Rahvastikusündmused

Rahvastikusündmuste valdkonnas avaldatakse statistikat sündide, surmade, abielude, lahutuste, abortide ja rände kohta. Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti elanike sündmusi.

Loe edasi

Mida räägib statistika elust ja surmast

Statistikablogi
Alis Tammur

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Blogijoonis

Loe edasi

Rahvastik

artikkel
Alis Tammur, Helerin Äär, Koit Meres
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 53)

2016. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 315 944. Aasta varasemaga võrreldes oli rahvaarv 2673 võrra suurem. Loomulik iive oli 2015. aastal negatiivne – suri 1336 inimest rohkem, kui sündis. Välisrändes ületas sisseränne väljarännet 2410 inimese võrra. Osa rahvaarvu kasvust (1599) tulenes uuele metoodikale üleminekust, mille järgi selgus, et Eestis elab rohkem inimesi, kui varem arvati. Eestlaste loomulik iive oli aastatel 2008–2012 positiivne, kuid alates 2013. aastast on ka see olnud negatiivne. 2015. aastal suri 80 eestlast rohkem, kui sündis. Maakondadest kasvas rahvaarv rände ja loomuliku iibe tulemusel Harju ja Tartu maakonnas. Nendes maakondades oli positiivne nii rändesaldo kui ka loomulik iive. Kõige rohkem kasvas elanike arv Tallinnas. Elanike arv vähenes absoluutarvudes kõige rohkem Ida-Viru maakonnas (2145 võrra), protsentides aga Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas (–1,5…–1,7%). Enamiku maakondade rahvaarv kahanes peamiselt rände tõttu. Ainult Pärnu ja Võru maakonnas oli maakonna rahvaarvu vähenemine rände tõttu pisut väiksem kui sündide ja surmade arvu vahest tulenev vähenemine.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvastik

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2016 (lk 6)

1. jaanuaril 2015 oli Eesti rahvaarv 1,3 miljonit. Selle näitajaga oleme Euroopa Liidus (EL) suuruselt tagantpoolt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Kogu EL-i rahvaarvust on Eesti näitaja 0,26%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Mullu ületas taasiseseisvunud Eestis esmakordselt sisseränne väljarände

pressiteade nr 59

Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Diagramm: Sisseränne kodakondsuse järgi, 2015

Loe edasi

Pärnu maakonna rahvastik

artikkel
Mihkel Servinski
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 11)

Artikkel keskendub Pärnu maakonna demograafilisele olukorrale, vaatluse all on periood 2000–2015. Mõned olulised trendid on esile toodud ka pikema ajavahemiku kohta.

Väljaande kaas

Loe edasi