Loenduseeskiri

I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine

   1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile.
   2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus.
   3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit). Ka üksinda elav isik on omaette leibkond. Leibkonnaliikmete vaheline sugulus- või hõimlussuhe ei ole tingimata vajalik. Kui isik kasutab küll kellegagi ühiselt eluruumi, kuid toitlustab ennast ise ja on eraldi eelarvel, siis loetakse ta omaette leibkonnaks. Hoolekande-, tervishoiu- ja muudes asutustes ning ajateenistuses ja kinnipidamiskohtades viibivad isikud, keda nimetatud asutus (edaspidi institutsioon) toidab, moodustavad institutsioonleibkonna. Eluruumiks käesoleva eeskirja tähenduses on aastaringseks elamiseks sobiv pereelamu, korter või muu omaette ruum. Eluruumiks loetakse ka iga ruum, kus loendusmomendil elab püsivalt vähemalt üks isik, olenemata sellest, kas see on ehitatud eluruumiks või mitte (näiteks võib eluruum olla ka laoruum, garaaþ, vagunelamu jms ruum).
   4. Igal loendataval tuleb määratleda oma püsielukoht (alaline, peamine, tavaline elukoht), kust ajutise äraoleku korral saab tal mujal olla ajutine elukoht. Isiku püsielukoht on see elukoht, kus ta püsivalt elab, sõltumata sissekirjutuse olemasolust või kasutusõigusest eluruumile. Isikul, kellel on rohkem kui üks elukoht, tuleb pidada püsielukohaks kohta, kus elab tema leibkond, üksiku isiku puhul aga kohta, kus ta veedab enamiku oma öisest puhkusest. Kui isikul tekib püsielukoha määratlemisel raskusi valiku tegemisel praeguse ja eelmise elukoha vahel, tuleks eelistada kohta, kus ta kavatseb elada enamiku ajast aastas. Õppimiskohas elavate kõrgkoolide üliõpilaste, keskeri- ja teiste kutseõppeasutuste õpilaste püsielukoht on õppimiskoha eluruum (mitte vanemate elukoht), institutsioonis rohkem kui aasta elanud või sinna rohkem kui aastaks jäävate isikute püsielukoht on institutsioon. Ajateenijate püsielukoht on koht, kust nad ajateenistusse läksid. Isikute puhul, kes ei oska nimetada oma püsielukohta, loetakse püsielukohaks eluruum, kus neid loenduse ajal küsitletakse. Kodutute püsielukoht on asula, kus nad loendatakse.
   5. Loendamisele kuuluvad isikud on:
      1) need, kes loendusmomendil viibivad Eesti Vabariigis, välja arvatud välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende leibkonnaliikmed ning välisriikide sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud;
      2) need, kelle püsielukoht on Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt (kuni üks aasta) viibivad välismaal;
      3) Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende leibkonnaliikmed, kes loendusmomendil viibivad välisriigis.
   6. Loendamisele kuuluvad Eestis asuvad elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned ning neis paiknevad eluruumid, sõltumata nende asustatusest loendusmomendil, välja arvatud välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooned ja neis paiknevad eluruumid.
   7. Loendusjaoskond on loendaja tööpiirkond.
   8. Eelringkäigu, loenduse ning järelküsitluse ajal on loendajal ja loendajate juhendajal (edaspidi juhendaja) õigus külastada elanikke nende elukohas kella 8.00-st hommikul kuni kella 10.00-ni õhtul.
   9. Sisenenud eluruumi, tutvustab loendaja end kohe, näidates oma volitusi tõendavat dokumenti – Statistikaameti poolt väljaantud töötõendit. Seejärel tutvustab loendaja talle antud ülesannet. Vajaduse korral informeerib loendaja loendatavat tema õigustest ja kohustusest loendusel andmeid anda, samuti meetmetest, mis tagavad kogutavate isikuandmete kaitse ning nõuetest, mis sätestavad andmete kasutamise üksnes statistilistel eesmärkidel.
   10. Eelringkäigu ajal käib loendaja läbi kõik oma jaoskonna hooned, kus inimesed elavad või võiksid elada, sealhulgas näiteks suvilad ning asutuste ja äriettevõtete kasutuses olevad hooned, kus võiks olla eluruume. Ta selgitab välja, millised hooned ja eluruumid kuuluvad loendamisele ning kui palju elab neis püsielanikke.
   11. Eelringkäik viiakse läbi nelja päeva jooksul, mis sisaldab ka nädalavahetust. Eelringkäigu tulemustest informeerib loendaja oma juhendajat.
   12. Eelringkäigu ajal tutvustab loendaja elanikele loendusküsimustikku, palub meelde jätta kõik isikud, kes loendusmomendil viibivad selles eluruumis, ning lepib elanikega kokku neile loendamiseks sobiva aja.
   13. Kui vestlusest elanikega selgub, et mõni eluruumi elanik kavatseb loenduse ajaks oma elukohast lahkuda, siis täidab loendaja eelringkäigu ajal selle isiku (isikute) kohta isikulehe. Kui eluruumi ei jää loendamise ajal ühtegi täisealist (s.o vähemalt 18-aastast) isikut, siis täidab loendaja eelringkäigu ajal ka eluruumi- ja leibkonnalehe.
   14. Loenduse ajal küsitleb loendaja eluruumi püsielanikke ja ajutiselt kohalviibivaid isikuid ning kannab saadud andmed loenduslehtedele (eluruumi- ja leibkonnaleht ning isikuleht) käesoleva eeskirja nõuete järgi.
   15. Loenduslehed täidetakse eesti keeles.
   16. Loendaja tutvustab andmeid andvale isikule riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudest (edaspidi register) saadud hoone-, eluruumi- ja isikuandmeid enne nende loenduslehtedele kandmist. Erinevuste korral lähtub loendaja loendatavalt isikult saadud andmetest. Loendaja tutvustab täidetud loenduslehti andmeid andnud isikule, et saada kinnitust andmete õigsuse kohta.
   17. Loenduslehti täites peab loendaja jälgima, et küsitluse käigus saadud vastused ei oleks sisulises vastuolus. Ilmnenud vastuolude korral tuleb täpsustada, millised andmed on õiged. Täidetud ja kontrollitud loenduslehed annab loendaja oma juhendajale üle hiljemalt järgmisel päeval.
   18. Loendaja annab isikule tõendi loendamise kohta, kui isik kavatseb pärast tema loendamist, kuid enne loenduse aja lõppu kas või ainult üheks päevaks lahkuda oma püsielukohajärgse loendusjaoskonna territooriumilt. Tõend loendamise kohta antakse ka kõigile neile, kes loendatakse ajutiselt kohalolevatena, samuti neile, kes loendatakse kohas, mis ei ole nende püsielukoht ega loendusmomendi asukoht. Tõend loendamise kohta antakse kõigile transpordisõlmedes loendatutele ja kodututele.
   19. Juhul kui loendaja külastuse ajal isikuid eluruumis ei ole, jätab loendaja eluruumi elanikele teatise, milles neid kohustatakse teatama telefoni teel või kirjalikult juhendajale oma elukohas viibimisest loenduse ajal (s.o kuni 9. aprillini), et loendaja saaks neid küsitleda. Teatis jäetakse ka siis, kui mõnda leibkonna 15-aastast või vanemat liiget ei olnud loendaja külastuse ajal kodus ning kohalolevad isikud ei osanud tema kohta vastata kõigile isikulehe küsimustele.
   20. Piiripunktides ja institutsioonides viivad loenduse läbi üldjuhul nende asutuste või neid asutusi haldavate ametkondade töötajad. Nemad loendavad ka nende asutuste territooriumil või ruumides püsivalt elavaid isikuid, kes ei kuulu institutsioonleibkonna koosseisu (näiteks teenindav personal).
   21. Majutusruumides, transpordivahendites ning -sõlmedes (sadamates, lennu-, raudtee- ja bussijaamades) viivad selle territoriaalse loendusringkonna loendajad loenduse läbi nende asutustega kooskõlastatud ajagraafiku alusel.
   22. Need kuni üheks aastaks välisriiki sõitvad isikud, kes viibivad välisriigis ka loenduse ajal ning kelle püsielukohas Eestis ei viibi loenduse ajal ühtegi täisealist leibkonnaliiget, loendatakse enne nende Eestist lahkumist kooskõlastatult vastavate ametkondadega Statistikaameti poolt määratud kohas.
   23. Loenduse kvaliteedi kontrolliks korraldatakse pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. Järelküsitlus toimub 14.–19. aprillini 2000. aastal (6 päeva). Järelküsitlus hõlmab umbes 1% eluruumidest. Selle viivad läbi juhendajad.

II. Loenduslehe vormi «Eluruumi- ja leibkonnaleht» täitmine

   24. Eluruumi- ja leibkonnaleht (edaspidi eluruumileht) täidetakse kõikide loendaja loendusjaoskonna territooriumil asuvate eluruumide kohta, sõltumata nende asustatusest loendusmomendil, välja arvatud nende majutusruumide ja institutsioonide tubade kohta, mis ei olnud loendusmomendil ühegi isiku püsi- ega ajutiseks elukohaks.
   25. Eluruumileht (märkega kontroll-leht) täidetakse ka väljaspool loendaja loendusjaoskonna territooriumi paikneva eluruumi kohta, kui loendaja loendab oma jaoskonnas isikuid, kelle väitel nende püsielukoha eluruumis, mis asub väljaspool selle loendaja jaoskonda, loenduse ajal isikuid ei viibi.
   26. Kui eluruumi püsielanike hulgas on selle eluruumi omanik või üürnik, siis peaks eluruumi puudutavatele küsimustele vastama eelistatavalt tema.
   27. Kui ühes eluruumis elab mitu leibkonda, kantakse nad elanike nimekirja leibkondade kaupa. Eluruumi kohta käivad küsimused (2–4, 6–9) täidetakse alati eluruumi kui terviku kohta, leibkonda puudutavad küsimused (5, 12) täidetakse iga leibkonna kohta eraldi.
   28. Kui eluruumis ei viibi kogu loenduse ajal kedagi ja loendaja ei saa leibkonnaga kontakti, siis elanike nimekirja ei koostata ja leibkonda puudutavaid küsimusi 5 ja 12 ei täideta. Eluruumi ja hoone kohta käivatele küsimustele vastamiseks tuleb sel juhul kasutada registrite, hoone valdajate, eluruumi omanike, kohalike omavalitsuste ja naabrite abi. Kui eluruumi kohta ei ole võimalik andmeid saada, täidetakse eluruumilehel vähemalt eluruumi asukoht ja maja number kaardil.
   29. Institutsioonides täidetakse ruumide (tubade, palatite vms) kaupa eluruumilehe esimene pool (lehe pealdis, eluruumi asukoht ja elanike nimekiri) ning küsimus 1.
   30. Majutusasutustes (ühiselamud, hotellid jne) täidetakse ruumide kaupa eluruumilehe esimene pool ja küsimus 2 (erandjuhul ka küsimus 12). Samas ulatuses täidetakse eluruumileht mitmesuguste elamiseks kohandatud ruumide (laohoone, veski, garaaþ jne), aastaringseks kasutamiseks sobimatute suvemajade, vagunelamute, haagiselamute, laevade jms puhul, kui need on loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukohaks.
   31. Kui institutsiooni või majutusasutuse territooriumil elab püsivalt mõni personalitöötaja koos oma leibkonnaga, tuleb tema eluruum loendada nagu tavaline korter, pereelamu vms.
   32. Kodutute puhul täidetakse vaid eluruumilehe esimene pool.
   33. Igal eluruumilehel on unikaalne number, mis asub lehe ülemises paremas nurgas ja mis kirjutatakse selles eluruumis täidetavatele isikulehtedele. Loendusterritooriumi ringkonna, piirkonna ja jaoskonna numbrid annab loendajale juhendaja. Need kolm numbrit määravad ära loendamiskoha (jaoskonna täpsusega). Üks ja sama numbrikombinatsioon kirjutatakse kõigile ühe loendaja poolt täidetud loenduslehtedele.
   34. Maja number kaardil märgitakse loendaja kasutuses oleva kaardi alusel (kui numbrid on kaardil olemas). Kui loendatavat hoonet kaardil ei ole, tuleb see märkida kaardile punktiga ning maja numbriks (nii kaardile kui ka eluruumilehele) kirjutada selle asula kaardil olevast suurimast majanumbrist järgmine number. Linnades ja alevites ning teistes asulates, kus hoonetel on täpne aadress (tänav ja maja number) ja kus majadel eraldi kaardinumbreid ei ole, jäetakse see väli tühjaks.
   35. Märge «vastab püsielanik» tehakse juhul, kui eluruumi andmed saadakse eluruumis püsivalt elavalt täisealiselt isikult. Vastasel juhul jäetakse märkeruut tühjaks.
   36. Märge «kontroll-leht» tehakse siis, kui loendatav eluruum paikneb väljaspool loendaja loendusjaoskonna territooriumi (vt käesoleva eeskirja punkti 25). Vastasel juhul jäetakse märkeruut tühjaks.
   37. Märge «järelküsitlus» tehakse eluruumilehele, mis täidetakse väljavõttelise järelküsitluse ajal. Loendusel jäetakse vastav märkeruut tühjaks.
   38. Eluruumi asukoht
   Eluruumi asukoht märgitakse kehtiva asustus- ja haldusjaotuse järgi. Kui hoonel on mitu aadressi, kirjutatakse see aadress, kust on hoone peasissepääs. Kui aadressi märkimine on keerukas, tuleb märkida hoone postiaadress. Mobiilsetel eluruumidel (haagiselamu, vagunelamu, laev, paatmaja) täidetakse eluruumi asukoht asula täpsusega.
   Eluruumi asukoht kirjutatakse nagu postiaadresski — kõigepealt tänav, maja number ja korteri number, seejärel asula, valla ja maakonna nimed.
   Tänava (talu) nimi kirjutatakse täisnimega. Tänavanimede kirjutamisel võib kasutada järgmisi lühendeid:

