Tööturg

Tööturuandmed on olulised riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete planeerimisel, samuti ministeeriumide vastutusala strateegiliste dokumentide sisendina. Näitena võib tuua „Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011“, Euroopa Liidu tasandilt aga „Euroopa tööhõivestrateegia“ (European Employment Strategy).

Loe edasi

Kas raha teeb õnnelikuks?

Statistikablogi
Märt Leesment

Detsembri lõpp tähendab paljudele pühasid ja vabu päevi, aga ka suuremal või vähemal määral tarbimist. Kahtlemata on üheks elus olulist rolli mängivaks aspektiks raha. Ometi on raha roll hea elu kujundamisel mõneti vastuolulise tähendusega.

Loe edasi

Töö- ja pereelu ühitamine: soovid, võimalused ja tegelikkus

artikkel
Kadri Täht
– Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 146)

Töö- ja pereelu ühitamise raskustega seisavad silmitsi paljud töötajad. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmete kohaselt oli 38%-s töötavate vastanute leibkondadest vähemalt üks alla 18-aastane liige. Valdavas osas (85%) neist leibkondadest elas aga peale vastanu ka tema abikaasa või elukaaslane, kellest suurem osa olid samuti tööturul aktiivsed, mis aga tähendab, et vajadus iga päev töö- ja pereelu ühitada on veelgi suuremal osal majanduslikult aktiivsetest. Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga.

Väljaande kaas

Loe edasi

Vanemaealiste hulgas on hõive suurenenud

Statistikablogi

Eesti rahvaarv on aastatel 2000–2015 järjest vähenenud, ent vanemaealiste arv ja nende osalemine tööhõives suurenenud. Naiste penisoniea tõusu tõttu on vanemaealiste naiste tööhõive määr kasvanud kiiremini kui meestel. Kui 2000. aastal töötas kümnest 55–64-aastasest mehest viis ja kümnest samas vanuses naisest neli, siis 2015. aastal kümnest mehest kuus ja kümnest naisest seitse.

Loe edasi

Eesti piirkondlik areng 1991–2016

artikkel
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler
– Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional Development in Estonia (lk 7)

Traditsiooniliselt avaldab Statistikaamet oma iga-aastases kogumikus „Eesti piirkondlik areng“ ülevaate parasjagu kehtiva regionaalarengu strateegia täitmisest. Et 2016. aasta on Eesti piirkondlikus arengus vähemalt kahest vaatenurgast eriline – möödus 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning riigireformi osana alustati haldusreformi elluviimist Eestis – käsitletakse selles kogumikus Eesti piirkondlikku arengut tavalisest pikemalt. Pikema lähenemise teiseks põhjuseks on see, et Rahandusministeerium on avaldanud 2016. aastal Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 elluviimise 2014.–2015. aasta seirearuande ning seda analüüsi poleks otstarbekas korrata.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööturul aktiivsete arvu kasv jätkus

pressiteade nr 125

Töötuse määr oli 2016. aasta III kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemistrendis.

Diagramm: Tööturul mitteaktiivsed vanuserühma järgi, III kvartal, 2007–2016

Loe edasi