Tööturg

Tööturuandmed on olulised riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete planeerimisel, samuti ministeeriumide vastutusala strateegiliste dokumentide sisendina. Näitena võib tuua „Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011“, Euroopa Liidu tasandilt aga „Euroopa tööhõivestrateegia“ (European Employment Strategy).

Loe edasi

Eesti piirkondlik areng 1991–2016

artikkel
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler
– Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional Development in Estonia (lk 7)

Traditsiooniliselt avaldab Statistikaamet oma iga-aastases kogumikus „Eesti piirkondlik areng“ ülevaate parasjagu kehtiva regionaalarengu strateegia täitmisest. Et 2016. aasta on Eesti piirkondlikus arengus vähemalt kahest vaatenurgast eriline – möödus 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning riigireformi osana alustati haldusreformi elluviimist Eestis – käsitletakse selles kogumikus Eesti piirkondlikku arengut tavalisest pikemalt. Pikema lähenemise teiseks põhjuseks on see, et Rahandusministeerium on avaldanud 2016. aastal Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 elluviimise 2014.–2015. aasta seirearuande ning seda analüüsi poleks otstarbekas korrata.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööturul aktiivsete arvu kasv jätkus

pressiteade nr 125

Töötuse määr oli 2016. aasta III kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemistrendis.

Diagramm: Tööturul mitteaktiivsed vanuserühma järgi, III kvartal, 2007–2016

Loe edasi

Noorte tööelu kvaliteet kriisijärgses Euroopas

artikkel
Heidy Roosimägi
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 81)

Muutused tööturul on seotud nii majanduse, rahvastiku vanuskoosseisu kui ka elukestva õppega. Seetõttu lähtuvad tööturuanalüüsid alati eri tüüpi sotsiaaldemograafiliste näitajate võrdlusest, olgu nendeks vanus, sugu, haridus või sotsiaalne staatus. Pidades silmas tööealise rahvastiku vähenemist ning rahvastiku vananemist, on artikli tähelepanu keskmes noorte tööturule siirdumine ning aktiivsus tööturul. Analüüs põhineb Eesti tööjõu-uuringu (2011–2015) ning Eesti tööelu-uuringu (2015) andmetel.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööealise elanikkonna aktiivsus tööturul kasvas

pressiteade nr 93

Töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%, teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.

Diagramm: Tööturul aktiivsete ja mitteaktiivsete arv

Loe edasi

Tööturg

artikkel
Heidy Roosimägi, Ülle Pettai
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 153)

Majanduse areng, rahvastiku vananemine, tööealise rahvastiku vähenemine ja elukestva õppe tähtsuse kasv kajastub otseselt ka tööturul. Vananev rahvastik avaldab survet sotsiaalpoliitikale, mistõttu tõuseb teravama tähelepanu alla ka tööturupoliitika. Oluline on eristada tööealisi elanikke tööjõust. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodika kohaselt peetakse Eesti tööjõu-uuringus tööealisteks kõiki 15–74-aastaseid elanikke, tööjõud (hõivatud ja töötud) ehk majanduslikult aktiivsed inimesed on osa tööealisest rahvastikust. Tööealiste arv on vähenenud viimased 15 aastat.

Väljaande kaas

Loe edasi