Tööturg

Tööturuandmed on olulised riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete planeerimisel, samuti ministeeriumide vastutusala strateegiliste dokumentide sisendina. Näitena võib tuua „Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011“, Euroopa Liidu tasandilt aga „Euroopa tööhõivestrateegia“ (European Employment Strategy).

Loe edasi

Noorte suvel töötamine

Statistikablogi
Ülle Vannas

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

15–24-aastased ajutise tööga hõivatud ajutise töö põhjuse järgi. 2011–2016

Loe edasi

Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim

pressiteade nr 87

Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr ja töötuse määr

Loe edasi

Tööturg

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 58)
Heidy Roosimägi

2016. aasta tööturule suuri muutuseid ei toonud. Kui 2015. aastal tõusis tööealiste hõivemäär võrreldes 2014. aastaga enam kui 2 protsendipunkti, töötuse määr taandus 6,2%-ni ning tööjõus osalemise määr tõusis 1,4 protsendipunkti, siis 2016. aastal tõusis hõivemäär 0,4 ja aktiivsuse määr 1 protsendipunkti võrra. Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%. Siiski on Eestil praeguseks täidetud Euroopa 2020 tööhõivestrateegias seatud kolmest eesmärgist kaks: 20–64-aastaste hõivemäär on ületanud 76% piiri ja 45% uuest põlvkonnast ehk 30–34-aastastest on omandanud kolmanda taseme hariduse. Haridussüsteemist varakult lahkunute osatähtsus oli 2016. aastal 10,9% (eesmärk 9,5%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Aasta alguses hõivenäitajad paranesid

pressiteade nr 55

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr ja töötuse määr, I kvartal, 2002–2017

Loe edasi

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Statistikablogi
M. Kazjulja, E.-L. Roosmaa

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Loe edasi

Paindliku tööaja roll töö- ja pereelu ühitamisel

Statistikablogi
Kadri Täht, Tallinna Ülikooli sotsioloogia vanemteadur

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Osalise tööajaga töötamine soo ja noorima lapse vanuse järgi, 2015

Loe edasi

Olukord tööturul püsib stabiilsena

pressiteade nr 19

Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.

Diagramm: Tööjõus osalemise määr

Loe edasi

Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud

Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 36)
Siim Krusell

2007. aastal Ameerika Ühendriikides alguse saanud majanduskriisi on peetud rängimaks pärast Teist maailmasõda (Elsby jt 2010). Euroopat hakkas kriis mõjutama 2008. aastal (Gallie 2013).

Väljaande kaas

Loe edasi

Kas raha teeb õnnelikuks?

Statistikablogi
Märt Leesment

Detsembri lõpp tähendab paljudele pühasid ja vabu päevi, aga ka suuremal või vähemal määral tarbimist. Kahtlemata on üheks elus olulist rolli mängivaks aspektiks raha. Ometi on raha roll hea elu kujundamisel mõneti vastuolulise tähendusega.

Loe edasi

Töö- ja pereelu ühitamine: soovid, võimalused ja tegelikkus

Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 146)
Kadri Täht

Töö- ja pereelu ühitamise raskustega seisavad silmitsi paljud töötajad. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmete kohaselt oli 38%-s töötavate vastanute leibkondadest vähemalt üks alla 18-aastane liige. Valdavas osas (85%) neist leibkondadest elas aga peale vastanu ka tema abikaasa või elukaaslane, kellest suurem osa olid samuti tööturul aktiivsed, mis aga tähendab, et vajadus iga päev töö- ja pereelu ühitada on veelgi suuremal osal majanduslikult aktiivsetest. Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga.

Väljaande kaas

Loe edasi

Noored sisenemas tööturule: raskused ja toimetulekuviisid

Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 121)

Euroopa noored kogevad tööturul üha enam tõrjutust, olgu selle põhjuseks töötus (Müller ja Gangl 2003) või tööhõives, hariduses ja koolitustel mitteosalemine (nn NEET-noored, ingl Not in Education, Employment or Training) (NEETs … 2012). Ka tööd leides võivad noored end tihti leida hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises (ebastabiilsed, ametikohtade hierarhias madalamad töökohad) (Baranowska ja Gebel 2010). Siiski on noorte tööturule kaasatus riigiti erinev (Saar jt 2008).

Väljaande kaas

Loe edasi