Hea saagikus aitas koristuskahjusid veidi kompenseerida

pressiteade nr 11

2017. aastal saadi hektarilt keskmiselt 3967 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. See on möödunud aasta ilmastikutingimusi arvestades väga hea tulemus.

2017. aastal oli teraviljasaak kokku 1 311 900 tonni. Teraviljasaagist moodustas 713 300 tonni nisu, 425 700 tonni oder ja 52 400 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 4202, otra 4154 ja rukist 3932 kilogrammi.

2017. aasta teravilja külvipind oli väiksem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 330 700 hektaril, mida oli 5,9% vähem kui aasta varem. Nisu kasvatati 169 800 hektaril – 3,2% rohkem kui 2016. aastal. Odra kasvupind vähenes 24,2% ja oli 102 500 hektarit. Rukki kasvupind suurenes varasema aastaga võrreldes 7,3% ja oli 13 300 hektarit.

Kaunviljasaak oli 75 300 tonni ehk 31,2% väiksem kui 2016. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1149 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 65 500 hektaril ehk 18,2% enam kui 2016. aastal. See oli ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.

Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 165 300 tonni. 2017. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 73 800 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2240 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli 91 200 tonni, mis oli 1,6% suurem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 2017. aastal 5400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 16 925 kilogrammi kartuleid.

Statistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed ja statistiline küsimustik „Taimekasvatus“, mille esitamise tähtaeg oli 1.11.2017. Statistikaamet avaldas taimekasvatuse andmete aastakokkuvõtte 58 tööpäevaga. Statistikatöö „Taimekasvatus“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Ivika Aasa
juhtivstatistik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9181

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.