MNT

maantee

PÕIK

põik

V

väljak

garaažiühistu

PL

plats

SK

suvilakooperatiiv

TEE

tee

suvilaühistu

ALL

allee

aiandusühistu

PST

puiestee

AK

aianduskooperatiiv

T

talu

  

Kui tegemist on tänavaga, siis lühendit (tn vms) ei kasutata. Isikunimedega tänavate nimede kirjutamisel tuleb kirjutada eesnime esimene (esimesed) täht (tähed) ilma punktita ja perekonnanimi täielikult. Punktide asemele jäetakse tühik. Kui selline nimi väljale ei mahu, tuleb eelkõige ära jätta eesnime tähed, perekonnanimi aga kirjutada täielikult välja. Kui asulas tänavaid ei ole ja majad on nummerdamata, kirjutatakse siia talu nimi. Kui aga asulas tänavaid ei ole, kuid majad on nummerdatud, jäetakse väli «tänav (talu)» tühjaks.
   Maja number märgitakse numbritega. Kui maja number sisaldab tähti, kirjutatakse ka need, näiteks 2, 34B. Kui eluruum paikneb krundil asuvas eraldi hoones (abihoones vm), millel puudub eraldi number, siis märgitakse põhihoonega sama aadress, lisades ise tähe 
(A, B jne). Kui aiandusühistus vms majadel eraldi aadresse ei ole, kuid iga krunt on nummerdatud, võib krundi numbri maja numbriks kirjutada.
   Korteri number märgitakse juhul, kui hoones on rohkem kui üks eluruum. Kui hoones on mitu eluruumi (korterit) kokku ehitatud, kuid neid ümber nummerdatud ei ole, kirjutatakse kõik ühendatud korterite numbrid, märkides vahele eraldajana kriipsu. Kui eluruumidel numbrid puuduvad, siis peab loendaja need loenduslehel ise nummerdama vasakult paremale ja alt üles. Nii tuleb nummerdada näiteks pereelamutes, mis on jaotatud mitmeks eluruumiks (seal on eraldi köögid jms). Institutsioonides ja majutusruumides märgitakse korteri numbriks toa (palati vms) number.
   Asula nimi kirjutatakse täisnimega. Asulad on külad, alevikud, alevid ja linnad. Kui ühe valla piires asub mitu samanimelist asulat, siis nende eristamiseks kasutatakse lühendeid 
L – linn, A – alev, AK – alevik ja K – küla. Ülejäänud juhtudel pole sellist lühendit vaja kasutada. Mõningate asulate puhul on lubatud kasutada lühendeid.
   Vald kirjutatakse täisnimega. Maakond kirjutatakse vajadusel lühendatult. Linnade puhul jäetakse väljad «maakond» ja «vald» täitmata.
   «Eluruum puudub» märgitakse kodututel. Kodutu on isik, kellel puudub eluruum ja kes ööbib juhuslikes keldrites, trepikodades, soojussõlmedes, mahajäetud hoonetes, onnides, kodutute varjupaikades jms. Kodutute puhul täidetakse ülejäänud aadressväljad nii täpselt kui võimalik — kirjas peab olema maakonna, valla ja asula nimi, kus see isik loendati.
   39. Eluruumi elanike nimekiri leibkondade kaupa
   39.1. Enne eluruumi elanike nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamist selgitab loendaja, mitu leibkonda elab selles eluruumis. Nimekirja koostamisel tuleb selgitada, millisesse leibkonda loendatav isik kuulub, kes püsielanikest olid loendusmomendil kohal, kes ajutiselt ära ja millised isikud olid loendusmomendil loendatavas eluruumis ajutiselt. Isikuid, kes saabuvad loendamise ajal loendatavasse eluruumi, kuid kelle jaoks see koht ei ole ei püsielukoht ega ka asukoht loendusmomendil, selle eluruumi elanike nimekirja ei kanta.
   Kodutud (eluruumilehel on märge «eluruum puudub») kantakse samuti elanike nimekirja.
   39.2. Igal loendataval tuleb määratleda oma püsielukoht 
(vt püsielukoha mõiste punktis 4), kust ajutise äraoleku korral saab tal mujal olla ajutine elukoht.
   39.3. Eluruumi elanike nimekirja kantakse leibkondade kaupa kõik isikud, kes:
      a) viibisid selles eluruumis ööl vastu 31. märtsi 2000. a kell 00.00, kaasa arvatud ajutised elanikud;
      b) elavad selles eluruumis püsivalt, kuid kes loendusmomendil olid ajutiselt ära.
   39.4. Püsielukohast ajutiselt äraolevaks loetakse isikud, kes on loendusmomendiks oma püsielukohast pidevalt ära olnud vähem kui üks aasta ja kes ööl vastu 31. märtsi 2000. a kell 00.00 viibisid:
      a) eluruumides väljaspool oma püsielukohajärgse omavalitsusüksuse (linna või valla) piire külastuse, lähetuse, puhkuse või muu lühiajalise äraoleku tõttu;
      b) eluruumides väljaspool oma püsielukohajärgse omavalitsusüksuse piire seoses töötamisega teises omavalitsusüksuses;
      c) hotellides ja teistes majutusasutustes, sünnitusmajades, tervishoiu-, hoolekande-, puhke- ja muudes sellelaadsetes asutustes, olenemata asutuse asukohast (kas samas linnas, vallas või mujal);
      d) üldhariduskoolide ühiselamutes ja internaatides või mujal väljaspool kodu seoses õppimisega (v.a kõrgkoolides, keskeri- ja teistes kutseõppeasutustes õppijad);
      e) kasarmutes ja muudes ruumides väljaspool kodu seoses ajateenistuse või kordusõppustega kaitseväes või alternatiivteenistusega;
      f) politseiasutustes kinnipeetavana või kinnipidamisasutustes eeluurimise all olevana;
      g) vanglas seoses vabaduskaotusliku karistuse kandmisega (karistusaeg vähem kui aasta);
      h) reisijana rahvusvaheliste liinide laevades, bussides, rongides ja lennukites ning sadamates, bussi-, raudtee- ja lennujaamades kaugreisi ootel;
      i) välisriigis seoses külastuse, turismireisi, lähetuse, õppimise või töötamisega või muul põhjusel kuni üheaastase tähtajaga. Kauemaks kui üheks aastaks välismaale lahkunuid ei loendata.
   Kui käesoleva punkti alapunktis c loetletud isikutel püsielukoht mujal puudub või peavad nad oma loendusmomendi eluruumi püsielukohaks, siis loetakse nad loendusmomendi asukoha püsielanikeks.
   39.5. Ajutiselt äraolevaks ei loeta isikuid, kes loendusmomendil ei olnud oma püsielukohas, kuid viibisid samas linnas või vallas mõnes muus eluruumis, viibisid väljaspool püsielukohajärgse omavalitsusüksuse piire kohtades, kus neid loendada ei ole võimalik või kus loendust pole ette nähtud (on tööl, viibib sõidus, on kuhugi teel jne). Need isikud loendatakse oma püsielukohas kohalolevana ja märget ajutise äraoleku kohta ei tehta.
   39.6. Leibkonnad tuleb veerus «Leibkonna nr» nummerdada, s.t igale leibkonnale tuleb panna oma, eluruumi piires erinev järjekorranumber. Isikutele, kes viibivad loendusmomendil mõne leibkonna juures külaskäigul ja kes loendatakse ajutiselt kohalolevatena, omistatakse selle leibkonna number, kelle juures nad viibivad. Ülejäänud ajutistele elanikele omistatakse eraldi leibkonna numbrid.
   39.7. Kõik nimekirja kantavad isikud on juba loenduslehel nummerdatud (veerg «Rea nr») (see number koos lehe unikaalse numbriga aitab omavahel siduda eluruumilehte ja isikulehte).
   39.8. Iga leibkonna puhul tuleb kõigepealt selgitada, kes võiks olla viiteisik, st leibkonnaliikmetest esimesena kirjutatav isik. Viiteisik on leibkonna püsiliikmete hulgast see isik, kes on eluruumi omanik või üürnik (kelle nimel on korteri üürimise leping või kellel on suuline kokkulepe korteri kasutamiseks). Kui sellist isikut leibkonna püsiliikmete hulgas ei ole, siis loetakse leibkonna viiteisikuks üks kohalolev täisealine püsielanikust leibkonnaliige. Kui tegemist on üheliikmelise leibkonna või kodutuga, siis märgitakse see isik viiteisikuks.
   39.9. Esimesena leibkonnaliikmetest kirjutataksegi nimekirja (eelistatavalt) trükitähtedega viiteisiku ees- ja perekonnanimi. Seejärel kirjutakse viiteisiku elukaaslase, laste, teiste sugulaste ja viiteisikuga suguluses mitteolevate leibkonnaliikmete ees- ja perekonnanimed. Hilisema töö lihtsustamiseks on soovitatav lapsed, sealhulgas ka täisealised vallalised lapsed, üldjuhul panna kirja pärast vanemaid. Iga isiku nimekirja kandmisel tuleb küsida, kes vaadeldav isik on leibkonna viiteisiku suhtes. Lehekülje alumisel serval asuvate variantide seast tuleb sobivat varianti tähistav täht märkida kõnealuse isiku real veergu «Seos viiteisikuga».
   39.10. Isiku staatus leibkonnas võib olla järgmine:
      V – «viiteisik» on leibkonnaliikmete nimekirja esimesena kirjutatav isik, üksikisikust koosneva leibkonna või kodutu puhul see isik ise;
      E – «elukaaslane (seaduslik abikaasa või vabaabielupartner)» on kas viiteisiku seaduslik abikaasa või vabaabielupartner (vt punkte 39.14 ja 39.15);
      L – «viiteisiku või tema elukaaslase poeg või tütar» märgitakse nende leibkonnaliikmete puhul, kes on viiteisiku ja/või tema elukaaslase lapsed (kaasa arvatud lapsendatud lapsed, välja arvatud kasulapsed);
      P – «viiteisiku või tema elukaaslase vanem või vanema elukaaslane» märgitakse viiteisiku või tema elukaaslase ema ja isa ning nende elukaaslaste puhul;
      W – «viiteisiku või tema elukaaslase vanavanem» märgitakse viiteisiku või tema elukaaslase vanaema ja vanaisa ning nende elukaaslaste puhul;
      T – «viiteisiku või tema elukaaslase lapselaps» märgitakse viiteisiku või tema elukaaslase lastelaste, samuti laste elukaaslaste laste puhul;
      S – «viiteisiku või tema elukaaslase muu sugulane» märgitakse leibkonnaliikmete puhul, kes on viiteisiku või tema elukaaslasega seotud suguluse või hõimluse kaudu, kuid ei kuulu eespool nimetatud rühmadesse. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest see on tekkinud. Laste ning lastelaste elukaaslased märgitakse samuti sugulasteks;
      X – «isik, kes pole viiteisiku ega viiteisiku elukaaslase sugulane» märgitakse leibkonnaliikmete puhul, kes ei ole viiteisiku või tema elukaaslasega seotud suguluse ega hõimluse kaudu.
   39.11. Kui kõik leibkonnaliikmed on nimekirja kantud, tuleb nimed ruumisolijatele ette lugeda ja küsida, kas nimetatud on kõik isikud, kes viibisid seal ööl vastu 31. märtsi 
2000. a. Kui lisatakse veel mõni nimi, tuleb nimekirja täiendada. Nüüd küsitakse veel kord, kas on mõni leibkonnaliige, keda ei nimetatud ja keda ööl vastu 31. märtsi 2000. a. eluruumis ei olnud, kuid kes harilikult elab selles leibkonnas, aga viibis sel ajal kusagil eemal seoses töö, õppimise või reisimisega või mõnel muul põhjusel (turismireisil, kellelgi külas, haiglas, eeluurimise all jms). Vajaduse korral tuleb nimekirja täiendada. Nii toimitakse iga nimekirja kantava leibkonnaga.
   39.12. Majutusruumide ajutiste elanike puhul ning institutsioonides viiteisikut ei valita, vastavalt ei märgita ka suhet viiteisikuga ning isikute nimekirja kandmise järjekord ei ole oluline. Kui ühes ruumis elavad elukaaslased või ema/isa koos lapsega (lastega), märgitakse sugulussuhted vastavates veergudes («Seadusliku abikaasa rea nr» jne). Majutusasutustes valitakse viiteisik ja märgitakse suhted viiteisikuga juhul, kui majutusasutus on leibkonna püsielukoht.
   39.13. Nüüd täidetakse lahtrid «Seadusliku abikaasa rea nr», «Vabaabielupartneri rea nr», «Ema rea nr» ja «Isa rea nr» (kui vastavad isikud on leibkonnaliikmete nimekirjas olemas) numbritega veerust «Rea nr».
   39.14. Veergu «Seadusliku abikaasa rea nr» märgitakse isiku elukaaslase rea number juhul, kui isikul on leibkonnas elukaaslane, kellega ta on seaduslikus abielus.
   Seaduslikus abielus on isik, kelle abielu on õigusliku tähendusega (Eestis: abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt). Siin arvestatakse vaid mehe ja naise vahel sõlmitud abielusid. Juhul kui isikul seaduslikku abikaasat ei ole või ei ela ta temaga ühes leibkonnas, tuleb see lahter tühjaks jätta.
   39.15. Veergu «Vabaabielupartneri rea nr» märgitakse isiku elukaaslase rea number juhul, kui isikul on leibkonnas elukaaslane, kellega ta ei ole seaduslikus abielus.
   Vabaabielus on isik, kes ei ole seaduslikus abielus, kuid kes enesemääratluse kohaselt on oma elukaaslasega abielulistes suhetes ning kellel on elukaaslasega ühine püsielukoht.
