Sotsiaaluuringud

Miks korraldab Statistikaamet sotsiaaluuringuid?

Iseseisva riigi üks tunnuseid on sõltumatu statistika. Sotsiaaluuringud on sild inimeste ja valitsuse vahel. Ainult uuringutega saab koguda infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Sellised andmed aitavad kujundada riigi poliitikat ja arendada kõigile vajalikke teenuseid.

Uuringutega kogutakse teavet, mida muul viisil ei saa. Näiteks on võimalik leibkonna tarbimist hinnata ainult leibkonnalt ostuharjumuste kohta küsides. Sageli on raske mõista, miks seda peab just inimestelt uurima. Võiks ju ka poodidest küsida – niikuinii fikseeritakse kõik ostud kassas. Sellisel juhul ei saa aga hinnata, mida on ostnud üks leibkond; kas üksikvanema leibkond saab endale lubada sama palju kui kahe vanema leibkond või kas need ostud on teinud just Eesti leibkonnad.

Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid kõnelevad oma sõnavõttudes sageli eestimaalaste toimetulekust, töötusest, sissetulekust ning elamistingimustest. Sellekohane teave pärineb sageli just Statistikaameti uuringutest.

Milliseid sotsiaaluuringuid Statistikaamet korraldab?

Statistikaameti sotsiaaluuringud on riigiuuringud, st need on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega ja vastavad rahvusvahelistele nõuetele. Meie uuringud on rahvusvaheliselt harmoneeritud – nii saame võrrelda Eesti olukorda teiste riikidega. Eestis alustati riigiuuringutega 1925. aasta sügisel, mil korraldati Tallinna töölisleibkondade eelarve uuring.

2012. aastal korraldab Statistikaamet kolm põhiuuringut.

• Tööjõu-uuringuga saadakse ülevaade Eesti elanike tööhõivest, töötusest, tööoludest ja Eesti tööturu muutustest.
• Sotsiaaluuringu eesmärk on saada infot Eesti elanike sissetuleku, elamistingimuste ning ebavõrdsuse ja vaesuse kohta.
• Leibkonna eelarve uuring on ainus võimalus saada teada, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve. Uuringut korraldati aastatel 1996–2007 ja sellega alustati taas 2010. aastal. Lisaks kulutustele uuritakse ka leibkonna välis- ja sisereise.

Kõikides uuringutes on samad üldised taustküsimused leibkonna ja selle liikmete kohta. Ühesugused küsimused võimaldavad eri uuringute tulemusi seostada ja analüüsida. Nii saame vaid mõne uuringuga vajaliku info tööturu, leibkondade majandusliku olukorra, sissetuleku, vaesuse jms kohta.

Kuidas valitakse inimesed Statistikaameti sotsiaaluuringutesse?

Statistikaamet kogub inimestelt ja leibkondadelt andmeid valikuuringutega. See tähendab, et küsitletakse vaid umbkaudu 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Seega esindab iga uuringusse sattunu umbes sadat Eesti elanikku. Inimesed valitakse uuringusse juhuslikult: valiku teeb arvutiprogramm rahvastikuregistri andmete põhjal. Uuringusse sattumine on sama tõenäoline nagu loteriivõit – ühel veab, teisel mitte.

Kui sageli sotsiaaluuringuid korraldatakse?

Mõnda Statistikaameti uuringut tehakse igal aastal, et saada pidevat ja vajalikku riiklikku statistikat, ülejäänuid korraldatakse teatud aastatel. Viimati nimetatud uuringud keskenduvad teemadele, mille puhul muutused ei ilmne väga kiiresti. Siiski püüame tagada, et kord ühte Statistikaameti sotsiaaluuringusse sattunud inimene ei peaks järgmise viie aasta jooksul meie teistes sotsiaaluuringutes osalema. See aitab säästa meie vastajate aega.

Kuidas inimesed teavad, et tegemist on just Statistikaameti sotsiaaluuringuga?

Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringuid täpse protseduuri alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud inimestele kontaktkiri, kus tutvustatakse uuringu eesmärki ning antakse teada, kes ja kuidas võtab uuringusse valitud inimesega ühendust. Küsitlema saabub erikoolituse läbinud küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda, et küsitleja näitaks oma töötõendit.

Kas Statistikaameti uuringutes osalemine on kohustuslik?

Statistikaameti uuringutes osalemine on vabatahtlik. Et oleme ainsad riigiuuringute korraldajad, loodame inimeste kodanikukohusele – riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, samas läheb sel juhul tervikpildi üks kild lootusetult kaotsi. Küsitlusele vastates annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavaid otsuseid tehes tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Kuidas tagab Statistikaamet vastajate konfidentsiaalsuse?

Teie nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid ei vaadelda eraldi. Statistikaamet tagab, et kõigi vastajate andmed on kaitstud vastavalt riikliku statistika seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Huvi korral saate nende õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.

Millised on sotsiaaluuringute põhitulemused?

Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu toimusid Eesti tööturul 2009. ja 2010. aastal suured muutused. 2001. aastast pidevalt suurenenud tööhõive vähenes järsult, langedes 2009. aastal 2004. aasta tasemele ning 2010. aastal kümne aasta tagusele ehk eelmise majanduskriisi aegsele tasemele. Töötuse määr tõusis 16,9%-ni. Töötus kasvas Eestis rohkem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. 2010. aastal oli ainult Lätis, Leedus ja Hispaanias töötus suurem kui Eestis.

Tööturu olukord hakkas Eestis taas paranema 2010. aasta II kvartalis. 2010. aasta I kvartalis rekordtasemele (137 000) jõudnud töötute arv järgmistes kvartalites vähenes. 2011. aasta II kvartalis oli töötute arv vähenenud 92 000-ni.

