III kvartalis majanduskasv jätkus

pressiteade nr 125

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

SKP jooksevhindades oli III kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele (kasv 0,3%), 2016. aasta III kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2%.

Nii nagu eelmises kvartaliski panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.

Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahenduse tegevusala.

Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta III kvartalis.

Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport III kvartalis samale tasemele nagu aasta varem. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2% peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.

Netoeksport ulatus ligikaudu 300 miljoni euroni, mis on 5,2% SKP-st.

Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6% ja töötatud tunni kohta 1,9%. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 7%. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas III kvartalis reaalväärtuses 13,2%. Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5%. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.

Panus SKP kasvu tegevusala järgi, III kvartal 2017

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Täpsem teave:

Annika Laarmaa
Juhtivstatistik-metoodik
Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9353

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.