   39.16. Veergu «Ema rea nr» märgitakse ema rea number juhul, kui isiku ema on sama leibkonna liige (k.a juhul, kui isik on lapsendatud). Lapse emaks ei loeta naist, kes on tema isa elukaaslane, kuid ei ole seda last sünnitanud ega lapsendanud.
   39.17. Veergu «Isa rea nr» märgitakse isa rea number juhul, kui isiku isa on sama leibkonna liige (k.a juhul, kui isik on lapsendatud). Lapse isaks ei loeta meest, kes on tema ema elukaaslane, kuid ei ole selle lapse õigusjärgne isa.
   39.18. «Ajutiselt ära» märgitakse isikute kohta, kelle jaoks eluruum, kus loenduslehte täidetakse, on püsielukoht, kuid kes loendusmomendil olid ajutiselt ära.
   39.19. «Ajutiselt kohal» märgitakse isikute kohta, kes ei pea eluruumi, kus nad loendusmomendil viibisid, oma püsielukohaks ning kellel on püsielukoht olemas kusagil mujal (nad on oma püsielukohast ajutiselt ära).
   39.20. Veergu «Kestus kuudes» kirjutatakse isiku ajutise äraoleku või ajutise kohaloleku aeg (s.o aeg isiku lahkumisest/saabumisest kuni loendusmomendini) täiskuudes. Kui see aeg on lühem kui üks kuu, märgitakse 1 (kuu). Üldhariduskooli õpilaste puhul, kes loetakse vanemate elukohas leibkonnaliikmeteks, kuid kes õpivad kusagil mujal, arvestatakse äraoleku kestust kooliaasta algusest.
   39.21. Kui eluruumi elanike nimekiri ühele eluruumilehele ei mahu, siis tuleb võtta uus, järgmise numbriga eluruumileht ning jätkata elanike nummerdamist sealt, kus see eelmisel lehel pooleli jäi. Uuel eluruumilehel tuleb trükitud rea numbrid maha tõmmata ja uued numbrid asemele kirjutada. Uuele eluruumilehele tuleb kirjutada selle eluruumilehe, mille järjeks uus leht on, unikaalne number (see kirjutatakse selle lehe unikaalse numbri kohale), pealdis (ringkonna, piirkonna ja jaoskonna numbrid ning maja number kaardilt), eluruumi asukoht ning elanike nimekirja järg.
   39.22. Kui eluruumis elab püsivalt rohkem kui kolm leibkonda, tuleb samuti võtta uus eluruumileht ning kanda nimekirja neljas (vajadusel ka viies ja kuues) leibkond. Uuel eluruumilehel tuleb samuti trükitud rea numbrid maha tõmmata ja uued numbrid (alates 14-st) asemele kirjutada. Lisaks eelmise eluruumilehe unikaalsele numbrile, pealdisele ja eluruumi asukohale täidetakse iga leibkonna kohta küsimused 5 ja 12. Eluruumi ja hoonet puudutavaid küsimusi uuel eluruumilehel ei täideta.
   40. Küsimus 1
   Institutsiooni tüüp
   Märgitakse üks etteantud vastustest.
   Institutsiooni tüüp märgitakse ainult institutsioonleibkonna korral. Küsimuse täidab loendaja varem kasutada oleva informatsiooni või institutsiooni juhi ütluse põhjal. Igalt institutsiooni elanikult seda eraldi ei küsita. Institutsioonleibkond koosneb isikutest, kes püsivalt või ajutiselt elavad ööpäevaringselt tegutsevas, neile isikutele ülalpidamist (söök, eluruum, vajadusel hooldus) andvas asutuses, kusjuures selle kuuluvus ja rahastamise allikad ei ole olulised. Siia kuuluvad erikoolide internaadid (Tapal, Puiatus, Kaagveres, Viljandi erikutsekoolis), lastekodud (sh SOS lastekülad, noortekodud), koolkodud, üld- ja erihooldekodud, segatüüpi hoolekandeasutused, haiglad, taastusravikeskused, kinnipidamisasutused, pagulaslaagrid, kasarmud, kloostrid jms. Kui asutuses on ajutiselt ainult üks elanik, loetakse see siiski institutsioonleibkonnaks. Institutsioonleibkonna koosseisu ei kuulu selle teenindav personal.
   Institutsioonid jaotatakse käesolevas küsimustikus järgmiselt:
      1) haridusasutus (kinnised erikoolide internaadid, kus lapsed on asutuse ülalpidamisel);
      2) tervishoiuasutus (haiglad, taastusravikeskused jms);
      3) hoolekandeasutus (lastekodud, noortekodud, koolkodud, üld- ja erihooldekodud jms);
      4) militaarasutus (kasarmud jms);
      5) usuasutus (kloostrid jms);
      6) muu asutus (kinnipidamisasutused, pagulaslaagrid jms).
   41. Institutsiooni korral küsimustiku täitmine lõpetatakse (küsimusi 2–12 ei täideta).
   42. Küsimus 2
   Eluruumi tüüp
   Märgitakse üks etteantud vastustest. Eluruumi tüüp ei sõltu selles elavate leibkondade arvust.
   Elamu on hoone, mille pinnast 50% või rohkem kasutatakse püsivaks elamiseks. Elamuks ei loeta suve- ega jahimaju, spordi- ega turismibaase, motelle, kämpinguid, puhkekodusid, pansione, ühiselamuid, hotelle ega muid majutushooneid, mis on ette nähtud puhkamiseks või ajutiseks elamiseks, samuti institutsioone (haiglaid, lastekodusid, kasarmuid, kinnipidamisasutusi jms).
   «Pereelamu» märgitakse, kui väikeelamu (sh taluelamu, kaksikelamu boks, ridaelamu boks või endine suvemaja, mis on kohandatud aastaringseks kasutamiseks) on üks eluruum.
   «Osa pereelamust» märgitakse, kui pereelamu on jaotatud mitmeks eluruumiks (eraldi sissepääsud ja abiruumid või ainult eraldi köögid).
   «Korter» märgitakse eluruumide puhul, mis on teistest eluruumidest ehituslikult täielikult isoleeritud ja võimaldab korraldada majapidamist (olemas on abiruumid). Korteriks loetakse ka kööktoad ja tööandja eluruumid.
   «Omaette tuba (toad)» märgitakse ühiselamu tüüpi majade isoleeritud tubade puhul, mida ei kasutata käesoleval ajal majutusruumina.
   «Majutusruum» märgitakse, kui leibkond elab ühiselamu, hotelli, kämpingu, motelli, pansioni, võõrastemaja, spordi- ja puhkebaasi, puhkekodu, külalistemaja, turismitalu vms toas, mis on põhimõtteliselt ette nähtud ajutiseks kasutamiseks (leibkonnal omandiõigus puudub).
   «Elamiseks kasutatav mitteeluruum» märgitakse kõigil ülejäänud juhtudel. Siia kuuluvad mitmesugused elamiseks kohandatud ruumid (laohoone, veski, garaaþ jne), suvemajad, mis ei sobi aastaringseks kasutamiseks, vagunelamud, haagiselamud, paatmajad, laevad, kui neis loendusmomendil elas püsivalt vähemalt üks leibkond.
   Siia ei kuulu reisijate majutusruumid laevadel ega rongikupeedes, neid eluruumideks ei loeta.
   Vastusevariantide «majutusruum» või «elamiseks kasutatav mitteeluruum» korral jätkatakse küsimusest 12 (küsimusi 3–11 ei täideta).
   43. Küsimus 3
   Eluruumi asustatus
   Märgitakse üks etteantud vastustest.
   Ainult registrite andmete põhjal otsustusi eluruumi asustatuse kohta teha ei tohi.
   Eluruum on asustatud, kui see on loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukoht.
   Eluruum on reserveeritud ajutiseks või hooajaliseks kasutamiseks, kui see ei ole loendusmomendil ühegi isiku püsielukoht, kuid seal elab ajutisi elanikke või on omanik selle reserveerinud hooajaliseks või teisejärguliseks kasutamiseks.
   Eluruum on asustamata, kui see loendusmomendil ei ole ühegi isiku püsielukoht ega ole reserveeritud. Loendatakse vaid need asustamata eluruumid, mis sobivad aastaringseks kasutamiseks.
   Eluruumi asustatus on teadmata, kui loendaja ei pääse eluruumi sisse ega saa andmeid eluruumi asustatuse kohta.
   44. Küsimus 4
   Kes on eluruumi omanik?
   Märgitakse üks etteantud vastustest. Märkida tuleb eluruumi omanik. See, kes on hoone haldaja või hooldaja (kinnisvarahooldusfirma, äriühing, majahoolduse osaühing vms), ei ole oluline.
   «Riik» märgitakse eluruumi puhul, mille omanik on riigiasutus või riiklik organisatsioon (fond).
   «Kohalik omavalitsusüksus» märgitakse eluruumi puhul, mille omanik on linn (linnaosa) või vald.
   «Eesti elanik» märgitakse eluruumi puhul, mille omaniku püsielukoht on Eestis. Isiku kodakondsus selle ega ka järgmise vastusevariandi märkimisel ei ole oluline, samuti mitte see, kas eluruumil on üks või mitu omanikku (see selgub üldjuhul küsimusest 5).
   «Välisriigi elanik» märgitakse eluruumi puhul, mille omaniku püsielukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki.
   «Elamuühistu» märgitakse eluruumi puhul, mille omanik on elamuühistu (-kooperatiiv). Siia ei kuulu korteriühistu liige, kes on eluruumi omanik.
   «Muu» märgitakse eluruumide puhul, mille omanik on näiteks äriühing, kirik või muu mittetulundusühing, sihtasutus jms.
   «Teadmata» märgitakse eluruumi puhul, mille omaniku liiki ei õnnestu kindlaks teha.
   45. Küsimus 5
   Kas Teie leibkonna liige on eluruumi
   Küsimus täidetakse eluruumi iga leibkonna kohta eraldi.
   «Omanik» märgitakse juhul, kui eluruumi põhikasutaja on leibkond, mille üks liige on selle omanik.
   «Elamuühistu liige» märgitakse juhul, kui vähemalt üks eluruumi kasutajatest on elamuühistu (-kooperatiivi) liige. Korteriühistute liikmeid siin ei märgita, kuna nad on eluruumi omanikud.
   «Üürnik» märgitakse juhul, kui leibkonnal on üüri- või allüürileping selle eluruumi kasutamise kohta või muu seaduses ettenähtud alus.
   «Muu» märgitakse juhul, kui igasugune alus eluruumi kasutamiseks puudub (näiteks omavoliline eluruumi hõivamine) või kasutamise alust pole võimalik määrata.
   46. Küsimusel 5 on otsene seos küsimusega 4. Näiteks kui omanik on riik või kohalik omavalitsusüksus, siis saab kasutaja olla üürnik või muu; kui omanik on Eesti või välisriigi elanik, siis kasutaja saab olla omanik, üürnik või muu; jne.
   47. Küsimus 6
   Kui suur on eluruumi pind?
   Eluruumi pind on tubade ning abiruumide (köök, esik, garderoob, hall, tualettruum, sahver, vaheruum, vannituba, panipaik, veranda, sisseehitatud seinakapid) põrandapinna summa. Lodzasid, rõdusid ja terrasse (s.o lahtisi pindu) eluruumi pinna hulka ei arvestata. Kui lodza või terrass on aga kinni ehitatud ja soojustatud, arvestatakse see eluruumi pinna hulka. Eluruumi pinna hulka ei arvestata keldreid, garaaze (sh pereelamutes) ega üldkasutatavaid ruume (trepikojad, koridorid, puhkeruumid, saunad, pesuköögid) paljukorterilistes elamutes. Sisuliselt kattub eluruumi pind varem kasutusel olnud mõistega korteri kasulik pind. Kui tegemist on poolelioleva ehitisega (küsimus 11) määratakse kasutatava pinna suurus ligikaudselt.
   Eluruumi pind ümardatakse ruutmeetri täpsusega (31,4 = 31 m2, 31,5 = 32 m2).
   48. Küsimus 7
   Mitu tuba on eluruumis?
   Toad on elutuba, magamistuba, lastetuba, kabinet, ärklituba, söögituba jne. Kui söögitoa ja köögi vahel püsisein puudub (näiteks on lõhutud), loetakse köök toa osaks. Kööki, esikut, tualettruume, vannituba, sahvrit, saunaruume jm abiruume tubade hulka ei arvata. Kööktuba ja tuba ühiselamu tüüpi hoones (kui tuba kasutatakse eraldi eluruumina) loetakse toaks. Katusekambrid, soojustatud terrassid jms, mis on kohandatud ja sobivad kogu aasta jooksul püsivaks elamiseks, loetakse tubade hulka. Tubasid, mida kasutatakse ainult äri- või tööalastel eesmärkidel, ei arvestata.
   49. Küsimus 8
   Kas eluruumis on köök?
   Märgitakse üks etteantud vastustest.
   Köök on vähemalt 4 m2 suurune või 2 m laiune ruum, mis on varustatud seadmetega toidu valmistamiseks ja kus üldjuhul on ka aken.
   «On» märgitakse juhul, kui eluruumis on püsiseinaga eraldatud köök.
   «Kööginish» märgitakse juhul, kui toidu valmistamiseks on sisustatud osa toast (näiteks pliit kööktoas; (aknata) alla 4 m2 suurune ajakohase küttekolde ja valamuga nish; köögi ja elutoa vaheline sein puudub (näiteks on lõhutud)).
   «Puudub» märgitakse ülejäänud juhtudel.
   50. Küsimus 9
   Kui eluruumis on mingi tehnovarustuse liik olemas, aga on avarii tõttu, elanike soovil või nende maksejõuetuse tõttu välja lülitatud, siis loetakse see ikkagi olemasolevaks. Kui aga tehnosüsteem on pikaajaliselt (aasta ja rohkem) välja lülitatud toite lõppemise tõttu (näiteks endise majandi keskasula katlamaja enam ei tööta), siis see tehnovarustuse liik puudub (vastuseks märgitakse «ei ole»).
   Kas eluruumis on ...

