„Andmekogujast infoteenuse osutajaks”

MISSIOON (põhieesmärk)

Statistikaameti põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.

VISIOON

Statistikaamet on Eestis juhtiv ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetse ja võrreldava statistika tegija.

VÄÄRTUSED

Usaldusväärsus

• usaldusväärse statistika tegemiseks taotleme igas töölõigus kvaliteeti
• oleme oma töös erapooletud ja sõltumatud
• meie tehtud statistika tugineb teaduslikult põhjendatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale
• meile usaldatud andmed on kindlalt kaitstud
• meie töötajad on asjatundlikud ja pühendunud

Avatus

• oleme suhtlemises avatud ja otsekohesed
• arendame statistikat ühiskonna infovajadusele tuginedes
• meie töötajate arvamus ja initsiatiiv on Statistikaameti arengu alus
• meie tegevus on eetiline ja läbipaistev
• selgitame kasutatud metoodikat ja avaldatud statistikat
• statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel kasutame ajakohast tehnoloogiat

Koostöö

• meie tehtud statistika on tarbijatele võrdselt kättesaadav ja vastab tarbijate vajadustele
• arvestame oma töös statistika tarbijate ja andmeesitajate tagasisidet
• osaleme riigisiseses ja rahvusvahelises statistikakoostöös
• meie töötajate koostöö on ühiste eesmärkide täitmise oluline eeldus
• peame oma lubadustest kinni

ÜMBRITSEV KESKKOND

Tarbija ootuste ja ressursside tasakaalustamine

Muutused ühiskonnas on kiired. Statistika tarbijad nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt nõuavad usaldusväärseid, võrreldavaid ja vajadustele vastavaid andmeid. Euroopa Liidus peetakse statistikat väga tähtsaks poliitikate väljatöötamisel ja nende toimivuse jälgimisel ning hindamisel. Seega on oodata üha suurenevat nõudlust statistika järele. Liikmesriikide jaoks on ühenduse ja riigi vajaduste ühitamine väljakutse. Eestis ei rahulduta üksnes riigi tasandi andmestikuga. Kohalikud omavalitsused ja maakonnad vajavad andmeid oma tasandi arengu jälgimiseks ning otsuste langetamiseks. Uue kümnendi alguseks on kvaliteetsetel andmetel ühiskonnas laiemalt (heas riigihalduses ja ettevõtluses) tähtsam roll kui kunagi varem. Seetõttu suureneb statistika erapooletuse ja professionaalsuse tähtsus.

Info üleküllus tähendab riikliku statistika nähtavusele ja respekteeritusele väljakutset.

Tarbijad nõuavad andmeid võimalikult kiiresti. Selleks peavad statistikud valima ajakohasuse ja kvaliteedinõuete vahel, viimasena mainitus järeleandmisi teha ei tohi.

Eesti rahanduspoliitika pidi lähiminevikus ja peab ilmselt ka tulevikus tähtsaks valitsemissektori ülejääki Seetõttu seisneb riigiasutuste juhtimisülesanne piiratud võimaluste juures valikute tegemises. Kõiki ideid ei saa realiseerida. Tuleb valida parimad ja igal juhul täita Euroopa Liiduga seotud kohustustest lähtuvad ülesanded, mida on statistikavaldkonnas palju. Väikese riigi administratsioon peab olema ratsionaalne ja võimekas.

Kvaliteetsete andmete aluseks on õigel ajal laekuvad ja korrektsed sisendandmed. Eesti statistikasüsteemi suurim väljakutse on endiselt andmete kvaliteetne laekumine, andmeesitajate koormus ja administratiivsete andmekogude kasutatavus statistika tegemisel.

Isiku-uuringud on olulised nii Eesti riigi kui ka Euroopa sotsiaal-majanduslike näitajate kokkupanekul, kuid arvestada tuleb, et Eestis väheneb pidevalt inimeste valmisolek osaleda uuringutes.

Konkurents spetsialistide tööjõuturul

Töötuse tase jääb prognooside kohaselt ajavahemikul 2008–2011 madalaks ja keskmise palga aastane nominaalkasv keskmiselt 12% juurde.
Nõudlus analüütikute, statistilise andmetöötluse spetsialistide, IT-spetsialistide järele on jätkuvalt kõrge. Matemaatika ja statistika eriala lõpetajate arv on langustrendis, samas on nõudlus arvestatav ning üliõpilased valivad töökoha sageli juba õpingute ajal.

