Tööelukvaliteet

Viimase saja aastaga on nii töökultuur kui ka töö tähendus inimeste jaoks oluliselt muutunud. Enam ei oodata töölt pelgalt inimese põhivajaduste rahuldamist, vaid ka väljakutset arenguks ja rahulolu eneseteostuse kaudu.

Tööelukvaliteedi statistika kajastab seda osa inimeste elukvaliteedist, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Nii hõlmab tööelukvaliteedi mõiste nii tööga rahulolu, tööohutust ja -tervishoidu, tööaja- ja töökorraldust, töö- ja pereelu ühitamist, töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi, sissetulekuid, sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel, töötajate oskuste ja teadmiste arendamist.

Tööelu kvaliteeti saab käsitleda eri aspektidest: ühiskonna vaatenurgast (oluline on pakkuda tervist säästvaid ja oskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele, tagada kõrge tööhõive ja tootlikkuse tase), tööandja vaatenurgast (firmad soovivad leida tööturult sobivate oskustega inimesi), individuaalsest vaatenurgast (inimesed vajavad töökohti, mis on turvalised, kindlad, huvitavad ning võimaldavad selle kõrvalt nii ühiskondlikku tegevust kui ka rahuldustpakkuvat pereelu).

Statistika andmebaasis võib tööelukvaliteedi valdkonna all leida statistikat nii tööandjate kui töötajate rahulolu, tööaja, töökorralduse, töötervishoiu ja tööturu lõhede kohta. Tööelukvaliteedi teemaga haakuvad andmebaasis ka tööturu, ajakasutuse ja palgastatistika andmed.

Tööandjate ja töötajate rahulolu rubriigis on esitatud andmed tööga rahulolu kohta üldiselt ja peale selle ka tööelu eri aspektidest (näiteks rahulolu arenguvõimalustega, töötasuga, võimalustega rääkida kaasa töötingimuste kujundamisel).

Tööaja rubriigis võib leida andmeid töötajate ja organisatsioonide tööajakorralduse, tööaja paindlikkuse ja ületunnitöö kohta.

Töökorralduse rubriigis käsitletakse laia teemade ringi, mis hõlmab nt töölepingu liike, kollektiivseid töösuhteid, töötajate kaasamist organisatsiooni töö korraldamisse, enesetäiendamisvõimalusi töökohal ja kindlustunnet, et töökoht säilib. Samuti leidub andmeid suhete kvaliteedi ning diskrimineerimise kohta töökohal.

Töötervishoid hõlmab töö mõju inimese tervisele ning tegevusi töötajate tervise hoidmiseks. Oluline on nii keskkond, kus inimene töötab kui ka see, kuidas tööd tehakse. Ohutegurid tööl võivad olla tööruumid, masinad ja töövahendid, kasutatavad ained ja materjalid ja/või töömeetodid. Selles rubriigis on avaldatud tööelu-uuringu andmed töötervishoiu teemadel, sh hoiakud töötervishoiu suhtes, terviseohud ja terviseedendus tööl, samuti tööõnnetused ja tööga seotud terviseprobleemid.

Tööturu lõhede statistika kajastab sotsiaal-majanduslike gruppide töötust ja tööhõivet. Eesmärgiga tuua esile erinevate rahvastiku- ja eriti riskirühmade positsiooni tööturul käsitleb statistika tööhõiveerinevusi näiteks soo, vanuse, elukoha, hariduse, kodakondsuse ja rahvuse järgi. Info erinevate rühmade ebavõrdse positsiooni kohta on aluseks tööturuga lõimumise soodustamiseks ja võimaliku diskrimineerimise ning ebavõrdsuse vähendamiseks.

Tööelukvaliteedi valdkonnas esitatud statistika põhineb suures osas tööelu-uuringu andmetel. Statistikaamet on uuringut seni teinud vaid korra 2009. aastal (kordusuuring on kavandatud 2014. aastaks). Varem on samalaadseid andmeid kogutud 1999, 2002 ja 2005 Sotsiaalministeeriumi koordineeritud tööelu baromeetritega. Tööturu lõhede näitajad põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel.