Tervis

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 kohaselt mõjutab inimeste tervis märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid.

Arstiabi kättesaadavuse andmed on pärit Eesti sotsiaaluuringust. Arstiabi mittesaanuteks loetakse need, kes viimase 12 kuu jooksul vajasid, kuid ei saanud arstiabi. Vaatluse all on perearstiabi, eriarstiabi ja hambaarstiabi kättesaadavus. Arstiabi kättesaadavust vaadeldakse inimeste vanuse, sissetulekugrupi, elukoha ja sotsiaal-majandusliku seisundi järgi.

Haigestumuse ja arstiabi kasutamise statistikat edastab Sotsiaalministeerium, kes omakorda kogub andmed tervishoiuasustustelt. Valdkond sisaldab tuberkuloosi, psüühika- ja käitumishäirete, pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude ja nakkushaiguste statistikat. Veel leiab statistikat arsti ja hambaarsti vastuvõttude kohta.

Puudega inimeste valdkond sisaldab üldist statistikat puudega ning püsiva töövõimetusega inimeste kohta. Lisaks on selle valdkonna all puudega inimeste sotsiaalse lõimumise näitajad, mille leiab järgmiste alamvaldkondade alt: puudega inimeste ajakasutus, puudega inimeste toimetulek, puudega inimeste tööhõive, puudelise liikmega leibkonnad. Nimetatud alamvaldkonnad pakuvad infot puudega inimeste tööhõive, sissetuleku ja kulutuste, elamistingimuste, terviseseisundi ning vaba aja kasutuse kohta. Iga näitaja puhul võrreldakse kogurahvastikku ja inimesi, kellel on kehtiv puude raskusaste, püsiv töövõimetus või tegevuspiirang.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Tervishoiuasutuste valdkonnast leiab infot arstide, haiglate, ravivoodite ja taastusravikeskuste kohta.

Terviseseisundi valdkonna näitajad on saadud Eesti sotsiaaluuringu põhjal – tervena elada jäänud aastad, tervisehinnangud ja tervisest tulenevad igapäevategevuse piirangud ning pikaajalise haiguse olemasolu. Tervena elada jäänud aastad on oodatava elueaga seotud näitaja. Tervena elada jäänud aeg näitab keskmist terviseprobleemideta eluiga.