Võimalused

Statistikaamet peab jätkusuutlikkuse tagamiseks oluliselt parandama statistikaprogrammi (vaatluste kava) planeerimist, sh minema üle üheaastaselt kavalt mitmeaastasele ning hoidma ja suurendama dialoogi peamiste statistika tarbijatega. Tõhususe kasvu võimalused peituvad andmekogumises, edasise töötlemise automatiseerimises ning eri valdkondade tööprotsesside ja tehniliste vahendite ühtlustamises.

Statistikaprogrammi planeerimisel tuleb range järjekindlusega küsida, kes on andmete peamine tarbija, kui olulised andmed on ja milline on minimaalne nõutav andmete esitamise regulaarsus.

Valikuid tehes tuleb esikohale seada Euroopa Liidu õigusaktidel ja nn aumeeste kokkulepetel põhinev statistika. See tähendab panuse tegemist vältimatule ja pingutusi, et EL statistikaprogramm oleks heas kooskõlas Eesti tarbijate vajadustega.

E-valitsemise keskkonnas on riiklikel andmekogujatel mitte ainult võimalus, vaid ka kohustus minna keskpikas perspektiivis üle elektroonilisele andmekogumisele. Pikemas perspektiivis on võimalik parandada administratiivsete andmekogude vastavust statistika nõuetele ja seega vähendada ettevõtjate ning üksikisikute koormamist. Selleks on väga oluline süsteemne juhtimine ja riigiasutustevaheline koostöö.

Et vastata tarbija ootustele, tuleb õiges suunas muutuda. Statistikaamet peab olema tarbijale orienteeritud, kõrge erialase professionaalsuse ja laia silmaringiga spetsialistide asutus. Statistikutelt eeldatakse võrreldes varasemaga suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet ning väga head moodsate statistikarakenduste valdamist. Tuleb mõista, et globaliseerumise tingimustes on keskkonna- ning sotsiaal-majanduslike nähtuste mõõtmine registreeritud sündmuste kaudu piiratud. Seetõttu suureneb kaudsete mõõtmismeetodite ja hinnangute osatähtsus ning see on aktsepteeritud.

Professionaalsust ja tarbija vajadustele pühendumist toetab professionaalses võrgustikus töötamine. Statistikaamet peab oluliseks koostööd teadus-, akadeemilise ja ettevõtlusringkonnaga, teiste riigiasutustega, samuti partnerlust Euroopa statistikasüsteemis ning aitab jõudumööda vähemarenenud statistikasüsteeme oma lähimineviku kogemusi jagades.

EESMÄRGID

I Riikliku statistika tuntus, respekteeritus ja mõjusus

Mõõdikud:

Meediakajastused;
Pressiteadete kajastused;
Tarbijakoolitused ja nendel osalejad;
Statistika kasutamine otsuste tegemisel (respekteeritus ja mõjusus)

1.1 Täita statistikaprogrammi

Mõõdik: Avaldamiskalendrist kõrvale kaldumine

1.2 Suurendada eri valdkondade statistika sidusust ja võrreldavust

Mõõdikud:

Kogutavate ja avaldatavate näitajate andmebaasi loomine;
Vajaliku lisainfo lihtsalt leitavus (selgitused, metoodika kirjeldused, mõisted, klassifikaatorid);
Vajaliku lisainfo piisavus; Vajaliku lisainfo piisav selgus ja detailsus

1.2.1 Metoodikaalane arendustöö
1.2.2 Tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 alusel ümberarvestuste tegemine
1.2.3 Tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 juurutamine statistikatootmisesse
1.2.4 Toodete ja teenuste klassifikaatori 2008 (TTK) juurutamine
1.2.5 Toodete ja teenuste klassifikaatori 2008 (TTK) väljatöötamine
1.2.6 Tööstustoodete loetelu TTL 2008 väljatöötamine
1.2.7 Metaandmete esitamine veebis
1.2.8 Rakendada transpordistatistika tootmises kaupade klassifikaator 2000 (NST)
1.2.9 Ametite klassifikaatori ISCO 2008 juurutamine
1.2.10 Arvestada transpordistatistika aegread ümber seoses kaupade klassifikaator 2000 (NST) juurutamisega

1.3 Suurendada analüütiliste toodete mahtu

Mõõdik: Analüütiliste väljundite kogus valdkondade kaupa (ETIS klassifikaatori alusel loodud SA klassifikaatori järgi)

1.3.1 Metaandmesüsteemi arendamine

1.4 Suurendada piirkondliku statistika mahtu

Mõõdikud:

Maakonna või omavalitsuse taseme näitajate kogus statistika andmebaasis;
Rahulolu piirkondliku statistikaga