Veevärk«on» märgitakse juhul, kui külm vesi tuleb eluruumi torustiku kaudu välisvõrgust ja kasutusel on veekraan.
Kanalisatsioon«on» märgitakse juhul, kui heitveed ja fekaalid juhitakse torustiku kaudu tsentraalsesse või lokaalsesse kanalisatsioonivõrku või kogumis-(imb-)kaevu.
Soe vesi«on» märgitakse juhul, kui seda saadakse eluruumis asuva kuumaveekraani kaudu. Kas soe vesi tuleb välisvõrgust või eluruumisisesest veesoojendist, ei ole oluline.
Vann (dush)«on» märgitakse juhul, kui eluruumis asub statsionaarselt paigaldatud ja kanalisatsiooniga ühendatud vann või dushikabiin. Sooja vee saamisviis ei ole oluline. Vann (dush) saab olla ainult siis, kui eluruumis on kanalisatsioon.
Saun«on» märgitakse nii siis, kui saun on sisse ehitatud korterisse, pereelamusse või muusse väikeelamusse, kui ka siis, kui saun asub omaette hoonena pereelamu või muu väikeelamu krundil (s.o väljaspool eluruumi).
Veeklosett«on» märgitakse juhul, kui fekaalid uhutakse veevärgist tuleva veega kanalisatsiooni. Kui veevärk ja kanalisatsioon puuduvad, ei saa olla ka veeklosetti.
Elekter«on» märgitakse juhul, kui eluruumil on ööpäevaringne ühendus alalise elektrienergiaallikaga.
Gaas«on» märgitakse nii võrgu- kui ka vedel(ballooni)gaasi olemasolu korral, olenemata selle kasutusviisist. Ühisköögiga koridori tüüpi majades, juhul kui köögis paiknevad gaasipliidid, loetakse gaasiga varustatuks kõik eluruumid (toad).
Keskküte«on» märgitakse juhul, kui küte tuleb eluruumi torustiku kaudu kas tsentraalsest või lokaalsest katlamajast, samuti korterisisese gaasisoojendi ja väikesemõõdulise gaas- või tahkekütuse baasil töötava katla kasutamise korral. Eluruumis võib üheaegselt olla mitu küttesüsteemi (keskküte, elektriküte, ahjuküte); «on» märgitakse siis, kui see (keskküte) on valdav (enim kasutatav) küttesüsteem.
Elektriküte«on» märgitakse juhul, kui soojatootmiseks kasutatakse eluruumis asuvaid elektrikütteseadmeid (elektriküttekehi) ja see on valdav küttesüsteem.

Kõigil ülejäänud juhtudel, kui eeltoodud tingimused ei ole täidetud, märgitakse vastusevariant «ei ole».
51. Hoone kohta käivad küsimused 10 ja 11 täidetakse iga hoone puhul ainult üks kord, mitme eluruumiga hoone puhul soovitavalt esimese eluruumi (korter 1) eluruumilehel.
   Küsimusele vastatakse vaid nende hoonete puhul, kus asub eluruume, mille tüübiks oli küsimuses 2 kas pereelamu, osa pereelamust, korter või omaette tuba (toad).
   52. Küsimus 10
   Hoone liik
   Märgitakse üks etteantud vastustest.
   Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis.
   52.1. Paljukorteriline elamu koosneb vähemalt kolmest korterist, millel on sissepääs üldjuhul ühisest esikust, koridorist või trepikojast. Valdavalt on tegemist paljukorruseliste elamutega. Erandina kuuluvad siia ka ühekorruselised korterelamud – tavaliselt barakid või endised nn moonakamajad. Siia kuuluvad ka pereelamud, kuhu on ehitatud kolm või enam eraldi sissepääsuga eluruumi (korterit).
   52.2. Pereelamu on algselt ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, kus võib elada ka mitu leibkonda ning mis on korteriteks jaotamata. Siia kuuluvad ka taluelamud (sh g) ja endised suvemajad, mis on kohandatud aastaringseks elamiseks.
   Kui pereelamu on ümber ehitatud kaheks isoleeritud korteriks, märgitakse vastusevariant «muu väikeelamu», kui aga kolmeks või enamaks korteriks (isoleeritud), märgitakse vastusevariant «paljukorteriline elamu».
   52.3. Muu väikeelamu on:
      a) kaksikelamu (paarismaja), mille moodustavad kaks kõrvutiasetseval krundil küljeti kokkuehitatud pereelamut (erandina ka ühel krundil asuv kahe sissepääsuga elamu – kahepereelamu);
      b) ridaelamu, mis koosneb vähemalt kolmest tulemüüri või katusega ühendatud eraldi sissekäiguga pereelamust (ridaelamu boksist);
      c) pereelamu, kuhu on ehitatud kaks korterit.
   52.4. Elukorteri(te)ga mitteelamu on hoone, mille kasulikust pinnast kasutatakse elamiseks hinnanguliselt alla 50%.
   52.5. «Majutushoone» (ühiselamu, hotell, kämping, motell, võõrastemaja, spordi- ja puhkebaas, puhkekodu, külalistemaja, turismitalu vms) märgitakse juhul, kui selles paikneb korter või omaette tuba (toad).
   52.6. «Muu hoone» on:
      a) suvemaja – suvila või aiamaja, mis on loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukohaks;
      b) elamiseks kohandatud hoone (saun, tall, veski, garaaþ, laohoone jne).
   «Muu hoone» märgitakse ainult sel juhul, kui tegemist on selles asuva eluruumiga (eluruumi tüüp on korter või omaette tuba (toad)), mida kasutab püsielukohana vähemalt üks leibkond.
   52.7. Mobiilsed eluruumid (haagiselamu, laev jne) ei ole hooned.
   53. Küsimus 11
   Hoone ehitusaeg
   Märgitakse üks etteantud vastustest.
   Hoone ehitusaja märkimisel peetakse silmas ajavahemikku, kuhu kuulub hoone ametliku vastuvõtmise (ekspluatatsiooni andmise) aasta. Andmeid võib saada lisaks elanike küsitlemisele ka hoone omanikult või registritest. Kui tegemist on ümberehituse, maja laiendamise vms, märgitakse ehitusajaks ikkagi ajavahemik, kuhu jääb hoone esialgse vastuvõtmise aasta.
   «Pooleliolev ehitis» märgitakse hoone puhul, mille mõnda ruumi kasutatakse juba püsivaks elamiseks, kuid kohalik omavalitsus ei ole andnud kasutusluba.
   Kui elanikud hoone ehitusaega ei tea ning vastavaid andmeid ei ole ka registris vm, tuleb märkida «teadmata».
   54. Küsimus 12
   Kas Teie leibkonna otseses kasutuses on maad põllu- või aiasaaduste kasvatamiseks, looduslikku rohumaad, metsamaad või põllumajandusloomi?
   See küsimus täidetakse ainult püsielukoha eluruumi- ja leibkonnalehel. Kui eluruumis elab mitu leibkonda, täidetakse küsimus iga leibkonna kohta eraldi.
   54.1. «On» märgitakse siis, kui leibkonna kasutuses on omandiõiguse, rendi-, üüri- või muu selletaolise suhte alusel:
      a) põllumajandusmaad, millel kasvatatakse nii oma tarbeks kui müügiks põllu- ja aiasaadusi, niidetakse loomadele sööta (hein, haljassööt) ja karjatatakse loomi või
      b) metsamaad või
      c) põllumajandusloomi, kodulinde või mesilasi.
   See, kas leibkonna kasutuses on üks või mitu maavaldust eri paigus, tähtsust ei oma.
   54.2. «Ei ole» märgitakse siis, kui:
      a) leibkonnal on hinnanguliselt kuni 50 m2 (näiteks 5×10 m) köögiviljamaad, kuni 3 (k.a) viljapuud või kuni 5 marjapõõsast;
      b) kuni 10 küülikut, kodulindu või kuni 3 mesipuud, kusjuures leibkond veiseid, sigu, lambaid, kitsi ega hobuseid ei pea ning maad on kasutada kuni 50 m2;
      c) leibkond on oma omandiõigusliku põllumajandusmaa, metsamaa ja loomad täielikult välja rentinud või muu taolise suhte alusel andnud teisele isikule;
      d) leibkonnal ei ole kasutatavat maad ega loomi.

