Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

pressiteade nr 50

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Kolmandat aastat järjest oli Eesti rändesaldo positiivne. Eestisse asus eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest, seega oli 2017. aastal positiivne rändesaldo rekordiliselt suur – Eestisse saabus 5258 inimest rohkem kui siit lahkus. Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naistel, kuid mõlema soo rändesaldo oli positiivne. Aktiivsemad sisserändajad ja väljarändajad on 20-ndates ja 30-ndates eluaastates. Saldona võidab Eesti rahvastik kõige rohkem nooremaid inimesi: 20–24-aastaste arv rahvastikus suurenes rände tõttu ligi tuhande inimese võrra. Vanuserühm 20–49 suurenes rände tõttu 3440 inimese võrra.

Eestisse sisserändajatest ligi pooled olid Eesti kodakondsusega isikud, teistest enam tuli Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti kodanikke. Lahkujatest moodustasid Eesti kodanikud kaks kolmandikku, ülejäänutest oli enam Venemaa, Soome ja määratlemata kodakondsusega isikuid. Rändesaldo põhjal kasvas kõige enam Ukraina ja Läti (vastavalt 744 ja 683 võrra) kodanike arv. Eesti kodanike rändesaldo on aastate jooksul kasvanud, kuid 2017. aastal oli saldo esimest korda positiivne. Osa rändesaldo kasvust tuli Statistikaameti püsielanike määramise reeglistiku ehk residentsuse indeksi metoodika täiendustest, mis võimaldasid täpsemalt arvestada sisserännet, sealhulgas parandas see varasematel aastatel toimunud sisserännet. Eesti kodanike rändesaldo oleks kasvanud ka ilma selle metoodilise muudatuseta, kuid oleks jäänud negatiivseks.

2017. aastal sündis 13 784 ja suri 15 543 inimest. Sündide arv oli varasema aastaga võrreldes mõnesaja võrra väiksem ning väiksem oli ka sünnitatud laste arv naise kohta – 2016. aastal oli see 1,60 ja 2017. aastal 1,59. Ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,4 eluaastat. Kõige enam sünnitavad 25–34-aastased naised, ent rahvastikus on see vanuserühm vähenemas, kuna sellesse ikka on jõudmas 1990ndate väikesed sünnipõlvkonnad. Surmade arv on viimased kümme aastat olnud suhteliselt stabiilne.

Rahvaarvu muutus, 2008–2017

Statistikaamet kasutab rahvaarvu arvutamisel püsielanike määramise reegleid ehk residentsuse indeksit. Vaata, kuidas registrite andmeid kasutades otsustatakse, kes on püsielanik ja kes on Eestist lahkunud. Põhjalikumalt saab residentsuse indeksi kohta lugeda väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2017.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Täpsem teave:

Alis Tammur
Juhtivanalüütik
Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond
Statistikaamet
Tel 625 8481

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (rahvaarv, rahvaarvu muutuste komponendid, loomulik iive, ränne, suremuse vanuskordajad, sündimuse vanuskordajad).