Üldinfo

Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega.

Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli riigivalitsemisorganite tasemel koordineerida rahvaloendusega seotud tööd. Komisjoni juhtis rahandusminister ning sinna kuulusid ministrid, ametite (sh Statistikaameti) ning kohalike omavalitsuste esindajad. Ettepanekud rahvaloenduse toimumise aja kohta, samuti rahvaloenduse eelarve projekt ning seaduse eelnõu töötati välja Statistikaametis. Rahva ja eluruumide loenduse seadus võeti Riigikogus vastu 13. mail 1998. Seaduse kohaselt moodustati rahvaloenduskomisjonid ka kõigis maakondades ja viies linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Rahvaloenduse ettevalmistamisel oli oluline roll ka kohalikel omavalitsustel.

1996. aastal hakati ette valmistama prooviloendust, mis korraldati valikuliselt Eesti eri piirkondades. Valimisse võeti võimalikult eriilmelised maakonnad ja linnad. Prooviloendus toimus 1998. aasta märtsis kuues linnas (Tallinn, Narva, Paldiski, Viljandi, Jõgeva, Kärdla) ning seitsmes vallas (Käina, Keila, Jõgeva, Saarepeedi, Tarvastu, Toila ja Vaivara). Prooviloenduse piirkondades loendati 9791 alalist elanikku, 3674 alaliste elanikega tavaleibkonda ja 4233 tavaeluruumi.

Tutvustamaks rahvaloenduse eesmärki, korraldust ning sisu, korraldati üleriigiline reklaamikampaania. Korraldati rahvaloenduse logo ja reklaamplakati konkurss. 1999. aastal avaldas Patendiamet kaubamärgi rahvaloenduse logo, mida kasutati kõigi reklaamide ja trükiste kujundamisel. Rahvaloenduse reklaamikampaania töötati välja koostöös ASga AGE Reklaam.

Loenduse eesmärk oli saada aktuaalseid andmeid riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise ja eluruumide kohta ning avaldada loendustulemused. Loendusega kogutavate andmete fikseerimise aeg (loendusmoment) oli kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal.

Loendusandmete sisu ning kogumise metoodika töötati välja Statistikaametis erinevate valdkondade ekspertide kaasabil. Loendusküsimustik ja loenduseeskiri ning loenduslehtede vormid kinnitati Vabariigi Valitsuse 1999. aasta 5. märtsi määrusega.

Loendus hõlmas:

  • isikud, kes viibisid loendusmomendil (31. märtsil kell 00.00) Eesti Vabariigis (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende pereliikmed ning välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud);
  • isikud, kelle püsielukoht oli Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt (kuni 1 aasta), viibisid välisriigis;
  • Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilise personali ja nende pereliikmed, kes viibisid loendusmomendil välisriigis;
  • elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned, neis paiknevad korterid ja muud eluruumid (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooned ja neis paiknevad eluruumid).

2000. aasta rahva ja eluruumide loendus oli nn traditsiooniline (intervjuu-meetodil) loendus. Loenduse korraldamiseks moodustati rahandusministri määrusega kehtestatud loendustöötajate koormusnormide alusel loendusüksused —loendusringkonnad, loenduspiirkonnad ja loendusjaoskonnad. Loendusüksuste moodustamisel olid aluseks rahvaloenduskaardid ja majavalduste nimekirjad.

Loenduseks vajalikud rahvaloenduskaardid koostati digitaalsete vektorkaartidena, mis on ka loendustulemuste kartograafilise esitamise aluseks. Rahvaloenduskaardid ja loendusüksuste kaardid koostati koostöös firmadega AS Eesti Kaardikeskus ja AS Regio ning kohalike omavalitsustega.

Loenduse välitöödel osales 5400 loendajat, 1050 loendajate juhendajat ning 161 loendusringkonna juhatajat. Kõigile loendustöötajatele korraldati koolitus.

Loendati 1 370 052 alalist elanikku, neist 67,9% olid eestlased. Võrreldes eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega oli Eesti alaline elanikkond vähenenud 195 600 inimese ehk 12,5% võrra. Tavaleibkondi oli 582 089 ning tavaeluruume 617 399.

Hindamaks loendatud elanikkonna osatähtsust kogu rahvastikus ehk kaetust ning loendusega kogutud andmete kvaliteeti, korraldati valikuline järelküsitlus, mis hõlmas ligikaudu 1% elanikest. Järelküsitlemiseks võeti stratifitseeritud juhuslik valim loendusjaoskondadest. Küsitlus korraldati 2000. aasta 14.–19. aprillil 50 loendusjaoskonnas. Põhiloenduse ja järelloenduse andmete võrdlemisel saadud tulemuse järgi jäi 2000. aasta loendusel loendamata vähemalt 1,2% elanikkonnast.

Rahvaloenduse andmeid sisestati optiliselt kahe skanneriga. Andmetöötluse rakendustarkvara töötati välja koostöös ASga AboBase Systems Oracle’i vahendite baasil. Loenduslehti, kokku 3 505 451, skaneeriti 2000. aasta 10. maist 22. septembrini. Rahvaloenduse andmetöötluses osales kokku 135 operaatorit, kes olid saanud asjakohast koolitust.

2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on kättesaadavad nii elektroonselt avalikus andmebaasis kui ka paberkandjal. Kõik 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste kogumikud on kättesaadavad ka Statistikaameti veebilehel. Statistika rahvastiku, eluruumide, eluruumidega hoonete ning rahvastiku elamistingimuste kohta on esitatud nii Eesti kohta tervikuna kui ka linnade ja valdade kohta.

Loendusega kogutud andmed on konfidentsiaalsed ning neid kasutatakse ainult statistilisel eesmärgil. Andmete põhjal saadud loendustulemused on avaldatud isikuandmete kaitse seadust järgides.