Statistikaamet tegeleb loendusandmete vajaduse täpsustamisega

pressiteade nr 133

Statistikaamet saatis nädala alguses kolmele ministeeriumile pöördumise, et välja selgitada ekspertide nõudmisel rahva ja eluruumide loenduse programmi lisatud andmete detailsus ning saada ülevaade andmete kasutamise plaanidest ja senisest praktikast.

Statistikaamet tegeleb loendusandmete vajaduse täpsustamisega

Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon kinnitas 30. oktoobril 2021. aasta loenduse programmi. Programmi lisati teadlaste ettepanekul lisatunnused: tervise kohta enesehinnang, võõrkeelte oskus, usuline kuuluvus, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus. Registritest nende tunnuste kohta andmeid ei saa ja seda infot peab lisaks koguma.

Nimetatud tunnused on 2021. aasta loendusprogrammi lisatud ministeeriumi vastava valdkonna ekspertide ettepanekul. Seetõttu pöördus statistikaamet siseministeeriumi (usuline kuuluvus, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus), sotsiaalministeeriumi (tervise kohta enesehinnang) ning haridus- ja teadusministeeriumi (võõrkeelte oskus) poole, et teha kindlaks, milline on nende tunnuste puhul ministeeriumile vajalik loendusstatistika detailsus.

„Pöördumise eesmärk on täpsustada mainitud loendusandmete kasutamise plaane ja senist praktikat. Soovime teada, mis on loendustulemuste kasutamise konkreetne eesmärk. Samuti, kus ja milleks on eelmise, 2011. aastal toimunud loenduse samu andmeid kasutatud. Loendusmeetodi valiku ja loenduse eelarve koostamiseks on see meie jaoks hädavajalik,“ selgitas statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Rahva ja eluruumide loendus on Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt Statistikaamet. Praegu toimub teine prooviloendus. Teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal otsustab Statistikaamet tänavu aasta lõpus loendusmeetodi.

Täpsem teave:

Anu Ots
Statistikaameti kommunikatsioonijuht
Mob: +372 506 1790