Ajakasutus

Aeg on üks olulisem igapäevaelu mõjutaja. Erinevalt muudest ressurssidest on aega kõigil inimestel ööpäevas võrdselt 24 tundi, olenemata sissetulekust, haridusest, perekonnaseisust, soost või vanusest. Kuigi aega on kõigil ühepalju, on selle kasutamine ja võimalus valida meelepärasemaid tegevusi inimeseti väga erinev.

Ajakasutuse uurimine annab tunnistust selle kohta, kuidas ühiskond on üles ehitatud ja millised suhted valitsevad selle liikmete vahel. See, missugustele tegevustele inimesed aega kulutavad, näitab nende prioriteete ja peegeldab igapäevaelu. Ajakasutus iseloomustab nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid kui ka muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonnas valitsevates tõekspidamistes. Peale tasustatud tegevuste on inimeste ajakasutust jälgides võimalik kindlaks teha ka enamasti varjule jäävat ja kodus tehtavat tasustamata tööd.

Ajakasutuse uuring

Andmeid inimeste ajakasutuse kohta kogutakse ajakasutuse uuringuga. Eestis on ajakasutuse uuringut korraldatud kahel korral, 2000. ja 2010. aastal.

Ajakasutuse uuring on mitme eesmärgiga baasuuring, mille abil on võimalik saada ülevaade inimeste ajakasutusest (tasuline töö, majapidamistööd, vaba aeg jms) ning naiste ja meeste ajakasutuse erinevusest. Peale selle võimaldab uuring vaadelda ka ühest sihtpunktist teise jõudmiseks kulutatud aega, liikumisviisi ja ajaveetmiskohti. Andmete põhjal saab käsitleda nii suhtlemist oma perega kui ka leibkondade vahel, analüüsida eri põlvkondade suhteid. Ajakasutus on üks heaolu mõõdikuid. Tasuline töö on inimese elu vältimatu osa, mida aga ei saa alati eelistuste järgi valida. Seetõttu hinnatakse ajakasutuse uuringus heaolu vabale ajale ja tasustamata töödele kuluva aja järgi.

Uuringu andmeid kogutakse ajakasutuse päeviku abil. Vastajad pidid täitma päevikut oma tegevuste kohta ühel argipäeval ja ühel nädalavahetuse päeval 24 tundi 10-minutilise täpsusega.

Ajakasutuse uuringu metoodika

Ajakasutuse uuringus vaadeldakse põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Osa tegevusi võivad olla teisejärgulised (s.t neid on võimalik teha teiste asjade kõrvalt). Levinumad kõrvaltegevused on mitmesugused vaba aja veetmise viisid (televiisori vaatamine, raadio ja muusika kuulamine jms), teiste inimestega suhtlemine ja mõningad kodutööd (nt lastehoid). 2010. aastal kulutasid inimesed muude tegevuste kõrvalt näiteks lastehoiule 11 minutit, televiisori vaatamisele üle poole tunni, raadio ja muusika kuulamisele peaaegu tunni ja teistega suhtlemisele üle tunni päevas.

Andmete tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et uuringusse on kaasatud erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaal-majandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg jagatakse kõigi uuringus osalenud inimeste vahel hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. See selgitab, miks näiteks on tavalisel tööpäeval keskmine tasulisele tööle kulutatud aeg ootuspärasest tunduvalt lühem.

Ajakasutuse uuringu tulemused

2010. aastal kulutas inimene ööpäevas keskmiselt 11 tundi magamisele, söömisele ja muule isiklikule tegevusele, viis ja pool tundi vaba aja sisustamisele, kolm ja pool tundi perele ja majapidamistöödele ning kolm tundi tasustatud tööle. Võrreldes eelmise uuringuga on kõige enam muutunud vaba aja kestus. Inimestel on 2010. aastal ööpäevas 40 minutit rohkem vaba aega kui kümme aastat tagasi, samas kui tasulisele tööle ja majapidamisele ning perele kulutatud aeg on lühenenud. Suur osa juurde tulnud vabast ajast veedetakse arvuti ees, mille populaarsus on kümne aastaga oluliselt kasvanud. Majapidamisele ja perele kuluv aeg on vähenenud peamiselt seetõttu, et vähem aega kulub söögitegemisele ja riiete eest hoolitsemisele.