Rahvastikusündmused

Rahvastikusündmuste valdkonnas avaldatakse statistikat sündide, surmade, abielude, lahutuste, abortide ja rände kohta. Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti elanike sündmusi.

Andmete töötlemisel võetakse arvesse sündmuse toimumise, mitte registreerimise kuupäev. Näiteks võib detsembris sündinud lapsi registreerida jaanuari lõpuni, sest lapse sünd tuleb registreerida kuu aja jooksul. Korraga avaldatakse ühe aasta andmed. Sündmuse registreerimise aja järgi avaldatakse andmed käimasoleval aastal kuude kaupa.

Abielusid võivad sõlmida peale perekonnaseisuametnike ka vastava koolituse läbinud vaimulikud (alates 1. dets 2001) ja notarid (alates 1. juuli 2010).

Abielulahutusi vormistavad perekonnaseisuametid, kui lahutatavatel ei ole lastesse, ühisvarasse või elatise väljamõistmisse puutuvaid vaidlusi. Alates 1. juulist 2010 on võimalik abielu lahutada ka notari juures. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Abortide andmed tulevad raseduskatkestusandmekogust.

Rände andmed põhinevad rahvastikuregistri ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel. Rändega on tegemist juhul, kui elukohavahetusel muutub asustusüksus. Siseränne on Eesti-sisene elukohavahetus, välisränne on Eesti ja muu riigi vaheline elukohavahetus. Elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik, mistõttu on rändeandmed nende aastate kohta ebatäielikud. Alates 2006. aastast on elukoha registreerimine kohustuslik, see on mõnevõrra parandanud rändeandmete kvaliteeti.

Surmade andmed tulevad alates 2008. aastast surma põhjuste registrist, varem arstlikult surmatõendilt. Surmi registreerivad kohalikud omavalitsused ja perekonnaseisuametid.

Sündide arvestusse lähevad ainult elussünnid. Vastsündinu elukohaks on ema elukoht ja rahvuseks ema rahvus. Sünde registreerivad kohalikud omavalitsused ja perekonnaseisuametid.