Mais kaubavahetus hoogustus

pressiteade nr 79

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine.

2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot). Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Venemaale suurenes mehaaniliste masinate (sh ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed), Kanadasse mineraalsete toodete (sh mootori kütus), Saudi Araabiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ja põllumajandussaaduste (sh söödaoder) ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooni seadmed) väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (53 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (24 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete (43 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12% ja re-eksport 25%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.

2017. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (41 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen). Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2015–2017

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2017
Sihtriik,riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik,riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus,% Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 152 100 15 KOKKU 1 304 100 14
EL 28 810 70 7 EL 28 1 051 81 10
Euroala 19 534 46 17 Euroala 19 750 58 9
EL välised riigid 341 30 41 EL välised riigid 253 19 31
1. Soome 180 16 10 1. Soome 162 12 8
2. Rootsi 167 14 -19 2. Saksamaa 138 11 6
3. Läti 100 9 5 3. Leedu 120 9 10
4. Venemaa 80 7 53 4. Rootsi 112 9 17
5. Saksamaa 72 6 39 5. Läti 106 8 9
6. Leedu 70 6 15 6. Venemaa 89 7 85
7. Norra 42 4 15 7. Poola 87 7 16
8. USA 34 3 -6 8. Holland 74 6 -3
9. Taani 31 3 2 9. Hiina 59 4 20
10. Holland 29 3 47 10. Suurbritannia 38 3 21
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2017
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus,% muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 152 100 15 1 304 100 14 -153
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 103 9 38 137 11 13 -34
Mineraalsed tooted (V) 121 11 76 145 11 63 -24
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 59 5 19 108 8 18 -49
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 7 76 6 16 -39
Puit ja puittooted (IX) 130 11 22 47 4 16 83
Paber ja pabertooted (X) 32 3 18 26 2 16 6
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 33 3 8 56 4 6 -22
Metall ja metalltooted (XV) 85 7 7 119 9 21 -34
Mehaanilised masinad (84) 97 8 41 136 10 9 -39
Elektriseadmed (85) 198 17 -18 196 15 -5 3
Transpordivahendid (XVII) 81 7 24 138 11 6 -57
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 37 3 15 30 2 7 8
Mitmesugused tööstustooted (XX) 98 9 14 34 3 12 63
Muu 40 4 18 58 4 27 -18

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.06.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.06.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
Juhtivstatistik-metoodik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9259

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.