Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus sotsiaalne sidusus ehk indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus osaleda. Juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud peamiselt puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu.

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 53)
Tiiu-Liisa Rummo

Artikkel tutvustab sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse mõõtmise võimalusi, lähemalt vaadatakse vaesuse suundumusi ja väljendumist Eestis 2015. aastal sotsiaaldemograafiliste tegurite järgi.

Väljaande kaas

Loe edasi

Mitmemõõtmeline vaesus ühiskonnas

Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 53)
Karl Viilmann, Tiiu-Liisa Rummo

Vaesus ei tähenda üksnes sissetuleku puudujääki, vaid seda saab käsitleda palju laiema kontseptsioonina, mis hõlmab endas ka vaesuse mittemateriaalseid ja otseselt rahalist ressurssi mittepuudutavaid komponente. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust saab määratleda nii piiratud ressursside, materiaalse ilmajäetuse, tunnetusliku vajaduse, elustandardi, klassikuuluvuse, mitmesugustele võimalustele ja ressurssidele ligipääsmatuse, turvalisuse puudumise kui ka isegi vastuvõetamatute eluraskuste kaudu (Spicker 2007).

Väljaande kaas

Loe edasi

Eelmisel aastal koges suhtelist vaesust iga viies Eesti elanik

pressiteade nr 140

Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,4 protsendipunkti.

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 109)
Tiiu-Liisa Rummo

Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.

Väljaande kaas

Loe edasi

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies Eesti elanik

pressiteade nr 20

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal 21,6% ja absoluutses vaesuses 6,3% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus 1,7 protsendipunkti.

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 111)
Tiiu-Liisa Laes

Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti laste materiaalsest heaolust

Statistikablogi
Tiiu-Liisa Laes

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Loe edasi

Suhtelises vaesuses elab iga viies Eesti elanik

pressiteade nr 13

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

Loe edasi

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal iga viies elanik

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

Diagramm: Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr maakonniti, 2013

Loe edasi

Puudega inimeste sissetulek ja vaesus

Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons (lk 139)
Tiiu-Liisa Laes

Puudega inimeste heaolu ja elukvaliteet oleneb suurel määral nende toimetulekust, sissetulekutest ja tarbimisvõimalustest. Wiman (1990) nimetab toimetuleku viis eeltingimust: võimed (inimese füüsilised ja vaimsed ressursid toimetulekuks), motivatsioon, teadmised, oskused ja võimalused. Kui mõni neist eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetulekuprobleemid. See tähendab, et inimese sotsiaalne toimetulematus ei ole selle inimese või keskkonna karakteristikute mõju tagajärg, vaid pigem on toimetulekuprobleem tingitud sellest, et üks või mitu selles keskkonnas toimetulekuks vajalikku eeltingimust on tal kas täitmata või täidetud puudulikult.

Väljaande kaas

Loe edasi