Rahvastikusündmused

Rahvastikusündmuste valdkonnas avaldatakse statistikat sündide, surmade, abielude, lahutuste, abortide ja rände kohta. Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti elanike sündmusi.

Loe edasi

Narva mõistatus vajab lahendamist

Statistikablogi
Kaja Sõstra, Jaan Õmblus

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Narva mõistatus vajab lahendamist

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)
Alis Tammur

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Eestis on suvi pulmapidude kõige populaarsem aeg, sageli soovitakse abielu registreerida ka mõnel numbriliselt maagilisel kuupäeval, sest usutakse, et see tagab hea abieluõnne. Statistikaameti analüüsist aga selgub, et numbrimaagiat ei tasu üle tähtsustada.

Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi

EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Statistikablogi
Kadri Raid

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Loe edasi

Enamik Eesti rahvastikust koondub päevasel ajal linnadesse

Statistikablogi
Ülle Valgma

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Öö- ja päevarahvastiku muutus, 1. jaanuar 2016

Loe edasi

Valentinipäev kogub Eestis abielu sõlmimise kuupäevana populaarsust

Statistikablogi
Alis Tammur

Rahvastikuregistri andmetel on abielu sõlmimine 14. veebruaril alates sajandivahetusest Eestis kasvav trend. Aastate võrdluses sõltub päeva populaarsus nädalapäevast, millele see langeb, kuid üldiselt on näha 14. veebruaril registreeritud abielude arvu kasvu. Kui valentinipäev on neljapäeval, reedel või laupäeval, on abiellujaid rohkem.

Valentinipäev kogub Eestis abielu sõlmimise kuupäevana populaarsust

Loe edasi

EV 100: edulugu surmade statistika kaudu

Statistikablogi
Mihkel Servinski

1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.

Surnute jagunemine vanuserühma järgi, 1922, 2016

Loe edasi

Naiste ja meeste elu Eestis ja mujal Euroopas

Statistikablogi
Eve Telpt

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Naiste ja meeste elu Eestis ja mujal Euroopas

Loe edasi

Rahvastik

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 40)
Alis Tammur

Rahvastikus toimuvast arusaamiseks on tähtis vaadata nii rahvastiku koosseisu (jaotust soo ja vanuse järgi) kui ka toimuvaid muutusi: sünde, surmasid ja rändeid. Need kaks külge on omavahel seotud. Kui rahvastikus väheneb näiteks sünnitusealiste naiste arv, siis sündide arv väheneb. See artikkel annab ülevaate Eesti rahvastiku hetkeseisust ja toimunud muutustest lähiminevikus.

Väljaande kaas

Loe edasi