Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves püsib muutumatuna

pressiteade nr 107

Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Sundkulutused moodustasid 2016. aastal leibkonna eelarves leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt 162 eurot. Kuigi võrreldes 2015. aastaga suurenesid sundkulutused 5 euro võrra, jäi nende osatähtsus eelarves samale tasemele.

2016. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (95 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 23%. Võrreldes eelneva aastaga kasvasid kulutused toidule 3 euro võrra kuus. Eluasemele kulus keskmiselt 67 eurot kuus, mis oli 2 eurot rohkem kui 2015. aastal.

Transpordile kulus kuus keskmiselt 50, vabale ajale 41, majapidamisele 31, riietele ja jalanõudele 22 eurot leibkonnaliikme kohta. 2015. aastaga võrreldes on nimetatutest enim kasvanud kulutused majapidamisele – varasema 26 euro asemel kulus majapidamisele 31 eurot.

Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta oli linnas eluasemekulu keskmiselt 13 eurot võrra suurem kui maal (kulutused kuus vastavalt 71 ja 58 eurot). Linnaleibkondadega võrreldes kulus maal enam raha transpordile: maal veidi enam kui 14% ja linnas 11% leibkonna eelarvest ehk kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 48 eurot kuus, siis maal 54 eurot kuus.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harju-, Rapla- ja Tartumaal (vastavalt 459, 447 ja 427 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ning väikseimad Ida-Virumaa ja Põlvamaa leibkondadel (vastavalt 296 ja 299 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).

2016. aasta leibkonna eelarve uuringu tulemusi tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 3. oktoobril kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 1. korruse saalis.

Toodud hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta andmetel. Uuringus osales üle 4400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2016. aastal oli Eestis üle 592 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Statistikatöö „Leibkonna eelarve uuring“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Anu Õmblus
Analüütik
Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond
Statistikaamet
Tel 625 8482

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (leibkonna tarbimiskulutused ja leibkondade majanduslik olukord).