III. Loenduslehe vormi «Isikuleht» täitmine

   55. Isikuleht täidetakse kõigi eluruumilehe elanike nimekirja kantud isikute kohta. Nende isikute kohta, kes on saanud tõendi loendamise kohta, täidetakse vaid küsimused 1–7.
   56. Lisaks sellele täidetakse isikuleht isikute kohta, keda loendaja kohtab loendatavas eluruumis, kuid kellele see koht pole ei püsielukoht ega loendusmomendi asukoht, juhul kui neil isikutel pole tõendit loendamise kohta. Püsielukohajärgses omavalitsusüksuses lühiajalisel külaskäigul viibijate kohta, kes pöörduvad loenduse ajal oma elukohta tagasi, isikulehte ei täideta.
   57. Iga kohalolev 15-aastane ja vanem isik annab andmed enda kohta ise. Andmete täpsuse tagamiseks võib loendatav isik esitada loendajale isikut tõendava dokumendi. Alla 15-aastaste laste kohta esitab andmed üks lapsevanematest, alaealise eestkostja või mõni teine täisealine leibkonnaliige.
   58. Loendaja külastuse ajal ära olevate elanike kohta saadakse andmed kohalolevatelt täisealistelt leibkonnaliikmetelt juhul, kui nad oskavad ammendavalt vastata kõigile loenduslehe küsimustele. Kui kohalolevad leibkonnaliikmed ei tea kõiki nõutavaid andmeid äraolija kohta ja kui äraolija saabub loenduse ajal loendatavasse eluruumi tagasi, tuleb loendajal isikulehele kirjutada äraolija ees- ja perekonnanimi ning küsitleda teda isiklikult korduval külastusel. Kui äraolija ei tule loenduse ajal loendatavasse eluruumi tagasi, siis kirjutatakse vastused nendele küsimustele, millele kohalolijad oskavad vastata.
   59. Kui eluruumis ei viibi isikuid kogu loenduse aja, võib isikulehti registrite põhjal täita vaid juhul, kui registri andmetele saab usaldusväärset kinnitust. Sel juhul tuleb täielikult täita vähemalt küsimused 1–6.
   60. Isikute kohta, kelle püsielukoht asub väljaspool Eestit ja kes on Eestis elanud vähem kui üks aasta, täidetakse isikulehe küsimused 1–8.
   61. Ringkonna, piirkonna ja jaoskonna numbrid märgitakse samad, mis eluruumilehel.
   62. Loendamiskohaks loetakse koht (eluruum), kus isikuleht täidetakse. Loendamiskoha eluruumilehe numbriks märgitakse loendamiskoha eluruumi kohta täidetud eluruumilehe unikaalne number. See number tuleb kindlasti märkida ka siis, kui isikut ei ole kantud eluruumi elanike nimekirja (see eluruum pole isiku püsielukoht ega ka loendusmomendi asukoht). Kui eluruumis on rohkem kui 13 elanikku või rohkem kui kolm leibkonda ning eluruumilehele võeti lisaleht, siis kirjutatakse kõigile vaadeldavas eluruumis täidetavate isikulehe väljadele «Loendamiskoha eluruumilehe nr» esimese eluruumilehe unikaalne number. Loendamiskoha eluruumilehe number (koos rea numbriga) loob seose isiku ja loendamiskoha eluruumi vahel. Rea numbriks märgitakse isiku rea number eespool nimetatud eluruumilehe elanike nimekirjas. Kui vaadeldav isik ei kuulu isikute hulka, kes tuleb kanda selle eluruumi elanike nimekirja (ta on saabunud eluruumi, mis ei ole tema püsielukoht, alles pärast loendusmomenti, kuid kuulub loendamisele), jäetakse väli «Rea nr» täitmata.
   63. Märge «järelküsitlus» tehakse isikulehele, mis täidetakse väljavõttelise järelküsitluse ajal.
   64. Märge «vastab isiklikult» (asub isikukoodi välja kohal) tehakse juhul, kui andmed saadakse 15-aastaselt või vanemalt isikult endalt või tema hooldajalt/eestkostjalt. Alla 15-aastase lapse puhul tehakse see märge siis, kui andmed annab tema vanem või eestkostja.
   65. Küsimused 1 ja 2
   Eesnimi, perekonnanimi
   Ees- ja perekonnanimi – märgitakse kõik dokumendijärgsed (näiteks pass, sünnitunnistus) ees- ja perekonnanimed. Kui eesnimesid on nii palju, et need ei mahu etteantud väljale, siis kirjutatakse see nimi, mida isik tavaliselt kasutab igapäevaelus (v.a hüüdnimed).
   Vastsündinul kirjutatakse vähemalt perekonnanimi. Kui on kindlalt teada eesnimi, kirjutatakse ka see, hoolimata sellest, et ametlik alus puudub. Vastasel korral kirjutatakse eesnime väljale VASTSÜNDINU.
   66. Küsimus 3
   Sugu
   Sugu märgitakse iga isiku puhul. Üldjuhul ilmneb sugu nime, välimuse või ka sugulussuhete kaudu. Vähimagi kahtluse korral tuleb isiku soo kohta esitada küsimus.
   67. Küsimus 4
   Sünniaeg
   Iga isiku puhul märgitakse sünnikuupäev, -kuu ja -aasta (PP, KK, AAAA).
   68. Küsimus 5
   Isikukood
   11-kohaline isikukood märgitakse kõigil isikutel, kellele on Eesti Vabariigis antud isikukood. Välisriigi antud isikukoodi ei märgita.
   69. Küsimus 6
   Püsielukoht
   Sellele küsimusele vastamisel on neli erinevat võimalust, täidetakse ÜKS variantidest.
   Variant a: kui loendatav peab eluruumi, kus vaadeldavat isikulehte täidetakse (loendamiskohta), oma püsielukohaks, tehakse märge «Loendamiskoha eluruumis» ja jätkatakse küsimusest 7. See vastusevariant märgitakse ka kodututel.
   Variant b: eluruumis, mis asub väljaspool loendamiskoha jaoskonda ja kus loenduse ajal kedagi ei viibi.
   Kui isikut küsitletakse väljaspool tema püsielukohta ja ta väidab, et tema püsielukoht on kogu loenduse ajal tühi ning selle eluruumi kohta on loendamiskohas täidetud eluruumileht (kontroll-leht), siis kirjutatakse selle kontroll-lehe unikaalne number väljale «Püsielukoha eluruumilehe nr». Isiku rea number nimetatud eluruumilehe elanike nimekirjast kirjutatakse väljale «Rea nr». Edasi jätkatakse küsimusest 7.
   Variant c: täidetakse väljaspool loendamiskoha jaoskonda paikneva eluruumi puhul, kus loenduse ajal keegi viibib. Kui isik viibib loendamiskohas ajutiselt ja tema püsielukoha kohta loendamiskohas eluruumilehte ei täideta, kirjutatakse tema püsielukoha täpne aadress kehtiva asustus- ja haldusjaotuse järgi (vt käesoleva eeskirja punkti 38). Edasi jätkatakse küsimusest 7.
   Variant d: välisriigis elaval isikul märkida riik. Kui isiku püsielukoht on väljaspool Eestit, kirjutatakse selle riigi nimi, kus tema elukoht asub ja jätkatakse küsimusest 7. Riigi nimi kirjutatakse lähtuvalt praegusest riigipiirist. Riigi nime kirjutamisel piisab, kui kirjutatakse näiteks Läti Vabariigi asemel LÄTI, Saksamaa Liitvabariigi asemel SAKSAMAA jne.
   70. Küsimus 7
   Kus Te viibisite ööl vastu 31. märtsi käesoleval aastal?
   Märgitakse isiku asukoht südaööl (kell 00.00) vastu 31. märtsi 2000. a.
   Selle küsimuse täitmisel on neli erinevat võimalust, täidetakse ÜKS variantidest.
   Variant a: märge «Püsielukohas» tehakse siis, kui isik oli loendusmomendil oma püsielukohas, samuti muudel juhtudel, kui isik tuleb tema püsielukohas kanda elanike nimekirja kohalolevana (ilma märketa ajutise äraoleku kohta). Edasi jätkatakse 
küsimusest 8.
   Variant b: kui märke «Püsielukohas» tegemiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud ning isik viibis loendusmomendil eluruumis, kus vaadeldavat isikulehte täidetakse (loendamiskohas), kuid mis ei ole tema püsielukoht, siis tehakse märge   «Loendamiskoha eluruumis, mis ei ole püsielukoht» ja jätkatakse küsimusest 8.
   Variant c: täidetakse isikul, kes viibis kohas, mis ei ole tema püsielukoht ega loendamiskoht. Kui isik viibis loendusmomendil väljaspool oma püsielukohajärgset omavalitsusüksust mõnes eluruumis, mis ei ole ka loendamiskoht (ei ole see eluruum, kus tema kohta täidetakse isikulehte), siis märgitakse tema loendusmomendi aegse eluruumi täpne aadress (vt – käesoleva eeskirja punkti 38) ja jätkatakse küsimusest 8.
   Variant d: välisriigis asunud isikul märkida riik. Kui isik viibis loendusmomendil väljaspool Eestit, kirjutatakse selle riigi nimi, kus ta viibis (vt käesoleva eeskirja punkti 69 varianti d) ja jätkatakse küsimusest 8.
   71. Küsimus 8
   Milline on Teie kodakondsus?
   Märgitakse riik, mille kodanik isik on. Kui isik on mitme riigi kodanik, siis võib märkida kuni kaks riiki. Kui isik on Eesti kodanik, märgitakse see kindlasti, teine kodakondsus märgitakse vaid siis, kui isikul on vastav pass.
   «Määratlemata» märgitakse isiku puhul, kellele on välja antud välismaalase pass («aliens passport» – ingl. k), milles väljal «praegune kodakondsus» riigi nimetus puudub. Samuti märgitakse «määratlemata», kui isik väidab, et ta ei ole dokumenti saanud ega tea oma kodakondsust.
   Kui isikul on välisriigi poolt välja antud kodakondsuseta isiku dokument (märkega «stateless person» või «stateless» – ingl. k), siis sellise dokumendi näitamise korral kirjutatakse esimesele väljale «muu kodakondsus» KODAKONDSUSETA (väga harva esineda võiv juhtum).
   Lastel, kellel on pass või kodakondsustunnistus, märgitakse dokumendijärgne kodakondsus. Teiste laste puhul lähtutakse lapse kodakondsuse määratlemisel järgnevast:
      1) laps on Eesti kodanik, kui vähemalt üks tema vanematest oli lapse sündimise ajal (kui isa suri enne seda, siis isa surmahetkel) Eesti kodanik. Vanem võis omandada Eesti kodakondsuse sünniga või saada selle naturalisatsiooni korras Vabariigi Valitsuse otsusega. Sünniga omandas Eesti kodakondsuse vanem, kes põlvneb enne 17. juunit 1940 Eestis sündinud esivanemast.
   Kui vanem sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast lapse sündi, ei ole laps selle vanema järgi Eesti kodanik;
      2) laps on (eksisteeriva) välisriigi kodanik, kui vanem on selle välisriigi kodanik ja laps ei ole Eesti kodanik teise vanema alusel;
      3) ülejäänud juhtudel on lapse kodakondsus määratlemata.
   72. Küsimus 9
   Kus oli Teie püsielukoht 1989. aasta 12. jaanuaril?
   Vastab 11. jaanuaril 1989. a. või varem sündinud isik.
   Märgitakse isiku elukoht eelmise loenduse ajal (praeguse haldus- ja asustusjaotuse järgi). Sel ajal kinnipidamisasutuses viibinute püsielukohaks loetakse koht, kus asus kinnipidamisasutus. Isikute, kes õppisid sel ajal kõrgkoolis, keskeriõppeasutuses või kutsekoolis, elukoht on õppimisaegne elukoht. Ajateenistuses viibinutel loetakse selleaegseks püsielukohaks elukohta, kust nad aega teenima läksid.
   Selle küsimuse täitmisel on kolm erinevat võimalust, täidetakse ÜKS variantidest.
   Variant a: kui isik elas eelmise loenduse ajal samas asulas, kus asub praegu tema püsielukoht, tehakse märge «Samas asulas, kus praegune püsielukoht» ja jätkatakse küsimusest 10. Arvestada tuleb seda, et elukoht ei muutu asula nime muutumise tõttu. Arvesse ei lähe vahepealne asulast äraolek, kui loendatav on tagasi pöördunud asulasse, kus ta elas 1989. aasta 12. jaanuaril.
   Variant b: kui isiku püsielukoht 1989. aasta 12. jaanuaril oli teises asulas, siis märgitakse see võimalikult täpselt kehtiva haldus- ja asustusjaotuse järgi (vt käesoleva eeskirja punkt 38). Kui see ei ole loendatavale teada (näiteks küla või valla nimetus on vahepeal muutunud), siis märgitakse elukoht endise haldusjaotuse järgi ja jätkatakse küsimusest 10.
   Variant c: välisriigis elanud isikul märkida riik. Kui 1989. aasta 12. jaanuaril asus isiku püsielukoht väljaspool praegust Eesti Vabariiki, kirjutatakse vaid riigi nimi, kus isiku püsielukoht oli (vt käesoleva eeskirja punkti 69 varianti d) ja jätkatakse küsimusest 10.
   73. Küsimus 10
   Sünnikoht (ema elukoht isiku sündimise ajal)
   Sünnikohaks loetakse ema (püsi-)elukohta isiku sündimise ajal, mitte sünnitushaigla asukohta. Sünnikoht märgitakse kehtiva haldus- ja asustusjaotuse alusel.
   Selle küsimuse täitmisel on kolm erinevat võimalust, täidetakse ÜKS variantidest:
   Variant a: kui isik on sündinud samas asulas, kus asub tema praegune püsielukoht, tehakse isikulehele märge «Samas asulas, kus praegune püsielukoht» ja jätkatakse küsimusest 11.
   Variant b: kui isiku sünnikoht ja praegune püsielukoht ei lange kokku, siis märgitakse Eestis sündinutel praeguse haldusjaotuse alusel sünnikoha asula, valla ja maakonna nimi (vt käesoleva eeskirja punkt 38) ja jätkatakse küsimusest 11. Kui isik ei oska vastust anda praeguse haldus- ja asustusjaotuse järgi, märgitakse sünnikoht endise haldus- ja asustusjaotuse alusel.
