Sotsiaalne kaitse

Sotsiaalne kaitse

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 26)
Eve Telpt

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2016. aastal valdavalt kasvutrendid: pensionäride ja puudega inimeste osatähtsus suureneb endiselt, sotsiaalkaitsemeetmete kasutamine laieneb ning kulutused pensionitele, toetustele ja hüvitistele suurenevad.

Väljaande kaas

Loe edasi

Pensionite objektiivne vaade

Statistikablogi
Koit Meres

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Loe edasi

Sotsiaalne kaitse

Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 135)
Siim Krusell

Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sotsiaalne kaitse

Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 137)
Marianne Leppik

probleemide ja riskide korral. See hõlmab mitmesuguseid avaliku ja erasektori rakendatavaid abinõusid, mis peaksid kergendama leibkonna või üksikisiku toimetulekut sissetuleku täieliku või osalise kaotuse korral. Sotsiaalse kaitse korraldamiseks on mitu võimalust, neist levinuimad on sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne. Esimene on riigi antav garantii, et teatavate sotsiaalsete riskide (nt surm, toitja kaotus, töövõimetus, lapse sünd) ilmnemisel on tagatud sissetulek. Siia kuuluvad nii kindlustusmaksetest saadavad toetused (ravi-, töötus- ja pensionikindlustus) kui ka riigieelarvest finantseeritavad sissetulekut kompenseerivad toetused (toimetuleku- ja töötutoetused, puudega inimeste sotsiaaltoetused jms). Sotsiaalhoolekande eesmärk on suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste abil sotsiaalset kaasatust ning hoida ära ja leevendada vaesust ja tõrjutust.

Väljaande kaas

Loe edasi

Millest koosneb puudega inimeste sotsiaalne kaitse?

Statistikablogi
Marianne Leppik

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.

Diagramm: Puudega täisealise inimese toetuse saajad, 2009-2013

Loe edasi

Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne

Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons (lk 78)
Marianne Leppik

Hoolekande ajalugu ulatub Eestis 13.–14. sajandisse, kui asutati esimesed varjupaigad haigetele ja vigastatutele. 18. sajandil rajati ühiskondliku hoolekande kolleegiumid ja sajand hiljem hakkas hoolekande põhirõhk üle minema kogudustelt omavalitsustele (Rahvusarhiiv 2014). 1925. aastal võeti vastu Eesti esimene hoolekandeseadus, mis pööras tähelepanu ka hoolekandeasutuste arendamisele. Kohalike omavalitsuste ülesanne oli teenuste korraldamine ja rahastamine, riigi õlule jäi erihoolekande korraldamine (Raudla 2002). Nõukogude ajal oli valdav institutsionaalne hoolekanne, mis tõi kaasa puudega inimeste sulgemise kinnistesse asutustesse. Taasiseseisvumise järel läks hoolekande korraldamisel rõhuasetus taas riigilt kohalikule omavalitsusele. Praegune puudega inimeste poliitika on seega viimaste sajandite arengu tulemus.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sotsiaalne kaitse

Eesti statistika aastaraamat. 2014. Statistical Yearbook of Estonia (lk 129)
Marianne Leppik

Sotsiaalne kaitse on ühiskonna tegevus, mille eesmärk on tagada inimeste heaolu sotsiaalsete probleemide ja riskide korral. See hõlmab mitmesuguseid avaliku ja erasektori rakendatavaid abinõusid, mis peaksid kergendama leibkonna või üksikisiku toimetulekut sissetuleku täieliku või osalise kaotuse korral. Sotsiaalse kaitse korraldamiseks on mitu võimalust, neist levinuimad on sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne. Esimene on riigi antav garantii, et teatavate sotsiaalsete riskide (nt surm, toitja kaotus, töövõimetus, lapse sünd) ilmnemisel on tagatud sissetulek. Siia kuuluvad nii kindlustusmaksetest saadavad toetused (ravi-, töötus- ja pensionikindlustus) kui ka riigieelarvest finantseeritavad sissetulekut kompenseerivad toetused (toimetuleku- ja töötutoetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetused jms). Sotsiaalhoolekande eesmärk on sotsiaaltoetuste ja -teenuste abil suurendada sotsiaalset kaasatust ning hoida ära ja leevendada vaesust ja tõrjutust.

Väljaande kaas

Loe edasi

Toimub laste heaolu tutvustav seminar

pressiteade nr 7

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

Loe edasi

Laste heaolu. Child Well-Being

väljaanne
Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lastesõbralik on Eesti ühiskond? Kogumik analüüsib laste elu eri aspekte – sotsiaal-majandusliku keskkonna mõju igapäevasele eluolule, laste kasvukeskkonda, elamistingimusi ja vaba aja sisustamise võimalusi, vaesust ja sotsiaalset kaitset, õpikeskkonda, õpilaste tervist ja tervisekäitumist. Käsitletakse ka elu pahupoolt – alaealiste toime pandud süütegusid ja alaealiste kuritegude ohvriks langemist. Analüüsitakse sündimust, lastega leibkondade elujärge ja ajakasutust.
Väljaande kaas

Loe edasi

Sotsiaalne kaitse

Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia (lk 133)
Marianne Leppik, Meelis Naaber, Annika Johanson

Pensionisaajate arv üha kasvab. 2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli pensionäre 31,8% kogu rahvastikust. Riiklikku pensioni saavaid inimesi oli kokku 409 260 – võrreldes aasta varasemaga 1,2% rohkem. Viimase viie aasta (2009–2013) jooksul on pensionisaajate hulk suurenenud 8%. Piirkonniti on pensionäride osatähtus ületanud 40% piiri Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakonnas.

Väljaande kaas

Loe edasi