Sissetulek

Enamik sissetuleku näitajaid on saadud Eesti sotsiaaluuringu andmete põhjal. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast, 2002–2003 toimusid katseuuringud.

Loe edasi

Palgatöötaja kuukeskmise brutotulu kasv mullu jätkus

pressiteade nr 56

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2016

Loe edasi

Kas on ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed?

Statistikablogi
Kaja Sõstra, Kai Maasoo

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.

Kas on ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed?

Loe edasi

Kas raha teeb õnnelikuks ehk sissetuleku ja eluga rahulolu vaheline seos Eestis ja Euroopa riikides

Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 6)
Märt Leesment

Kas raha teeb õnnelikuks? See küsimus on pikalt kirgi kütnud ja arvatavasti jääb seda tegema ka edaspidi, vähemalt kapitalistlike põhimõtete järgi toimivas ühiskonnas. 

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti piirkondlik areng 1991–2016

Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional Development in Estonia (lk 7)
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler

Traditsiooniliselt avaldab Statistikaamet oma iga-aastases kogumikus „Eesti piirkondlik areng“ ülevaate parasjagu kehtiva regionaalarengu strateegia täitmisest. Et 2016. aasta on Eesti piirkondlikus arengus vähemalt kahest vaatenurgast eriline – möödus 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning riigireformi osana alustati haldusreformi elluviimist Eestis – käsitletakse selles kogumikus Eesti piirkondlikku arengut tavalisest pikemalt. Pikema lähenemise teiseks põhjuseks on see, et Rahandusministeerium on avaldanud 2016. aastal Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 elluviimise 2014.–2015. aasta seirearuande ning seda analüüsi poleks otstarbekas korrata.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kuukeskmine brutotulu ületas mullu esmakordselt 1000 euro piiri

pressiteade nr 57

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.

Kaart: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2015

Loe edasi

Kuukeskmine brutotulu jätkas mullu stabiilset kasvu

pressiteade nr 55

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6%. Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.

Diagramm: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2014

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

väljaanne
Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja tegevuskavadest. Kogumik valmib koostöös Riigikantselei strateegiabürooga. Kuigi fookus on säästva arengu vaatenurgast olulistel teemadel, pakub kogumik lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.
Väljaande kaas

Loe edasi

Puudega inimeste sissetulek ja vaesus

Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons (lk 139)
Tiiu-Liisa Laes

Puudega inimeste heaolu ja elukvaliteet oleneb suurel määral nende toimetulekust, sissetulekutest ja tarbimisvõimalustest. Wiman (1990) nimetab toimetuleku viis eeltingimust: võimed (inimese füüsilised ja vaimsed ressursid toimetulekuks), motivatsioon, teadmised, oskused ja võimalused. Kui mõni neist eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetulekuprobleemid. See tähendab, et inimese sotsiaalne toimetulematus ei ole selle inimese või keskkonna karakteristikute mõju tagajärg, vaid pigem on toimetulekuprobleem tingitud sellest, et üks või mitu selles keskkonnas toimetulekuks vajalikku eeltingimust on tal kas täitmata või täidetud puudulikult.

Väljaande kaas

Loe edasi

Hariduslike valikute küsimus – kas kombineerida erinevaid õppesuundi?

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/14. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 62)
Koit Meres, Kaia Kabanen

Sõnapaar „hariduse strateegia“ tekitab tavapäraselt ettekujutuse riiklikust dokumendist, kus seatakse pikaajalised eesmärgid ja sõnastatakse nendeni jõudmise teed. Nii nagu riigil võib olla eesmärke ja nendeni jõudmise teid, nii võib ka olla üksikutel inimestel. Statistikatöö „Edukus tööturul“ mõõdab edukust ja võimaldab välja tuua hariduslikke otsustusi (nende järgnevusi), mis selle edukuseni viivad. Kui mõnda käitumist on inimesed korranud ja see kordamine on kaasa toonud rahalise edu või edutuse, siis saame rääkida taolise käitumise taga oleva strateegia tulemustest. Tulemus on siin väljendunud kitsa tunnuste ringiga, loomulikult võib olla edukust, mis siinsete mõõtmistulemuste järgi jääb väljendumata, aga on arvatud, et õppimise edukuse oluline väljund on teenitud tulu.

Väljaande kaas

Loe edasi

Mullu kasvas palgatöötajate tulu kõigis maakondades

pressiteade nr 74

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2013. aastal 900 eurot, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aastaga kasvas kuukeskmine brutotulu kõigis maakondades.

Kaart: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2013

Loe edasi