3.Saksamaa 109,6 8 12
4.Saksamaa 62,1 7 31 4.Venemaa 104,8 8 72
5.Leedu 53,8 6 9 5.Poola 102,3 7 43
6.Venemaa 47,6 5 34 6.Rootsi 90,4 7 -3
7.Holland 45,4 5 - 7.Läti 85,3 6 12
8.Norra 41,2 4 17 8.Holland 67,6 5 12
9.Taani 32,5 3 -4 9.Hiina 48,1 4 10
10.USA 29,4 3 8 10.Suurbritannia 23,1 2 5
Eksport ja import kaubajaotise järgi, jaanuar 2017
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 936,8 100 14 1 367,1 100 40 -430,3
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 76,8 8 10 108,9 8 10 -32,0
Mineraalsed tooted (V) 101,0 11 63 165,5 12 23 -64,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 53,4 6 48 101,1 7 23 -47,7
Kummi- ja plasttooted (VII) 29,9 3 19 55,5 4 14 -25,6
Puit ja puittooted (IX) 113,5 12 21 35,2 3 33 78,2
Paber ja pabertooted (X) 27,3 3 11 21,8 2 15 5,5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 28,9 3 8 52,3 4 12 -23,4
Metall ja metalltooted (XV) 77,2 8 54 90,4 7 31 -13,2
Mehaanilised masinad (84) 64,7 7 -17 89,3 6 -6 -24,6
Elektriseadmed (85) 167,8 18 -3 174,7 13 -3 -6,9
Transpordivahendid (XVII) 52,4 6 6 369,4 27 - -317,1
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 25,2 3 -9 23,7 2 6 1,5
Mitmesugused tööstustooted (XX) 84,1 9 8 29,6 2 22 54,5
Muu 34,5 3 18 49,6 3 27 -15,2

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.02.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.02.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
Juhtivstatistik-metoodik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9259

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.