Aasta algas ekspordi kasvuga

pressiteade nr 30

Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes 2017. aasta jaanuariga 9% ja import vähenes 8%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

2018. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot (2017. aasta jaanuaris 410 miljonit eurot). Impordi languse taga on 2017. aasta jaanuaris toimunud üksiktehingud transpordivahenditega. Neid tehinguid arvestamata suurenes import selle aasta jaanuaris 11%.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (piim, õlu) ning transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Soome (27 miljonit eurot), Kanadasse (15 miljonit eurot) ja Lätti (14 miljonit eurot). Suurenes elektriseadmete ja metalltoodete väljavedu Soome, samuti suurenes mineraalsete toodete väljavedu Kanadasse ning transpordivahendite väljavedu Lätti. Eksport vähenes enim Rootsi (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi jaanuaris enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes transpordivahendite (20 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (16 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (6 miljonit eurot) eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta jaanuaris 74% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 11% ja re-eksport 4%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (masinate osad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, mööbel) eksport. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Hollandisse, Rootsi ja Taani.

Jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%), Rootsist (9%) ja Lätist (9%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid (mootorikütust, maagaasi). Kõige rohkem vähenes import Soomest (203 miljonit eurot), Leedust (37 miljonit eurot) ja Poolast (23 miljonit eurot). Soomest ja Poolast imporditi vähem transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim suurenes import Valgevenest (38 miljonit eurot ehk ligi 5 korda), Lätist (26 miljonit eurot) ja Rootsist (24 miljonit eurot). Valgevenest ja Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ja Rootsist transpordivahendeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning transpordivahendeid. Enim vähenes transpordivahendite sissevedu. Suurenes mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning elektriseadmete (18 miljonit eurot) import.

2018. aasta jaanuaris vähenes võrreldes 2017. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 3% ja impordi mahuindeks 1%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2017 2018 muutus, % 2017 2018 muutus, % 2017 2018
Jaanuar 940 1 027 9 1 350 1 238 -8 -410 -211
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, jaanuar 2018
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 027 100 9 KOKKU 1 238 100 -8
EL-28 766 75 9 EL-28 962 78 -13
Euroala 19 riiki 529 52 15 Euroala 19 riiki 696 56 -19
EL-i välised riigid 261 25 9 EL-i välised riigid 276 22 14
1. Soome 173 17 18 1. Soome 157 13 -56
2. Rootsi 127 12 -12 2. Saksamaa 128 10 19
3. Läti 99 10 16 3. Rootsi 112 9 27
4. Saksamaa 69 7 10 4. Läti 109 9 31
5. Leedu 64 6 21 5. Leedu 96 8 -28
6. Holland 53 5 15 6. Venemaa 85 7 -19
7. Venemaa 53 5 12 7. Holland 80 6 14
8. Norra 40 4 -2 8. Poola 76 6 -23
9. Taani 35 3 8 9. Hiina 51 4 6
10. Suurbritannia 33 3 53 10. Valgevene 47 4 -
Eksport ja import kaubajaotise järgi, jaanuar 2018
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 027 100 9 1 238 100 -8 -211
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 82 8 7 120 10 9 -38
Mineraalsed tooted (V) 118 11 16 169 14 3 -52
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 47 5 -11 105 8 6 -57
Kummi- ja plasttooted (VII) 34 3 15 65 5 20 -32
Puit ja puittooted (IX) 115 11 2 42 3 26 73
Paber ja pabertooted (X) 32 3 16 24 2 19 8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 31 3 0 53 4 1 -22
Metall ja metalltooted (XV) 79 8 -2 111 9 27 -32
Mehaanilised masinad (84) 82 8 26 119 10 30 -37
Elektriseadmed (85) 171 17 2 192 16 10 -21
Transpordivahendid (XVII) 71 7 38 132 11 -64 -61
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 37 4 42 25 2 6 12
Mitmesugused tööstustooted (XX) 91 9 9 30 2 6 61
Muu 37 3 13 52 4 10 -16

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.02.2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.02.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
Juhtivstatistik-metoodik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9259

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.