Sissetulek

Enamik sissetuleku näitajaid on saadud Eesti sotsiaaluuringu andmete põhjal. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast, 2002–2003 toimusid katseuuringud.

Sissetulek hõlmab tulu palgatööst, ettevõtlusest, maa ja muu vara rendist, teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis) ning sotsiaalseid siirdeid (vanaduspension, lapsetoetus jm), omanditulu ja tulumaksu tagastust.
Saadud summast arvatakse maha tulumaksu juurdemaksed, teistele leibkondadele tehtud regulaarsed maksed ning varalt makstav maks (peamiselt maamaks). Kasutatud on aasta netosissetulekut, mis tähendab, et tulust on varem maha arvatud tulumaks, sotsiaalmaks jm maksud. Leibkonnaliikmete sissetulek liidetakse, et leida leibkonna kogusissetulek, mis seejärel suhestatakse leibkonnaliikmete arvuga.

Ekvivalentnetosissetulek

Keskmise sissetuleku saamiseks leibkonnaliikme kohta tuleb võtta arvesse, et osa sissetulekust kulutatakse kogu leibkonna peale, osa aga iga leibkonnaliikme peale eraldi sõltuvalt tema vanusest. Näiteks on ühe kaheliikmelise leibkonna kulutused väiksemad, kui oleks samade liikmete kulutuste summa juhul, kui mõlemad elaksid üksinda, sest samas leibkonnas on võimalik teatud kaupu ühiselt tarbida (näiteks auto, mööbel, kodumasinad) ja osa kaupu on suuremas koguses ostes odavamad.

Leibkondade sellise säästuefektiga arvestamiseks tuleb leibkonnaliikme sissetuleku leidmisel kasutada tarbimis- ehk ekvivalentsuskaale. Sissetulekuna käsitletakse seega ekvivalentsissetulekut, mis on leibkonna kogu netosissetuleku ja tema ekvivalentsuuruse jagatis. Leibkonna ekvivalentsuurus annab igale leibkonnaliikmele kaalu vastavalt vanusele. Kasutatud on Eurostati ametlikult soovitatud modifitseeritud OECD tarbimiskaale, mis annavad esimesele täiskasvanud liikmele kaalu 1,0, igale järgmisele täiskasvanud liikmele 0,5 ning kõigile 13-aastastele ja noorematele 0,3. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapsega leibkonna ekvivalentsuurus on 1 + 0,5 + 0,3 + 0,3 = 2,1. Oletame, et selle leibkonna netosissetulek on aastas 12 000 eurot. Kui leibkonna säästuefekti mitte arvestada ja jagada sissetulek liikmete arvuga (ehk teisisõnu kasutada tarbimiskaale 1 : 1 : 1 : 1), on selle leibkonna iga liikme aastasissetulek 3000 eurot. Kui aga kasutada tarbimiskaale, on leibkonnaliikme sissetulek (12 000 / 2,1) = 5714 eurot. Sellise võrdsustatud leibkonnamudeli kasutamine vähendab leibkondade koosseisu erinevuste mõju leibkonna vaesuse määramisel.

Et sotsiaaluuringu metoodika on rahvusvaheliselt harmoneeritud ja uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all, siis on võimalik uuringu andmeid võrrelda ka rahvusvaheliselt. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on eestimaalaste sissetulek väiksem.