Keskkonnasurve näitajad peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale (antropogeenne keskkonnasurve; keskkonnamõju), mille tulemuseks on keskkonnaprobleemide teke.
Keskkonnasurve all mõistetakse keskkonda paisatud õhusaasteaineid, heitvett ja jäätmeid, kasutatud ja emiteeritud raskmetalliühendeid, osoonikihti lõhkuvaid aineid, aga ka metsa ja maavarade kasutust jms.
Kliimamuutus, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, jäätmed, ressursside kasutamine, toksilised kemikaalid, vee ja õhu saastumine ning veevarude vähenemine on probleemid, mille mõju keskkonnale vaadeldakse.
Näitajate trend on enamasti vaadeldav perioodil 2000-2009.
Keskkonnasurve näitajate nimistu ja struktuur põhinevad Eurostati mudelil (Towards Environmental Pressure Indicators for the EU. European Communities, 1999) ning keskkonna iga probleemvaldkonna kohta on välja toodud olulisemad näitajad (lisatud eraldi failina, tabelis vastavalt valdkonnale).
Rohkem infot keskkonnasurve kohta annab Statistikaametis välja antud keskkonnasurve näitajate kogumik, mis sisaldab keskkonna probleemvaldkondade kirjeldusi, Eesti keskkonnastrateegias seatud keskkonnakaitse eesmärke ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute (millega Eesti on ühinenud või mille osaline ta on) seatud eesmärke ja kohustusi. Kogumikus on analüüsitud näitajate trende ning võrreldud andmeid rahvusvaheliselt („Keskkonnasurve näitajad. 2007. Indicators of Environmental Pressure” (2008). Tallinn: Statistikaamet, ISBN 978-9985-74-439-0).
Lingid
Avaldamiskalender
Statistika andmebaas
Valik Euroopa Liidu statistikat
Teabenõuded ja tellimustööd
Kaardid
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)