   Variant c: välisriigis sündinul märkida riik. Välisriigis sündinud isikul märgitakse sünniriik praegu kehtivate riigipiiride alusel (vt käesoleva eeskirja punkti 69 varianti d) ja kirjutatakse ka tema Eestisse elama asumise aasta. Kui isik on Eestisse asunud elama rohkem kui ühel korral, kirjutatakse isiku viimane Eestisse elama asumise aasta. Edasi jätkatakse 
küsimusest 11.
   74. Küsimus 11
   Vanemate sünnikoht
   Märgitakse üks vastusevariant. Vanemate sünniriigid kirjutatakse praeguste riigipiiride alusel (vt käesoleva eeskirja punkti 69 varianti d). Kui isik ei oska oma ema või isa sünniriiki öelda, märgitakse «teadmata».
   75. Küsimus 12
   Mis rahvusest Te olete?
   Märgitakse üks vastusevariant. Märgitakse see rahvus, mille küsitletav ise nimetab. Isikul on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, kellega ta tunneb end kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat. Lapse rahvuse ütlevad vanemad. Kui lapse ema ja isa on eri rahvusest ja vanematel on raskusi lapse rahvuse üle otsustamisel, tuleks eelistada ema rahvust.
   76. Küsimus 13
   Mis on Teie emakeel?
   Märgitakse üks vastusevariant. Emakeeleks märgitakse keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Isiku emakeel ei pea kokku langema tema rahvusega. Väikelaste emakeele ütlevad vanemad. Kui vanematel on raskusi lapse emakeele üle otsustamisel, märgitakse keel, mida leibkonnas tavaliselt kõneldakse. Kurttummade emakeeleks märgitakse keel, milles nad loevad ja kirjutavad või mida räägivad nende leibkonnaliikmed või isikud, kellega nad peamiselt suhtlevad. Mittekõnelevaid vaimse puudega isikuid vaadeldakse samuti nagu kurttummasid.
   77. Küsimus 14
   Milliseid keeli Te veel oskate?
   Vastamine on vabatahtlik. Märgitakse see (need) emakeelest erinev keel (või keeled), mida isik oskab lugeda, kirjutada või kõnelda. Isik loetakse nimetatud keelt oskavaks, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades lugemisel, kirjutamisel või kõnelemisel (ka kuulamisel). Kui isik suudab ennast väljendada tuttavates suhtlusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ja suudab koostada lühikesi tarbetekste (lühiteated, tüüpdokumendi või plangi täitmine), siis on see piisav keeleoskustase, et vastata küsimusele jaatavalt. Kui mõni osaoskus puudub, teine aga tundub ületavat eespool nimetatud nõudeid, siis võiks seda ikkagi jaatavaks vastuseks pidada. Näiteks võib isikut lugeda keelt oskavaks, kui ta:
      1) kõneleb üsna vabalt, kuid ei oska kirjutada või
      2) suudab lugeda võõrkeelset eri- või huvialakirjandust, kuid ei oska rääkida või
      3) saab aru võõrkeelsetest raadio-/telesaadetest, kuid ei oska kõnelda ega kirjutada.
   «Oma rahvuse keel» märgitakse juhul, kui isik seda oskab, kuid ei ole seda nimetanud emakeelena. Kui oma rahvuse keel ühtib mõne loetelus toodud keelega, tehakse märge «oma rahvuse keel». Kui isik oskab mõnda keelt (või keeli), mida loetelus pole, tehakse märge «muu(d) keel(ed)». Isikute puhul, kes ei oska ühtegi emakeelest erinevat keelt, märgitakse «ei oska».
   78. Küsimus 15
   Milline on Teie seaduslik perekonnaseis?
   Vastab 15-aastane ja vanem (30. märtsil 1985. a või varem sündinud) isik.
   Selle küsimusega uuritakse ainult isiku seaduslikku perekonnaseisu, tegelik perekonnaseis selgub eluruumi- ja leibkonnalehe elanike nimekirjast.
   «Pole abielus olnud» märgitakse isiku puhul, kes ei ole kunagi olnud seaduslikus abielus.
   «Seaduslikus abielus» märgitakse isiku puhul, kelle abielu on seaduslik ja ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega. Isik on seaduslikus abielus ka siis, kui ta ei ela oma abikaasaga koos, kuid lahutus on (lõplikult) vormistamata. Abielu on seaduslik, kui see on sõlmitud mehe ja naise vahel. Eesti perekonnaseaduse järgi sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning abielu on õigusliku tähendusega siis, kui abielu sõlmimisel on perekonnaseisuasutuses koostatud abieluakt.
   «Lahutatud» märgitakse isiku puhul, kelle eelmine seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.
   «Lesk» märgitakse isiku puhul, kelle eelmine seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.
   79. Küsimustele 16 ja 17 vastab 15-aastane ja vanem (30. märtsil 1985. a või varem sündinud) naine.
   80. Küsimus 16
   Mitu elus last olete sünnitanud?
   Iga 15-aastase ja vanema naise (nii abielus oleva kui ka abielus mitte oleva) kohta pannakse kirja sünnitatud (välja arvatud surnult sündinud) laste koguarv. Elussündinud laste koguarv hõlmab kõiki naise eluajal sünnitatud lapsi kuni loenduse kuupäevani (31. märtsini 2000. a kell 00.00), olenemata sellest, kas nad loenduse ajal elavad või on surnud. Lapsendatud (adopteeritud) lapsed ja kasulapsed arvesse ei lähe. Vastus kirjutatakse numbritega (näiteks 1, 2, 3 jne). Kui naine ei ole sünnitanud, kirjutatakse 0. Alla 15-aastase isiku puhul kirjutatakse vastus juhul, kui küsitluse käigus selgub, et loendatav on sünnitanud.
   81. Küsimus 17
   Vastab naine, kes on sünnitanud.
   Millal sündis Teie esimene laps?
   Küsimus esitada naissoost isikule, kes küsimuse 16 järgi otsustades on sünnitanud. Märgitakse esimese lapse sünniaasta.
   82. Küsimus 18
   Kas Teil on mõni arstliku ekspertiisi poolt kindlaks tehtud pikaajaline haigus või puue, mis on kestnud või tõenäoliselt kestab ühe aasta või kauem?
   Kui «jah», siis: Kas selle tõttu
      – vajate igapäevast kõrvalist abi enda eest hoolitsemisel?
      – vajate igakordset kõrvalist abi kodust väljaspool liikumisel?
   «Jah» märgitakse neil, kellel on käesoleval ajal mõni haigus või puue (senine termin «invaliidsus»), mis on kestnud (või tõenäoliselt kestab) vähemalt aasta ja mille on kindlaks teinud arstlik ekspertiis.
   «Ei» märgitakse ülejäänud juhtudel. Puude olemasolu korral küsitakse, kas isik vajab toimetulekuks kõrvalist abi ning jaatava vastuse korral märgitakse kas üks või mõlemad etteantud vastusevariandid.
   «Vajate igapäevast kõrvalist abi enda eest hoolitsemisel» märgitakse, kui isik vajab pidevat kõrvalist abi igapäevatoimingutes (söömisel, vannis käimisel, riietumisel, tualeti kasutamisel jm).
   «Vajate igakordset kõrvalist abi kodust väljaspool liikumisel» märgitakse, kui isik ei saa iseseisvalt käia kodust väljas, näiteks poes või arsti juures.
   Kõrvalise abi all mõeldakse ainult teiste inimeste abi, mitte tehnilisi abivahendeid (ratastool, kargud jm). Laste puhul märgitakse ainult puude tõttu sellele vanusele jõukohaste tegevuste piiranguid.
   83. Küsimus 19
   Millised on Teie viimase 12 kuu peamised elatusallikad?
   Märkida I veerus kõige olulisem elatusallikas, vajaduse korral II veerus tähtsuselt teine elatusallikas.
   Märkida kuni kaks vastusevarianti vastavalt veergudesse I ja II (esimene ja teine). Peamine elatusallikas on igasugune rahaline või muul kujul (toiduainetena, rõivastena, peavarjuna, küttena vms) saadud sissetulek, mis on oluline isiku toimetulekul. Elatusallikas (vähemalt üks) on olemas kõigil isikutel. Üldjuhul tuleb selles küsimuses märkida viimase 12 kuu peamine elatusallikas. Juhul, kui isikul on viimasel ajal elatusallika osas toimunud oluline muudatus, mis vältab tõenäoliselt pikka aega (isik jäi pensionile, sai püsiva töö, jäi lapsehoolduspuhkusele, astus ajateenijana kaitseväkke vms), tuleb märkida peamiseks elatusallikaks see, mis on oluline isiku jaoks just viimasel ajal ning jääb peamiseks elatusallikaks ilmselt ka edaspidi. Kui isik peab toimetulemisel oluliseks kahte elatusallikat, siis märgitakse mõlemad: kõige olulisem veerus I ning järgmine veerus II. Elatusallikate olulisuse järjestuse määrab loendatav ise. Kui isik saab näiteks lastetoetust ja samas on tema elatusallikateks palk, ettevõtjatulu vms, siis tuleb loendajal täpsustada, milline elatusallikas on isiku jaoks kõige olulisem (sissetuleku suuruse mõttes).
   «Palk, töötasu» märgitakse elatusallikaks neil, kes on viimase 12 kuu jooksul teinud tööd tasu eest, mis saadi rahas või natuuras (toiduained, küte vms) kas töölepingu, tööettevõtulepingu, avaliku teenistuse seaduse või tööandjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel. Siia rühma kuuluvad kõik töö (ka juhutöö) eest saadud hüvitised, kaasa arvatud honorarid, lepingulised tasud, preemiad, samuti tükitöö korras tasustatud töö eest saadud tulu, jootrahad ning komisjonitasud või tööandjaga kokkulepitud protsent käibest. Töötasuna arvestatakse ka mingi kindla töö, uurimuse või projekti tarbeks saadud stipendiume või muud raha.
   «Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest» märgitakse elatusallikaks neil, kes on saanud tulu tootmis-, vahendus- või äritegevusest, milles loendatav on ise aktiivselt tegev. See, kas tegemist on üksikisiku või ettevõttega, kas ettevõte on registreeritud või mitte, ei ole oluline. Siia tehakse märge ka neile, kes põhilise elatusallika saamiseks on oma talus või isiklikus abimajandis tootnud müügiks põllumajandussaadusi, metsamaterjali, karusnahku vms.
   Omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulud, dividendid, intressid) on elatusallikas neil, kes on saanud tulu omandi (kinnis- või vallasvara) väljaüürimisest, väljalaenatud raha või hoiuse intressidest, aktsiadividendidest või ettevõtlusest või äritegevusest või mõnel muul moel, milles loendatav ei ole ise aktiivselt tegev.
   «Pension» märgitakse elatusallikaks neil, kes on saanud oma elatise vanadus-, rahva-, töövõimetus-, toitjakaotus- või mingist muust pensionist. Toitjakaotuspension märgitakse elatusallikana (juhul kui see on oluline) sellele isikule, kelle nimele see on määratud.
   «Toetused, stipendiumid, abirahad» märgitakse elatusallikaks neile, kes on saanud elatise toimetulekutoetusest, riiklikest või muudest lastetoetustest, riiklikust töötu abirahast, Eesti riigi, omavalitsuste, välisriikide või eraisikute asutatud fondide stipendiumidest (v.a mingi kindla töö, uurimuse või projekti tarbeks saadud stipendiumid või muu raha – need arvestatakse töötasuna) või muudest abirahadest, näiteks vabakutselistele kunstnikele ja kirjanikele (Kultuurkapitali vms fondi vahendusel).
   Riiklikud ja muud lastetoetused, juhul kui need on toimetulekuks olulised, märgitakse elatusallikatena sellele lapse vanemale või hooldajale, kelle nimele need on määratud.
   Institutsiooni ülalpidamisel olevateks märgitakse isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul olnud peamiselt institutsiooni ülalpidamisel.
   Teiste isikute ülalpidamisel on isikud, kes on kas leibkonnaliikmete või teiste isikute (vanemad, abikaasa, sugulased jt) ülalpeetavad, näiteks lapsed. Teiste isikute ülalpidamisel olevateks märgitakse ka üliõpilased, kes said viimase 12 kuu jooksul toetust (raha või toiduna) oma vanematelt ning kelle elatusallikatest moodustab see toetus olulise osa. Alimentidest olulise elatise saavad isikud märgitakse samuti siia.
   «Laenud, elatumine hoiustest, laekumised vara müügist» märgitakse elatusallikaks kõigile neile, kes on saanud elatise näiteks õppelaenudest või muudest kohe tarbimiseks mõeldud laenudest, ka oma hoiuarvelt võetud rahast (säästud), aktsiate või fondiosakute, kinnis- või vallasvara müügist, s.t varem kogutud vara realiseerimisest elatise saanud isikuile. Arvestada ei tule eluruumide, hoonete vms ostmiseks võetud laene. Hoiustest elamiseks ei arvestata olukorda, kui loendatava palk vm rahalised sissetulekud laekuvad hoiuarvele ja vastaja kasutab seda jooksvalt elatusallikana.
   «Isiklik abimajapidamine» märgitakse elatusallikaks neile, kes on saanud põhilise elatise põllumajandussaaduste (juurviljad, aiasaadused, koduloomad vms) tootmisest ainult iseenda tarbeks juhul, kui see annab olulise osa loendatava elatisest. Siia ei kuulu see, kui toodangut müüakse ja saadud tulu on põhiliseks elatusallikaks (s.o ettevõtjatulu, tulu talupidamisest).
   «Muu allikas» märgitakse elatusallikaks neile, kes viimase 12 kuu jooksul on saanud elatise allikaist, mis ei sobi ühtegi eespool nimetatud kategooriasse. Siia kuuluvad ka isikud, kelle põhiliseks elatusallikaks on kerjamine või jäätmete (prügi ja pudelite) korjamine vms.