1.4.1 GIS-i ja geostatistika arendamine
1.4.2 Piirkondliku statistika arendamine

1.5 Lihtsustada anonüümsete üksikandmete kasutamist ühiskonnas

Mõõdik: Mikroandmete kasutamine teadlaste ja teiste õigustatud subjektide poolt

1.5.1 Riikliku statistika tegemise õigusliku aluse korrastamine

II Kõrge kvaliteediga infoteenus

Mõõdikud:

Klientide vajadustega arvestamine;
Professionaalsus;
Rahvusvaheliste missioonide hinnangud;
EFQMi täiuslikkuse mudeli põhine hindamine;
Veebilehel avaldatavate kvaliteediraportite määr;
Standardse koosseisuga metaandmetega varustatuse määr statistika andmebaasides;
Statistika täpsustamine statistika andmebaasides (revisjon);
Vigade parandamine statistika andmebaasides;
Tõhusus: Täistööajale taandatud inimaastad (kõik ametikohad)

2.1 Reageerida kiiremini kliendi vajadustele

Mõõdikud:

Teabenõuete ja tellimustöödele vastamise kiirus;
Periood vaatlusperioodist avaldamiseni (käitlemisaeg)

2.1.2 Aegridade ümberarvestus eurole üleminekul
2.1.3 Statistikatarbijate koolitussüsteemi loomine
2.1.4 Kliendihaldussüsteemi (CRM) juurutamine

2.2 Tagada suurklientide personaalsem teenindus

Mõõdikud:

Suurklientide poolt tähtaegselt laekunud aruannete osakaal;
Suurklientide rahulolu teenindusega

2.2.1 Veebilehe, avaliku andmebaasi täiustamine
2.2.2 Personaalse klienditeeninduse loomine

2.3 Standardiseerida andmetöötlusprotsess

Mõõdik: Unifitseeritud andmetöötlustarkvara juurutamine

2.3.1 Statistika avaldamispõhimõtete arendamine
2.3.2 SA infosüsteemide integreerimine
2.3.3 Põllumajanduslike majapidamiste andmekogu (PÕMAK) integreerimine majandusüksuste statistilisse registrisse (SPI)
2.3.4 Universaalse andmetöötluse infosüsteemi (UNISTAT) väljatöötamine ja juurutamine

2.4 Eristada tootearendus ja tellimustööd standardväljundi tootmisest

Mõõdik: Töötundide jagunemine

2.4.1 Organisatsiooni korrastamine

2.5 Suurendada mitmekülgsete statistikaprofessionaalide osatähtsust

Mõõdikud:

Vabanenud statistikaspetsialistide (alates 6. palgaklassist) ametikohtade täitmine SA siseselt;
Konverentside ettekanded;
Statistikaalased (sh metoodika ja klassifikaatorid) ja statistika töötlemiseks vajalikud IT alased koolitused;
Töötajate voolavus (koosseisuliste ja koosseisuväliste lõikes)

2.5.1 Personali leidmine, arendamine ja hoidmine

2.6 Muuta organisatsioonikultuur osakonnakesksest asutusekeskseks

Mõõdikud:

Rahulolu organisatsiooni kultuuri ja sisekliimaga;
Töötajate hinnang info ja teadmuse liikumisele ning koostööle;
Statistikaametis tunnen end ühise pere liikmena

2.6.1 Dokumendihaldussüsteemi juurutamine
2.6.2 Kvaliteedijuhtimise arendamine
2.6.3 Planeerimise täiustamine
2.6.4 Protsessijuhtimise juurutamine
2.6.5 Tootepõhise kuluarvestuse rakendamine

2.7 Luua ajakohane töökeskkond

Mõõdikud:

Tööks vajalikud tehnilised vahendid on heal tasemel;
Rahulolu Statistikaameti tööruumide ja olmetingimustega

2.7.1 Töökeskkonna parendamine

III Partnerlus andmeesitajaga

Mõõdik: eSTATi kaudu laekuvate aruannete määr

3.1 Kasutada rohkem andmekogudes olevaid andmeid

Mõõdik: Administratiivsetes andmekogudes olevate andmete kasutatavus riiklike statistiliste vaatluste läbiviimisel

3.3.1 Administratiivandmete kasutuselevõtt

3.2 Vähendada keskmist aruande täitmise aega

Mõõdik: Aruande täitmise aeg

3.2.1 Elektroonilise andmeesituskanali (eSTAT) arendamine ja juurutamine

3.3 Parandada küsitlusmaterjali kvaliteeti

Mõõdik: Andmete paranduste määr

3.3.1 Andmekogumise arendamine

3.4 Minna üle aruannete kogumiselt näitajate kogumisele

Mõõdik: Aruannete määr, milles olevad näitajad on lülitatud näitajate loetellu

3.4.1 Majandusarvestuse tarkvarast automaatsete statistiliste aruannete genereerimise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine