Juulis suurendas kaubavahetust kütuste eksport ja import

pressiteade nr 98

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda.

2018. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 137 miljonit eurot (2017. aasta juulis 186 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta juulis Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi, Läti (mõlema osatähtsus 9%) ja Ameerika Ühendriigid (7%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (toorpiim, õlu) ning mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (54 miljonit eurot), Soome (47 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (45 miljonit eurot) ja Singapuri (35 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja mineraalsete toodete ning Soome, Saudi Araabiasse ja Singapuri mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (27 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalseid tooteid (22% kogu kaupade ekspordist) elektriseadmeid (15%) ja ning puitu ja puittooteid (9%). Enim kasvas mineraalsete toodete (184 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (13 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (12 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juulis 71% kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 27% ja re-eksport 25%. Enim kasvas Eesti päritoluga mineraalsete toodete (õlid, põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (kasepaberipuit, okaspuidu saelauad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad) eksport.

2018. aasta juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (49 miljonit eurot), Valgevenest (42  miljonit eurot) ja Leedust (28 miljonit eurot), neist kõigist kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (15% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ning mehaanilisi masinaid (11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (104 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (29 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (16 miljonit eurot) sissevedu.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aastal juulis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 23% ja impordi mahuindeks 12%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2017 2018 muutus, % 2017 2018 muutus, % 2017 2018
KOKKU 7 287 8 168 12 8 577 9 376 9 -1 290 -1 209
Jaanuar 940 1 029 10 1 350 1 250 -7 -410 -221
Veebruar 972 1 114 15 1 072 1 203 12 -100 -89
Märts 1 179 1 139 -3 1 321 1 361 3 -142 -222
Aprill 1 027 1 192 16 1 212 1 363 12 -185 -171
Mai 1 148 1 240 8 1 300 1 451 12 -153 -210
Juuni 1 085 1 266 17 1 199 1 424 19 -114 -158
Juuli 938 1 188 27 1 124 1 325 18 -186 -137
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuli 2018
Sihtriik,
riikide
ühendus
Eksport,
mln
eurot
Osa­
tähtsus,
%
Muutus
eelmise aasta
sama kuuga, %
Saatjariik,
riikide
ühendus
Import,
mln
eurot
Osa­
tähtsus,
%
Muutus
eelmise aasta
sama kuuga, %
KOKKU 1188 100 27 KOKKU 1325 100 18
EL-28 748 63 12 EL-28 1019 77 11
Euroala 19 riiki 529 45 18 Euroala 19 riiki 742 56 11
EL-i välised riigid 439 37 64 EL-i välised riigid 306 23 49
1. Soome 190 16 33 1. Soome 166 13 12
2. Rootsi 104 9 -21 2. Saksamaa 151 11 18
3. Läti 102 9 8 3. Leedu 128 10 29
4. USA 78 7 - 4. Läti 109 8 18
5. Venemaa 72 6 -6 5. Venemaa 107 8 84
6. Leedu 65 5 7 6. Rootsi 106 8 16
7. Saksamaa 65 5 0 7. Poola 81 6 -6
8. Saudi Araabia 47 4 - 8. Holland 66 5 -3
9. Singapur 40 3 - 9. Hiina 54 4 -1
10. Norra 39 3 23 10. Valgevene 46 3 -
Eksport ja import kaubajaotise järgi, juuli 2018
Kaubajaotis (-grupp)
kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss,
mln
eurot
mln
eurot
osa-
tähtsus,
%
muutus
eelmise aasta
sama kuuga, %
mln
eurot
osa-
tähtsus,
%
muutus
eelmise aasta
sama kuuga, %
KOKKU 1 188 100 27 1 325 100 18 -137
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 89 7 9 128 10 5 -39
Mineraalsed tooted (V) 264 22 - 200 15 - 64
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 59 5 11 112 9 15 -53
Kummi- ja plasttooted (VII) 34 3 9 69 5 7 -35
Puit ja puittooted (IX) 104 9 14 44 3 26 60
Paber ja pabertooted (X) 30 2 10 22 2 13 7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 30 2 -5 52 4 1 -23
Metall ja metalltooted (XV) 92 8 15 124 9 15 -32
Mehaanilised masinad (84) 90 8 6 148 11 25 -59
Elektriseadmed (85) 174 15 0 177 14 6 -3
Transpordivahendid (XVII) 70 6 -1 137 10 6 -68
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 33 3 23 29 2 13 4
Mitmesugused tööstustooted (XX) 84 7 16 31 2 1 53
Muu 36 3 5 51 4 -11 -15

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. augustil 2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 21. augustil 2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
juhtivanalüütik
ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
tel 625 9259

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.