Tööturg

Tööturuandmed on olulised riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete planeerimisel, samuti ministeeriumide vastutusala strateegiliste dokumentide sisendina. Näitena võib tuua „Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011“, Euroopa Liidu tasandilt aga „Euroopa tööhõivestrateegia“ (European Employment Strategy).

Tööturuga on seotud paljud strateegiad ja programmid, mille puhul on tööturgu käsitlev andmestik ja analüüsid ühelt poolt sisendiks, kuid teiselt poolt mõjutatakse rakenduskavade meetmetega tööturunäitajate väärtusi.

Tööturustatistika tegemisel arvestatakse mõistete ja näitajate puhul ühilduvust ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) ja Eurostatiga (Euroopa Ühenduste Statistikaamet). Samuti arvestatakse OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) soovitusi.

Tööturu kontekstis enim kasutatavad mõisted

Heitunu – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud.

Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult mitteaktiivsed – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealised – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74 ehk tööjõu-uuringu objekt.

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.