Rahvastikusündmused

Rahvastikusündmuste valdkonnas avaldatakse statistikat sündide, surmade, abielude, lahutuste, abortide ja rände kohta. Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti elanike sündmusi.

Loe edasi

Hõissa pulmad!

Statistikablogi
Eve Telpt

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

Loe edasi

Eesti rändesaldo oli 2016. aastal positiivne

pressiteade nr 59

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Sisseränne kodakondsuse järgi, 2016

Loe edasi

Pilguheit Eesti noortele emadele

Statistikablogi
Helerin Äär

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Pilguheit Eesti noortele emadele

Loe edasi

Mida räägib statistika elust ja surmast

Statistikablogi
Alis Tammur

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Blogijoonis

Loe edasi

Rahvastik

artikkel
Alis Tammur, Helerin Äär, Koit Meres
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 53)

2016. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 315 944. Aasta varasemaga võrreldes oli rahvaarv 2673 võrra suurem. Loomulik iive oli 2015. aastal negatiivne – suri 1336 inimest rohkem, kui sündis. Välisrändes ületas sisseränne väljarännet 2410 inimese võrra. Osa rahvaarvu kasvust (1599) tulenes uuele metoodikale üleminekust, mille järgi selgus, et Eestis elab rohkem inimesi, kui varem arvati. Eestlaste loomulik iive oli aastatel 2008–2012 positiivne, kuid alates 2013. aastast on ka see olnud negatiivne. 2015. aastal suri 80 eestlast rohkem, kui sündis. Maakondadest kasvas rahvaarv rände ja loomuliku iibe tulemusel Harju ja Tartu maakonnas. Nendes maakondades oli positiivne nii rändesaldo kui ka loomulik iive. Kõige rohkem kasvas elanike arv Tallinnas. Elanike arv vähenes absoluutarvudes kõige rohkem Ida-Viru maakonnas (2145 võrra), protsentides aga Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas (–1,5…–1,7%). Enamiku maakondade rahvaarv kahanes peamiselt rände tõttu. Ainult Pärnu ja Võru maakonnas oli maakonna rahvaarvu vähenemine rände tõttu pisut väiksem kui sündide ja surmade arvu vahest tulenev vähenemine.

Väljaande kaas

Loe edasi