Rahvastikunäitajad ja koosseis

Demograafilised põhinäitajad on peamised rahvastikku iseloomustavad näitajad, mis on esitatud absoluutarvudes või kordajatena. Demograafilised põhinäitajad on loomulik iive, oodatav eluiga, sündimuse, suremuse, abiellumuse ja lahutumuse näitajad ning tööturusurveindeks ja ülalpeetavate määr.

Loe edasi

Maakondade rahvaarv pärast haldusreformi

pressiteade nr 121

Statistikaamet arvutas ümber 2017. aasta maakondade rahvaarvu uue, pärast tänavusi kohaliku omavalitsuse valimisi kehtima hakanud haldusjaotuse järgi.

2017. aasta 1. jaanuari rahvaarvu muutus maakondades seoses haldusreformiga

Loe edasi

Püsielanikud on 22 saarel

Statistikablogi
Helerin Äär

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.

Püsielanikega saared, 1.01.2017

Loe edasi

Lõuna-Eesti elanikud

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 21)
Ene-Margit Tiit

Lõuna-Eestis elab umbes veerand Eesti rahvastikust, viimase veerandsajandiga on see osatähtsus kahanenud protsendi võrra. Ligi pool lõunaeestlastest elab Tartumaal, sh Tartu linnas. Lõuna-Eesti rahvuskoosseis on üsna homogeenne, üle 88% elanikest on eestlased, kuigi Peipsi kaldal elab sajanditevanune vene vanausklike kogukond. Enamiku näitajate poolest ei erine Lõuna-Eesti rahvastik aga ülejäänud Eesti omast kuigivõrd.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvastik

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 40)
Alis Tammur

Rahvastikus toimuvast arusaamiseks on tähtis vaadata nii rahvastiku koosseisu (jaotust soo ja vanuse järgi) kui ka toimuvaid muutusi: sünde, surmasid ja rändeid. Need kaks külge on omavahel seotud. Kui rahvastikus väheneb näiteks sünnitusealiste naiste arv, siis sündide arv väheneb. See artikkel annab ülevaate Eesti rahvastiku hetkeseisust ja toimunud muutustest lähiminevikus.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest

pressiteade nr 48

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

Rahvaarvu muutus, 2007–2016

Loe edasi

Statistikaameti kogumik Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks

Statistikablogi

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks annab Statistikaamet välja kogumiku, kus esitatakse graafikute ja arvude abil Eestis toimunud muutusi peaaegu saja aasta jooksul. Kogumik ilmub 2017. aasta novembris ja seda saab kuni juuni lõpuni tellida soodushinnaga 16 eurot! Telli endale trükis ette juba täna

Statistikaameti kogumik Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks

Loe edasi

Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Eestis

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 39)
Alis Tammur

Eesti on Euroopa kontekstis keskmisest tunduvalt suurema hulga välispäritolu rahvastikuga riik. Sisserännanud ja nende järeltulijad käituvad rahvusena põlisrahvastikust erinevalt seoses oma kohanemisega päritoluriigi ühiskonnast elukohariigi ühiskonda. Artikkel annab ülevaate Eesti välispäritolu rahvastiku kujunemisest ja neid praegu iseloomustavatest demograafilistest ja sotsiaalmajanduslikest näitajatest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvaarvu arvutamine: residentsuse indeks vs. rahvastikuregister

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 57)
Koit Meres

Euroopa Liidu kodanike registreerimata lahkumisest on saanud elanikkonna arvepidamise probleem. Analüüsi eesmärk on vaadata tegeliku rände ja rahvastikuregistris registreeritud rändemuutuse seoseid. Tegeliku rände hindamiseks kasutatakse residentsuse indeksit.

Väljaande kaas

Loe edasi

Registripõhise ja tegeliku elukoha kattuvus

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 73)
Helerin Äär

Elukohaandmete ebatäpsus on üks suurimaid probleeme nii läheneva registripõhise rahva ja eluruumide loenduse seisukohast kui ka rahvastiku- ja rändestatistikas üldiselt. Artiklis on Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmete põhjal analüüsitud elukoha registreerimise kohustuse täitmist nii Eesti-siseste elukohavahetuste kui ka välismaale kolimise puhul. Antakse ülevaade sellest, kui suur osa inimestest ka tegelikult rahvastikuregistrijärgsel aadressil elab ja mis on peamised põhjused, miks tegelik ja registreeritud elukoht ei kattu.

Väljaande kaas

Loe edasi

Haldusreformist statistiku pilgu läbi

Statistikablogi
Mihkel Servinski

Haldusreformi tulemusel väheneb Eestis kohalike omavalitsuste arv tõenäoliselt kolmandikuni praegusest. Haldusreformi seaduse rahvaarvu miinimumsuuruse kriteeriumi täidab tõenäoliselt üle 90% reformijärgsetest kohalikest omavalitsustest ja soovitusliku suuruse kriteeriumi tõenäoliselt üle 40% kohalikest omavalitsustest.

Haldusreformist statistiku pilgu läbi

Loe edasi