Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu vähenesid

pressiteade nr 128

Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 270,3 miljoni euro eest, mida on 11% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

38% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest tuli 2016. aastal riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel on olnud märkimisväärne ning viimased viis aastat püsinud stabiilsena. 2015. aastaga võrreldes oli riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutustes väiksem. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamine on olulisel määral seotud tõukefondidest saadava rahaga, mis läheb riigieelarvesse ja mis seetõttu liigitatakse riigilt saaduks. 2016. aasta osutus vaheaastaks, sest eelmine tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud.

Ettevõtlussektorist tuli 2016. aastal 52% teadus- ja arendustegevuse kulutustest. Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid kokku 139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest. Riigi osatähtsus ettevõtlussektoris tehtud teadus- ja arendustegevuse kuludes on viimase viie aastaga vähenenud pea poole võrra. Tegevusalati oli riigi rahastuse osa 2016. aastal suurim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtetes, samuti ehitusega, kaasa arvatud tee-ehitusega tegelevates ettevõtetes. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest 11 miljonit eurot tuli välismaistest allikatest. 62% ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest olid tööjõukulud. Investeeringute osatähtsus kuludes oli 13%.
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest, 2006–2016
Aasta Kulutuste summa, miljonit eurot Osatähtsus valitsemissektori kuludes, %
2006 67,3 1,48
2007 79,3 1,43
2008 104,1 1,59
2009 96,4 1,48
2010 102,8 1,72
2011 125,9 2,02
2012 145,8 2,07
2013 154,0 2,11
2014 141,8 1,87
2015 140,4 1,72
2016 101,6 1,19

Teadus- ja arendustegevuse kogukulude vähenemine tuli 2016. aastal kasumitaotluseta institutsionaalsest sektorist, kus kulutused teadus- ja arendustegevusele kahanesid varasema aastaga võrreldes 20%. Nii nagu ettevõtlussektoris oli ka kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevuse kuludes suurim osa tööjõukuludel (57%). Investeeringute osatähtsus oli 3%.

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste osatähtsus sisemajanduse koguproduktis (SKP) oli 2016. aastal 1,28%. Eurostati esialgsete andmete kohaselt paikneb Eesti selle näitajaga Euroopa Liidu liikmesriikide pingereas endiselt keskmisel positsioonil, ehkki liidu keskmisest oleme viimase nelja aastaga kaugenenud üsna palju.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli teadus- ja arendustegevuses 2016. aastal 5772, mida on 2% rohkem kui 2015. aastal. Täistööajale taandatud teadlaste ja inseneride arv oli 4338, mis on 2015. aasta näitajast 3,6% suurem. Täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu kasv tuli ettevõtlussektorist, kus see näitaja suurenes 2015. aastaga võrreldes 14%. Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites vähenes nende arv aastaga 0,5%. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli 2016. aastal 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%.

<br>Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste osatähtsus SKP-s, 2008–2016

Statistikatöö „Teadus- ja arendustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Haridus- ja Teadusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Tiina Pärson
Juhtivstatistik-metoodik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9233

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.