Tööturg

Tööturuandmed on olulised riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete planeerimisel, samuti ministeeriumide vastutusala strateegiliste dokumentide sisendina. Näitena võib tuua „Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011“, Euroopa Liidu tasandilt aga „Euroopa tööhõivestrateegia“ (European Employment Strategy).

Loe edasi

Tööturg

artikkel
Heidy Roosimägi, Ülle Pettai
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 153)

Majanduse areng, rahvastiku vananemine, tööealise rahvastiku vähenemine ja elukestva õppe tähtsuse kasv kajastub otseselt ka tööturul. Vananev rahvastik avaldab survet sotsiaalpoliitikale, mistõttu tõuseb teravama tähelepanu alla ka tööturupoliitika. Oluline on eristada tööealisi elanikke tööjõust. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodika kohaselt peetakse Eesti tööjõu-uuringus tööealisteks kõiki 15–74-aastaseid elanikke, tööjõud (hõivatud ja töötud) ehk majanduslikult aktiivsed inimesed on osa tööealisest rahvastikust. Tööealiste arv on vähenenud viimased 15 aastat.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööturg

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2016 (lk 20)

Eestis on tööhõive viimased viis aastat kasvanud ja tööpuudus kahanenud. Euroopa Liidu (EL) 20–64-aastaste töötuse määr, mis alates 2009. aastast oli tõusnud, hakkas 2014. aastal langema. 2015. aastal oli töötuse määr EL-is 9,4%, mis on 0,8 protsendipunkti madalam kui 2014. aastal.

Väljaande kaas

Loe edasi

Aasta algus tööturule suuri muutusi ei toonud

pressiteade nr 55

Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.

Diagramm: Töötute arv vanuserühmiti, I kvartal, 2007–2016

Loe edasi

Pärnu maakond vaadatuna läbi tööturuprisma

artikkel
Siim Krusell
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 75)

Artiklis analüüsitakse Pärnu maakonna tööturgu, võrreldakse selle näitajaid Harju maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Võimaluse korral on analüüsitud maakonna omavalitsusüksusi omavahel.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kas Eestis on töötavate noorte defitsiit?

Statistikablogi
Heidy Roosimägi

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Diagramm: 15-29-aastased NEET-noored mittetöötamise põhjuse järgi, 2000-2015

Loe edasi