Majanduskriis suurendas tööpuudust eelkõige meeste hulgas. Et hõive vähenes järsemalt nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi suhteliselt rohkem kui naisi, kahanes hõivatud meeste arv naistega võrreldes rohkem. Kolm aastat tagasi oli nii meeste kui ka naiste töötuse määr umbes 4%, kuid edasi kasvas töötus eriti kiiresti just meeste hulgas. 2010. aasta I kvartalis tõusis meeste töötuse määr 25,2%-ni ja oli 10,6 protsendipunkti suurem kui naistel. Järgmised kaks kvartalit vähenes töötus just meeste hulgas ning meeste ja naiste töötuse määra erinevus on taas suhteliselt väike — 1–2 protsendipunkti.

Töötuse määr soo järgi, I kvartal 2008 – II kvartal 2011

Toidule kulub neljandik leibkonna eelarvest

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja alkoholita jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%.

Toidukulutuste kõrval oli teine suur kulugrupp eluasemega seotud väljaminekud. 2010. aastal kulus leibkonnaliikmel eluasemele kuus keskmiselt 50 eurot ning see hõlmas kogukuludest 19%. Eluaseme puhul oli suurim kuluartikkel elekter, millele kulus kuus 11 eurot leibkonnaliikme kohta.

Transport on leibkonna eelarves suuruselt kolmas kulugrupp. 2010. aastal kulus leibkonnaliikmel transpordile keskmiselt 29 eurot kuus. Suuremaks väljaminekuks oli igakuine kütusele tehtav kulu. Riietele ja jalanõudele kulutati 2010. aastal 36% vähem kui 2007. aastal. Leibkonnad on riiete ja jalanõude ostmist kas edasi lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi kasutades. Vabale ajale kulutas leibkonnaliige 2010. aastal 25 eurot kuus, mida on veidi enam kui mõned aastad tagasi.

Leibkonnaliikme olulisemad kulutused, 2004, 2007, 2010

Eesti inimesed reisivad ühe rohkem

Statistikaameti uuringutes kogutakse teavet ka Eesti elanike reisimise kohta. Uuringut tehakse nii sise- kui ka välisreiside arvu, reisi eesmärgi ja reisi kulutuste teada saamiseks. Uuringu andmetel on viie viimase aasta jooksul (2006–2010) üha enam hakatud reisima välismaale (kõige enam välisreise tehti 2010. aastal – ligi miljon reisi aastas, 2006. aastal jäi see arv veel alla 500 000).

Eesti elanike reisimine peaeesmärgi järgi, 2006–2010

Peamine välisreiside eesmärk on olnud puhkus ning nende reiside arv on üha suurenenud. Viimastel aastatel on vähenenud tuntavalt tööreiside osatähtsus. Aasta-aastalt on peamine sihtriik olnud ülekaalukalt Soome.

Kus avaldatakse sotsiaaluuringute tulemused?

Uuringutega kogutud statistikat avaldab Statistikaamet kõige rohkem statistika andmebaasis veebilehel www.stat.ee.

Põhjalikuma analüüsi leiate järgmistest Statistikaameti väljaannetest:

• "Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia" (ilmub iga aasta juulis)
• Eesti Statistika Kvartalikiri. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (igas kvartalis)
• "Eesti rahvastiku ajakasutus. Time Use of Estonian Population" (mais 2012)
• "Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Man’s Home is the World, Woman’s Home is her Home?"
• "Sotsiaaltrendid. Social Trends"
• "Vaesus Eestis. Poverty in Estonia"

Statistikaameti väljaanded on elektrooniliselt tasuta kättesaadavad veebilehel www.stat.ee. Samas saab tellida trükiseid. Väljaandeid on võimalik lugeda ka Statistikaameti teabekeskuses (Endla 15, Tallinn).

Uute andmete avaldamisest või kogumike ilmumisest anname teada pressiteadetega, mis leiavad sageli kajastust ka ajakirjanduses.

Statistikaameti missioon

Statistikaameti põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.

Eesti statistika sünnipäev jääb aastasse 1921. Algusaastatest saadik on statistika tegemisel keskendutud ühiskonna vajadustele ning peetud silmas rahvusvahelisi soovitusi ja kokkuleppeid.

Kust saab lisainfot Statistikaameti sotsiaaluuringute kohta?

Statistikaametis vastutab sotsiaaluuringute eest sotsiaaluuringute talitus, kust saab meie korraldatavate uuringute kohta rohkem teada kas telefonil 625 9218 või e-posti aadressil piret.tikva@stat.ee.

Tule küsitlejaks!

Elanikkonnaga suhtlemisel esindavad meid eelkõige küsitlejad. Statistikaametis töötab 58 eriväljaõppe saanud küsitlejat. Aastas intervjueerime kodudes umbes 40 000 leibkonda. Et pidevalt kasvab vajadus saada teada, milline on tegelik elanike olukord ja rahulolu, suureneb ka vajadus uuringute järele. Kaastööks on mitu võimalust – olulisim neist on muidugi osaleda Statistikaameti uuringutes, kuid pakume tööd ka küsitlejatele. Täpsem info: Heidi Pellmas, tel 625 9142.

Statistika ei ole igav!

Hemingway istub ühes Pariisi baaris. Tühjendab klaasi ja palub baarmenilt veel juurde. "Miks te joote?" küsib baarmen ja kukub seletama: "Statistika järgi sureb alkoholi liigtarvitamise tagajärjel miljon prantslast aastas." "Olge mureta, ma olen ameeriklane," vastab Hemingway.

Statistika ütleb, et kui osa rahvast sööb kapsaid ja teine sööb liha, siis statistilise keskmise järgi sööb rahvas kapsarulle.