Rahvastikunäitajad ja koosseis

Demograafilised põhinäitajad on peamised rahvastikku iseloomustavad näitajad, mis on esitatud absoluutarvudes või kordajatena. Demograafilised põhinäitajad on loomulik iive, oodatav eluiga, sündimuse, suremuse, abiellumuse ja lahutumuse näitajad ning tööturusurveindeks ja ülalpeetavate määr.

Loe edasi

Pereloome ‒ traditsioonilisest mudelist valikuvõimaluste rohkuseni

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 4)
Kadri Raid

Viimastel aastakümnetel on paljusid perekonnauurijaid paelunud muutused perekonnas. Varem jälgiti pere loomisel võrdlemisi sarnast mudelit: abielluti, saadi laps(ed) ja selles abielus ka püsiti. Tänapäeval iseloomustab pereelu valikute rohkus nii peresündmuste planeerimisel kui ka nende järjekorra määramisel, mis omakorda on muutnud seda, kuidas perekondi luuakse.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

pressiteade nr 94

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Oodatav eluiga sünnimomendil, 1989-2017

Loe edasi

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

1930ndatel keskmine sündide arv päevas kuude kaupa

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)
Alis Tammur

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

pressiteade nr 50

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Rahvaarvu muutus, 2008–2017

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

pressiteade nr 7

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

<br>Rahvaarvu muutus, 2000–2017

Loe edasi

Maakondade rahvaarv pärast haldusreformi

pressiteade nr 121

Statistikaamet arvutas ümber 2017. aasta maakondade rahvaarvu uue, pärast tänavusi kohaliku omavalitsuse valimisi kehtima hakanud haldusjaotuse järgi.

2017. aasta 1. jaanuari rahvaarvu muutus maakondades seoses haldusreformiga

Loe edasi

Püsielanikud on 22 saarel

Statistikablogi
Helerin Äär

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.

Püsielanikega saared, 1.01.2017

Loe edasi

Lõuna-Eesti elanikud

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 21)
Ene-Margit Tiit

Lõuna-Eestis elab umbes veerand Eesti rahvastikust, viimase veerandsajandiga on see osatähtsus kahanenud protsendi võrra. Ligi pool lõunaeestlastest elab Tartumaal, sh Tartu linnas. Lõuna-Eesti rahvuskoosseis on üsna homogeenne, üle 88% elanikest on eestlased, kuigi Peipsi kaldal elab sajanditevanune vene vanausklike kogukond. Enamiku näitajate poolest ei erine Lõuna-Eesti rahvastik aga ülejäänud Eesti omast kuigivõrd.

Väljaande kaas

Loe edasi