Tööelukvaliteet

Viimase saja aastaga on nii töökultuur kui ka töö tähendus inimeste jaoks oluliselt muutunud. Enam ei oodata töölt pelgalt inimese põhivajaduste rahuldamist, vaid ka väljakutset arenguks ja rahulolu eneseteostuse kaudu.

Loe edasi

Toimub palgalõhet käsitlev seminar

pressiteade nr 12

Statistikaamet korraldab täna, 26. jaanuaril Tallinnas seminari „Lahkame lõhet”, mis tutvustab palgaerinevuste teemal tehtud uurimuste tulemusi ning käsitleb soolist palgalõhet nii rahvusvaheliselt kui ka olukorda Eestis.

norway grants logo

Loe edasi

Häid suhteid juhiga peab väga oluliseks ligi kolmveerand töötajatest

pressiteade nr 123

2015. aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85% töötajatest, teatab Statistikaamet. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.

Loe edasi

Töötamine üldise elukvaliteedi mõjutajana

Sotsiaaltrendid. 6. Social Trends (lk 80)
Yngve Rosenblad

Töötamine on tihedalt seotud inimeste materiaalse elustandardiga, kuid see on ka laiemalt üks elukvaliteedi olulisemaid mõjutajaid. Töö mängib elus paratamatult keskset rolli – lapsed ja noored valmistuvad tööeluks õpingutega, aktiivses tööeas kulub päevas töötegemisele enam aega kui pea ühelegi teisele tegevusele ning tööelu lõppedes pakub elatist tööeas väljateenitud pension. Seetõttu on mõistetav, et töökoht vormib ja mõjutab ka inimese identiteeti ning pakub võimalusi oluliste sotsiaalvõrgustike kujundamiseks. Töö, mis annab peale elatusvahendite ka võimalusi isiklikuks arenguks ja eneseteostuseks, oskuste ja teadmiste täiendamiseks ning lubab tunda end ühiskonnale kasulikuna, suurendab märgatavalt heaolutunnet. Selliste positiivsete tulemite eeldused on hea, s.t turvaline, paindlik, arendav ja piisavalt tasuv töö ning inimväärsed töötingimused.

Väljaande kaas

Loe edasi

Välispäritolu ja põlisrahvastik tööturul

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/13. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 78)
Siim Krusell

Artikkel analüüsib põliselanike ja välispäritolu rahvastiku olukorda Eesti tööturul ning jätkuva majanduskriisi mõju sellele. Peamine eesmärk on kindlaks teha, kumb tööjõu rühm – välispäritolu või põlisrahvastik – on kriisi tõttu rohkem kannatanud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööajamustrid

Eesti rahvastiku ajakasutus. Time Use of the Population of Estonia (lk 51)
Yngve Rosenblad

Tööaeg on üks suurema mõjujõuga komponente inimeste ajabilansis. Enamiku puhul meist mõjutab see oluliselt teiste tegevuste, näiteks une, söömise, vaba aja ja perega koos olemise ajastust ja kestust. Küsimusele, kui pikk tööpäev või -nädal on paras, ei ole ühest vastust. Optimaalseks peetav tööaeg varieerub kultuuriti märkimisväärselt ja on ka aja jooksul palju muutunud. Meie kultuuriruumis on Tammsaare vaimus tõsist töötegemist ja rohkeid töötunde üldiselt väärtuseks peetud. Siiski on ülipikki tööpäevi pisut vähem soosima hakatud, mis on töötajate tervise ja eraelu kvaliteedi seisukohalt kindlasti soodne muutus. Töötamiseks kulutatavat aega reguleerivad ka seadused. Töölepinguseadus sätestab Eestis praegu normtööajaks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Siiski ei ole kuigi kaugele jäänud ka aeg, kui Eestis oli 6-päevane töönädal.

Väljaande kaas

Loe edasi

Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 28)
Karolin Kõrreveski

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolu mõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaid suunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aasta mais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti “Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miks just need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseid andmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.

Väljaande kaas

Loe edasi

Töö- ja pereelu ühitamine kui naiste ülesanne?

Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 59)
Siim Krusell

Ühiskonna jätkusuutlikkuse alustala on perekond kui sotsiaalne institutsioon, hoolimata tema pidevast muutumisest ajas. Perekonna puhul on üldjuhul normiks ka laste olemasolu ja selle normi muutudes muutub ka perekonna panus ühiskonna jätkusuutlikkuse tagajana küsitavaks. Perekonna enda jätkusuutlikkuse ja toimetuleku kindlustamiseks aga on oluline töötamine. Eesti tööjõu-uuringu järgi on üle poole Eesti elanikest tööga hõivatud ja kulutavad nädalas töötamisele märkimisväärse aja. Nädalas töötatakse keskmiselt ligi 40 tundi (täisajaga töötajad), peale selle kulutatakse arvestatav osa ajast töö ja kodu vahel liikumisele. Tähtis on nii tööl edukas olemine kui ka täisväärtuslik pereelu ning seega on võtmeküsimus, kas töö- ja pereelu ühitamine õnnestub. Euroopa kontekstis on riike, kus töö- ja pereelu ühitamise võimaldamine on oluline eesmärk tööturu- ning sotsiaal- ja perepoliitikas, ja on riike, kus sellele kuigi märkimisväärset tähelepanu ei pöörata. Põhjamaad (Rootsi, Soome ja Taani) on hea näide töö- ja pereelu küllaltki sujuvast ühitamisest. Seda võimaldavad hästi väljaarendatud avalikud teenused, sh lastehoiuteenused, ja tööturu paindlikkus, mis võimaldavad lapsevanematel pärast tööturult ajutiselt eemalolekut sinna kerge vaevaga tagasi pöörduda, soodustades ka tööaja ja -koha paindlikkust. Anglosaksi (Iirimaa, Suurbritannia) ja ka Lõuna-Euroopa maades (Itaalia, Portugal) aga kulgeb töö- ja pereelu ühitamine üsna suurte raskustega (Kotowska jt 2010).

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööelu kvaliteedi subjektiivne mõõde

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 10)
Karolin Kõrreveski

Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest on tööelu ja tööjõu kvaliteedi tõstmine sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel Euroopa Liidu üks prioriteete. Ka Eestis pööratakse tähelepanu tööelu kvaliteedi parandamisele. Sotsiaalministeeriumi programmi „Tööelu kvaliteedi parandamine 2009–2014“ eesmärk on tõsta teavituskampaaniate kaudu töötajate rahulolu tööga, suurendada tootlikkust, parandada töökeskkonda ning tugevdada töösuhte osapoolte õiguskindlust ja turvatunnet. 2007. aastal alustas Sotsiaalministeerium koostöös Statistikaametiga tööelu kvaliteedi eri aspekte puudutava uuringu väljatöötamist. Tööelu-uuringu välitööd toimusid 2009. aastal. Millised on aga uuringu tulemused?

Väljaande kaas

Loe edasi

Põlis- ja immigrantrahvastiku tööelu kvaliteet Marin Randoja

Immigrantrahvastik Eestis. 2009. Immigrant Population in Estonia (lk 100)
Marin Randoja

Töökoht määrab inimese positsiooni ühiskonnas, sissetuleku ja sotsiaalsed sidemed. Töö on paljudele üks eneseteostuse võimalusi. Tööl käimine võimaldab ühiskonnaelus paremini osaleda ja on just seetõttu immigrantide jaoks väga oluline ühiskonnaga kohanemise komponent. Töö leidmine (nii enne kui ka pärast Eestisse kolimist) on immigrantidel perekondlike põhjuste järel sageduselt teine Eestisse elama asumise põhjus. Tööl veedavad inimesed suure osa oma päevast. Töötaja füüsilise heaolu seisukohast on oluline, et töötingimused oleksid head. Halva kvaliteediga töökohtadel töötavate inimeste risk töötuks jääda või tööjõust välja langeda on palju suurem. Madala kvaliteediga töökoht tähendab ühtlasi madalat produktiivsust. Tööelu kvaliteet on seega tugevalt seotud sotsiaalse tõrjutusega.

Väljaande kaas

Loe edasi