   84. Küsimus 20
   Kas õpite praegu üld-, kutse- või kõrgharidust andvas õppeasutuses? / Kas käite koolieelses lasteasutuses?
   Vastab 3-aastane ja vanem (30. märtsil 1997. a või varem sündinud) isik.
   Märgitakse kuni kaks vastusevarianti. Küsimus, kas käite koolieelses lasteasutuses, esitatakse reeglina 3 – 6-aastaste laste kohta ning nende aasta või kaks vanemate laste kohta, kes koolis ei käi. Fikseerida tuleb vaid need õpingud, mis on suunatud teatud üld-, kutse- või erialahariduse omandamisele formaalharidussüsteemis (riiklike õppekavadega fikseeritud ning organisatsiooniliselt tagatud haridus), s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Fikseerida tuleb nii statsionaarses (päevases, õhtuses) kui kaugõppes toimuvad õpingud, samuti need, kus tegemist on õpinguvaheajaga, mille puhul vormilised sidemed õppeasutusega on säilinud (akadeemiline puhkus, vaba semester vms). Juhul kui isik õpib korraga kahel erineval haridusastmel, märgitakse mõlemad variandid.
   «Ei» märgitakse isiku kohta, kes ei käi koolieelses lasteasutuses, ei õpi üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis. Siia kuuluvad ka need isikud, kes käivad koolieelikute ettevalmistusrühmas või õpivad tööalastel täiendus- või ümberõppekursustel, töötute koolitusel või huvialakursustel (vabahariduskoolituses).
   «Koolieelses lasteasutuses» märgitakse isiku kohta, kes käib koolieelse lasteasutuse (lastesõim, lasteaed, lastepäevakodu, lastekeskus, erilasteaed, lasteaed-algkool) maimiku-, mudilas-, sobitus-, eri- või pererühmas. Siia ei kuulu isikud, kes õpivad koolieelse lasteasutuse juures asuvas kooliklassis (neid märgitakse 1.– 6. klassi) või koolieelikute ettevalmistusrühmas.
   «1.– 6. klassis» märgitakse isiku kohta, kes õpib üldhariduskooli (algkooli, põhikooli, keskkooli, gümnaasiumi jms) 1.– 6. klassis.
   «7.– 9. klassis» märgitakse isiku kohta, kes õpib üldhariduskooli 7.– 9. klassis.
   «10.–12. klassis» märgitakse isiku kohta, kes õpib üldhariduskooli 10.–12. klassis.
   «Kutseõppes» märgitakse isiku kohta, kes õpib kutsekeskkoolis, kutsekoolis, tehnikakoolis vm ning ei omanda seal sama õppekava raames põhi- või keskharidust. Oluline on, et koolituse kestus oleks vähemalt üheksa kuud ning et õppeasutus, kus kutset omandatakse, kuuluks riiklikult reguleeritud haridussüsteemi, s.t et dokument kutse omandamise kohta oleks riiklikult tunnustatud.
   «Kutseõppes koos põhihariduse omandamisega» märgitakse isiku kohta, kes lisaks kutsele omandab sama õppekava raames põhiharidust.
   «Kutseõppes koos keskhariduse omandamisega» märgitakse isiku kohta, kes lisaks kutsele omandab sama õppekava raames keskharidust.
   «Kutsekeskõppes põhihariduse baasil» märgitakse isiku kohta, kes omandab kutsekeskharidust õppekava raames, kus õppurite nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus.
   «Kutsekeskõppes keskhariduse baasil» märgitakse isiku kohta, kes omandab kutsekeskharidust õppekava raames, kus õppurite nõutav haridustase sisseastumisel oli keskharidus.
   «Keskeriõppes pärast põhiharidust» märgitakse isiku kohta, kes omandab keskeriharidust õppekava raames, kus õppurite nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus.
   «Keskeriõppes pärast keskharidust» märgitakse isiku kohta, kes omandab keskeriharidust õppekava raames, kus õppurite nõutav haridustase sisseastumisel oli keskharidus.
   «Kutsekõrgharidusõppes» märgitakse isiku kohta, kes õpib rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses kutsekõrghariduse õppekava järgi.
   «Diplomiõppes» (nn rakenduskõrgharidus) märgitakse isiku kohta, kes õpib kõrgema õppeasutuse või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava järgi, mille lõpetamisel ei anta akadeemilist kraadi, vaid väljastatakse ainult kõrgharidust tõendav diplom.
   «Bakalaureuseõppes» märgitakse isiku kohta, kes õpib bakalaureuseõppes.
   «Magistriõppes» (sh internatuur) märgitakse isiku kohta, kes õpib kõrgkoolis magistriõppes.
   «Doktoriõppes» (sh residentuur) märgitakse isiku kohta, kes õpib kõrgkoolis doktoriõppes.
   85. Küsimustele 21 ja 22 vastab 10-aastane ja vanem (30. märtsil 1990. a või varem sündinud) isik.
   86. Küsimus 21
   Milline on Teie kõrgeim lõpetatud kutse- või erialaharidus?
   Märgitakse üks etteantud vastusevariantidest.
   Tähele tuleb panna, et isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppeasutus või klass, lõpetamata jäänud haridus seda ei tõsta. Välisriigis kutse- või erialahariduse omandanud isikute haridustase tuleks määrata analoogiliselt Eestis omandatud haridustaseme määramisega.
   «Ei oma kutse- ega erialast haridust» märgitakse isiku kohta, kellel ei ole kutse- ega erialast haridust. Siia kuuluvad ka need keskkooli lõpetanud, kes said keskkoolist lisaks keskharidusele mingi kutse.
   Kutsehariduse (vastusevariandid teisest neljandani) on saanud isik, kes on näiteks kutsekeskkoolist, kutsekoolist, ametikoolist, tööstuskoolist, vabriku-tehasekoolist, tehnikakoolist vms kutseõppeasutusest saanud dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta (näiteks kutsetunnistus, lõputunnistus).
   «Kutseharidus» märgitakse isiku kohta, kes on pärast üldhariduskooli mõne haridusastme lõpetamist saanud dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta kutseõppes (kutsekoolis, tehnikakoolis vms), ilma et ta oleks sealsamas omandanud põhi- või keskharidust. Täiend- ja ümberõpet, töökohal toimunud väljaõpet ning huviharidust (keeltekursused, rahvaülikoolid) siin ei arvestata.
   «Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega» märgitakse isiku kohta, kes koos kutseharidusega omandas sama õppekava raames põhihariduse.
   «Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega» märgitakse isiku kohta, kes koos kutseharidusega omandas sama õppekava raames keskhariduse (näiteks kutsekeskkoolis keskharidust tõendava tunnistuse ja kutsetunnistuse saanud isik). Siia ei kuulu need, kes üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis vm) omandasid lisaks keskharidusele dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta.
   «Kutsekeskharidus keskhariduse baasil» märgitakse isiku kohta, kes on lõpetanud keskhariduse baasil mõne õppeasutuse kutsekeskhariduse taseme õppekava (selle haridusega lõpetanuid on alates aastast 1999).
   «Keskeri/tehnikumiharidus pärast põhiharidust» märgitakse isiku kohta, kes on põhihariduse baasil lõpetanud tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekava.
   «Keskeri/tehnikumiharidus pärast keskharidust» märgitakse isiku kohta, kes on keskhariduse baasil lõpetanud mõne keskeriõppeasutuse või muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekava.
   «Kõrgharidus» märgitakse isiku kohta, kellel on kõrgharidust tõendav diplom (on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, v.a rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli).
   «Magister» märgitakse isiku kohta, kellele on antud magistrikraad. Siia kuuluvad ka internatuuri lõpetanud isikud.
   «Teaduste kandidaat / doktor» märgitakse isiku kohta, kellele on antud teaduste kandidaadi või doktori kraad. Siia kuuluvad ka residentuuri lõpetanud isikud.
   87. Küsimus 22
   Millise hariduse omandasite üldhariduskoolis (või teist liiki õppeasutuses üldharidusliku õppekava raames)?
   Märgitakse üks vastusevariant. Tuleb tähele panna, et isiku haridustaseme määrab kõrgeim lõpetatud õppeasutus või klass, lõpetamata jäänud haridus seda ei tõsta. Ei ole oluline, millises õppevormis üldharidust omandati (päevases, õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina). Üldharidus peab olema märgitud kõigil (ka kõrgharidusega) isikutel. Välisriigis üldhariduse omandanud isikute haridustase tuleks määrata analoogiliselt Eestis omandatud haridustaseme määramisega.
   87.1. «Keskharidus» märgitakse isikul, kes on:
lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledþi (v.a ajavahemikus 1934–1940 tegutsenud progümnaasium või reaalkool) või saanud keskhariduse erikoolis (puudega laste koolis või kinnises erikoolis).
   Siia ei kuulu isikud, kes on kutseõppeasutuses omandanud keskhariduse koos kutsega või keskerihariduse põhihariduse baasil, nende kohta märgitakse «põhiharidus».
   87.2. «Põhiharidus (mittetäielik keskharidus)» märgitakse isikul, kes on lõpetanud:
      a) mittetäieliku keskkooli või 7 klassi 1961. aastal või enne seda või
      b) vähemalt 8 klassi ajavahemikus 1962–1989 või
      c) põhikooli või vähemalt 9 klassi 1990. aastal ja hiljem, ning ei ole omandanud kesküldharidust.
   Siia kuuluvad ka need, kes
      d) omandasid keskerihariduse põhihariduse baasil või
      e) lõpetasid 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi või
      f) lõpetasid ajavahemikus 1920–1944 kutsekeskkooli või
      g) on saanud põhihariduse erikoolides.
   87.3. «Algharidus» märgitakse isikul, kes on lõpetanud
      a) üheklassilise vallakooli, linnaalgkooli, ühe- või kaheklassilise ministeeriumikooli, kihelkonnakooli, kõrgema algkooli
aastani 1920 või
      b) aastal 1930 või varem 4 või 6 klassi või
      c) 1930–1944 6 klassi (ka õhtualgkoolid täiskasvanuile) või
      d) ajavahemikus 1945–1971 või 1991–1996 4 klassi või
      e) ajavahemikus 1972–1989 3 klassi või
      f) 1990. aastal või hiljem 6 klassi, kuid ei ole omandanud põhiharidust (sh ka need, kes on koolis põhihariduse omandamise pooleli jätnud).
   87.4. «Ei oma algharidust, kirjaoskaja» märgitakse isikul, kes pole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet, kuid kes oskab vähemalt ühes keeles arusaamisega lugeda ja kirjutada (sh ka pimedate poolt kasutatav kiri) lihtsamat teksti oma igapäevast elu puudutavatel teemadel.
   87.5. «Ei oma algharidust, kirjaoskamatu» märgitakse isikul, kes pole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet ega oska üheski keeles arusaamisega lugeda ega kirjutada lihtsamat teksti isiku igapäevast elu puudutavatel teemadel.
   88. Küsimus 23
   Milline on Teie suhe religiooni (usku)?
   Vastab 15-aastane ja vanem (30. märtsil 1985. a või varem sündinud) isik. Vastamine on vabatahtlik.
   Kõigepealt teatatakse loendatavale, et sellele küsimusele vastamine on vabatahtlik, ja küsitakse, kas isik on nõus sellele küsimusele vastama. Eitava vastuse korral märgitakse «ei soovi vastata». Jaatava vastuse korral küsitakse, kas isik on käesoleval ajal kindlat usku tunnistav, ateist või usu suhtes ükskõikne.
   «Kindlat usku tunnistav» märgitakse isiku puhul, kes peab omaks mõnda usutunnistust. Selle variandi märkimisel täpsustatakse, millist usku isik omaks peab. Liikmeksolek kirikus või koguduses ei ole seejuures vajalik. Märkida võib ainult ühe usu. Kui isik ei oska usku nimetada, kuid teab vastava kiriku, koguduse või muu usulise ühenduse nimetust, siis tuleb kirjutada see väljale «muu usk»).
   Usu suhtes ükskõikseks loetakse isikut, kes usku ei eita, kuid ei pea ka ühtegi usku omaks.
   «Ateist» märgitakse isiku puhul, kes teadlikult eitab jumala olemasolu ning religiooni.
   Kui isik ei suuda määratleda oma suhet religiooni, märgitakse «ei oska vastata».
   89. Küsimustele 24–31 vastab 15-aastane ja vanem (30. märtsil 1985. a või varem sündinud) isik.
   90. Küsimused 2–30 on loenduseelse nädala, s.o 20.–26. märtsi 2000. a kohta. (Seda tuleb loendatavale ütelda!)
   91. Küsimus 24
   Kas Te töötasite nimetatud nädalal ühe tunni või rohkem? (vastake «jah» ka siis, kui Te olite töölt eemal haiguse, puhkuse vms tõttu.)
   Küsimuse eesmärk on kindlaks teha, kas loendataval oli loenduseelsel nädalal töösuhe või mitte ja sellest olenevalt jätkata kas küsimusest 25 või 26. Uuritaval nädalal töötavateks loetakse kõik, kes töötasid vähemalt tunni või puudusid töölt ajutiselt. Selline määratlus on tingitud vajadusest piiritleda töötust kui töö täielikku puudumist.
   91.1. Küsitlusel loetakse tööks:
      a) tööd tasu eest lepingu või kokkuleppe alusel, kaasa arvatud:
      – tööd tasu eest natuuras (toidu, peavarju, kütte või muu sellise näol);
      – tööd, kus tasu makstakse honoraride, lepinguliste tasude või preemiate näol, samuti tükitöö korras tasustatud tööd, jootrahade, komisjonitasude või tööandjaga kokkulepitud käibeprotsendi kujul tasustatud tööd;
      – mingi konkreetse töö, uurimuse või projekti tarbeks määratud stipendiumide, honoraride või muu rahaga tasustatud tööd;
      b) tööd oma ettevõttes või talus, erapraksist;
      c) tööd tasu eest või ilma tasuta mõne teise leibkonnaliikme ettevõttes või talus;
      d) osalise tööajaga tööd;
      e) mittelegaalset sissetulekut andnud tegevust.
   Rahvaloendust huvitab loendatava tegelik töötamine, mitte aga selle vormistatus. Kui tegelik töötamine ei lange vormilise töösuhtega kokku, siis tuleb lähtuda tegelikust töötamisest. Tööks loetakse ka mittelegaalset sissetulekut andev tegevus.
   91.2. Küsitlusel ei loeta tööks:
      a) tööd isiklikus koduses majapidamises;
      b) lapsehoidmist ilma tasuta oma peres, sugulaste või sõprade juures;
      c) vabatahtlikku tasuta tööd (v.a punkti 91.1 alapunkti c märgitud juhud);
      d) institutsiooni elaniku (k.a kinnipeetav) tehtud tööd selles asutuses.
   Ajateenijate puhul märgitakse samuti «ei».
   91.3. Ajutiselt töölt puuduvateks loetakse neid, kelle puhul töötamine on ajutiselt, teatud perioodiks katkenud ja kes eeldavad töö jätkumist sama tööandja juures või sama ettevõtte raames ning kelle puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
      a) jätkub palga, töötasu või kompensatsiooni saamine või
      b) ajutine eemalolek on kestnud kuni 4 kuud.
   Põhimõtteliselt saab töölt ajutiselt puuduvaks lugeda vaid neid, kellel on mingi püsivam töösuhe. Lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid, palgata pereliikmeid ja juhutöötajaid, kes ajutiselt ei tööta, samuti ka hooajatöötajaid väljaspool tööhooaega ei loeta ajutiselt töölt puuduvaks. Ettevõtjad (nii tööandjad, üksikettevõtjad kui talupidajad) märgitakse ajutiselt töölt puuduvateks siis, kui ettevõte, mis võimaldab tööle tagasi pöörduda, säilib. Tööleasujaid, kellel on olemas kokkulepe töö alustamiseks, kuid kes pole veel reaalselt tööle asunud, loetakse töötuteks (v.a isikud, kes on kokkulepitud töö esimesel päeval haigestunud — need loetakse töölt ajutiselt puuduvateks).
   92. Järgmine küsimus esitatakse neile 15-aastastele ja vanematele isikutele, kes ei töötanud 20.–26. märtsini 2000. a ühtegi tundi ega puudunud ajutiselt töölt.
   93. Küsimus 25
   Millisesse järgmistest rühmadest Te kuulute?
   Märkida üks vastusevariant.
   Kui loendatav on ajateenija, siis tuleb see kindlasti märkida.
   93.1. «Ajateenija» märgitakse neil, kes on ajateenijad Eesti Vabariigi kaitseväes, mereväes või piirivalves, samuti relvajõududega võrdsustatud kohustuslikus tegevteenistuses olevatel isikutel. Riigikaitselistes õppeasutustes õppijad märgitakse ajateenijateks. Ajateenijana ei märgita üleajateenijaid ega ohvitserkoosseisu.
   93.2. «Ei tööta, otsib aktiivselt tööd, valmis tööle asuma» märgitakse neil, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:
      a) nad on ilma tööta,
      b) viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud ja
      c) töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööle asuma.
   Aktiivseks tööotsimiseks loetakse kõiki töö leidmiseks või ettevõtluse alustamiseks reaalselt ettevõetud samme (nt riiklikus või mõnes muus töövahendusbüroos registreerumine, võimalike tööandjatega kohtumine, kuulutamine ajalehes või vastamine kuulutustele, töösooviavalduste saatmine tööandjatele, info hankimine vabade töökohtade kohta tuttavatelt või sugulastelt, ajutise tööjõu värbamiskohtades (turud vms) käimine, ettevõtte/talu registreerimine, tegevusloa taotlemine või laenu taotlemine selle alustamiseks, ettevõtte/talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate vms otsimine).
   Tööotsingutega võrdsustatud tegevuseks on ka varem kokkulepitud töö alguse ootamine.
   Valmis tööle asuma — kui loendatav on valmis kahe nädala jooksul asuma sobivale tööle.
   Kui loendatav ei soovi või ei saa mõne tööleasumist takistava teguri tõttu töösoovist hoolimata tööle asuda, siis ei loeta teda tööle asumiseks valmisolevaks, vaid märgitakse kas «kodune» vms.
   Tööleasujaid, kellel on olemas kokkulepe töö alustamiseks, kuid kes pole veel reaalselt tööle asunud (v.a isikud, kes on kokkulepitud töö esimesel päeval haigestunud), loetakse samuti töötuteks. Siia gruppi kuuluvad ka need isikud, kes on pensionil või õpivad, juhul kui nad vastavad kõigile kolmele (ei tööta, otsib aktiivselt tööd, valmis kahe nädala jooksul tööle asuma) tingimusele.
   NB! Kui isik määratleb end sellesse gruppi kuuluvaks, tuleb tingimata täpsustada, kas ta vastab ikka kõigile kolmele eespool toodud tingimusele!
   93.3. «(Üli-)õpilane» märgitakse neil, kes omandavad üld-, kutse- või erialast haridust (riiklike õppekavadega fikseeritud ja organisatsiooniliselt tagatud haridus) formaalharidussüsteemis, s.t üldhariduskoolis, kutseõppes või kõrgkoolis (vt käesoleva eeskirja punkti 84). Riigikaitselistes õppeasutustes õppijad märgitakse ajateenijateks. Akadeemilisel puhkusel viibijad klassifitseeritakse siin vastavalt tegevusele, millega nad puhkuse ajal on hõivatud (näiteks kodune vms). Siia ei kuulu need isikud, kes õpivad tööalastel täiendus- või ümberõppekursustel (enamasti töölt ajutiselt puuduvad), töötute koolitusel (s.o muudel põhjustel mittetöötav) või huvialakursustel (vabahariduskoolituses).
   93.4. «Pensionär» märgitakse neil, kellele on määratud vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetus- või rahvapension.
   93.5. «Kodune» märgitakse neil, kes ei otsi tööd ega ole valmis kahe nädala jooksul tööle asuma ning kes enamik aega tegelevad tasustamata majapidamisülesannetega ja/või hoolitsevad laste ning teiste pereliikmete eest, näiteks lapsehoolduspuhkusel olijad — mittetöötavad alla 3-aastast last kasvatavad isikud (ema, isa või hooldaja; siia ei kuulu rasedus- ja sünnituspuhkusel olijad — nad märgitakse töötavateks) või muud kodumajapidamises tegevad isikud. Siia ei märgita pensionäre, (üli-)õpilasi.
   93.6. «Muudel põhjustel mittetöötav» märgitakse kõigil ülejäänud põhjustel mittetöötavatel isikutel, sealhulgas:
      a) politsei- või kinnipidamisasutustes viibijad, sh politsei arestimajas, politsei arestikambris, vanglas, eeluurimise all või pagulaste vastuvõtupunktis olijad;
      b) isikud, kes ei näe põhjust töötamiseks või elavad oma varandusest (rantjeed);
      c) isikud, kes sooviksid töötada, kuid on mingil põhjusel loobunud tööotsimisest;
      d) isikud, kes hetkel ei otsi tööd ega ole valmis järgmise kahe nädala jooksul tööle asuma, kuna õpivad täiendõppekursustel;
      e) puude või pikaajalise haiguse tõttu mittetöötavad isikud.
   94. Küsimused 26–31 esitatakse ainult neile 15-aastastele ja vanematele isikutele, kes vastasid küsimusele 24 jaatavalt.
   95. Küsimus 26
   Mis on Teie põhitöökoha nimetus või põhitööandja nimi?
   Küsimusele vastamine on vabatahtlik, see on tegevusala kodeerimisel abistavaks informatsiooniks. Isiku põhitöökoht on töökoht, kus ta töötab suurema osa ajast. Kui loendataval on mitu töökohta, siis märgitakse põhitöökohaks see, kus kulus põhiline osa küsitletava tööajast. Silmas tuleb pidada tegelikku töötamist, mitte formaalset suhet mõne tööandjaga. Põhitöökohaks/ põhitööandjaks võib olla nii ettevõte või asutus kui ka talu, tegutsemine vabakutselisena või individuaaltöö. Kui loendatav ei oska ajakriteeriumi järgi oma põhitöökohta nimetada, siis järgmisteks kriteeriumideks on palk ja prestiiþ. Siia kirjutatakse põhitöökoha täisnimi. Kui töökoht on põhitegevusalast erinevate funktsioonidega, siis tuleb märkida ka allüksus, kus loendatav töötab. Kui töökoha nimes on kohanimi, siis tuleb see kirjutada. Loendaja ülesanne on esitada vajadusel allüksust või kohanime olemasolu täpsustavaid lisaküsimusi. Vältida tuleb tööandja nime nimelühendeid. Aktsiaseltside, osaühingute ja mittetulundusühingute puhul tuleb kindlasti märkida ka tööandja liik, mille võib lühendada järgmiselt: AS — aktsiaselts, OÜ — osaühing, 
SA — sihtasutus, TÜH — tulundusühistu, TÜ — täisühing, UÜ — usaldusühing.
   Lühend kirjutatakse nime lõppu.
   Taluniku puhul tuleb märkida talu ärinimi (mis on registreeritud äriregistris). Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, tuleb kirjutada taluniku ees- ja perekonnanimi ning lõppu «talu».
   Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul tuleb samuti kirjutada nende ärinimi. Kui loendatav töötab välisriigis, välisriigi tööandja juures, siis ei ole tööandja nimi vajalik.
   96. Küsimus 27
   Mis on Teie põhitöökoha/põhitööandja põhitegevusala?
   Tööandja põhitegevusala (majandusharu) tuleb loenduslehele märkida võimalikult täpselt. Märkida tuleb tööandja majandustegevuse põhisuund, sealhulgas see, mis on töö objektiks ning see, mida tehakse (toodetakse, töödeldakse, vahendatakse, müüakse, ehitatakse, korjatakse, püütakse vms). Mõnel juhul iseloomustab tööandja nimetus juba iseenesest tema tegevusala, näiteks lasteaed, saun, maksuamet jne. Kui isikul on tööandja, kellel pole tegevusala, siis isik kirjutab enda tegevusala. Kui isik töötab allüksuses, mille tegevusala erineb tööandja põhitegevusalast, kirjutatakse allüksuse tegevusala.
   97. Küsimus 28
   Millisel aadressil Te põhiliselt töötate?
   Märkida tuleb loendatava põhitöökoha/tööandja tegelik asukoht, kus ta töötas suurema osa ajast loenduseelsel nädalal. Kui isik töötas suurema osa ajas loenduseelsel nädalal samas hoones või maa-alal (hoovimajas, garaaþis vms), kus asub tema püsielukoht, või talle endale või mõnele tema leibkonna liikmele kuuluvas talus, siis tuleb märkida vastusevariant «a)  Oma kodus / oma talus», ja jätkata küsimusest 29. Kui isikul on kindlat töötamise kohta raske öelda ja ta ei alusta oma tööd iga päev samast paigast, siis tuleb märkida vastusevariant «b) Kindel töötamise koha aadress puudub». Kui see isik töötas seejuures ühe ja sama maakonna, valla või asula piires, siis tuleb kirjutada aadressväljadele «c)» täiendavalt ka selle maakonna, valla või asula nimi (vt käesoleva eeskirja punkti 38). Kui isikul oli vaadeldaval nädalal kindel töötamise koht Eestis (v.a variant «Oma kodus / oma talus»), siis kirjutatakse selle koha aadress võimalikult täpselt (vt käesoleva eeskirja punkti 38) ning jätkatakse küsimusest 29. Kui isiku tööandjal on allüksusi mitmes kohas või kui tööandja aadress erineb loendatava enda töötamise koha aadressist, siis tuleb märkida töötamise kohaks see aadress, kus loendatav ise tegelikult töötas suurema osa ajast. Kui isik töötas loenduseelsel nädalal mitmes eri kohas või oli liikuval tööl, kuid sai hommikuti oma töökäsu ühest ja samast kohast, siis märgitakse selle koha aadress. Kui isik töötas loenduseelsel nädalal välisriigis, kirjutatakse selle riigi nimi ning jätkatakse küsimusest 29.
   98. Küsimus 29
   Milline on Teie tööalane staatus Teie põhitöökohal või põhitööandja juures?
   Märgitakse üks vastusevariant vastavalt isiku staatusele tema põhitöökohal/põhitööandja juures. Juhul kui isikul on põhitöökohal mitu staatust, siis lähtuda sellest, millel tulu on suurem. Kui tekib raskusi näiteks aktsionärist loendatava liigitamisega ettevõtjaks või palgaliseks, siis tuleb lähtuda sellest, kas ta saab tulu põhiliselt palga või omanikutulu vormis. Samamoodi tuleb talitada mitmesuguste ühistute liikmetega.
   98.1. Palgatöötajad on isikud, kes:
      a) olid loenduseelsel nädalal hõivatud täis- või osaajalise tööga asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks, mille eest neile tasuti kas rahas või natuuras (pole oluline, kas see töökoht on ametlikult registreeritud või mitte) või
      b) on tööandjaga lepingulises töövahekorras (tööleping, tööettevõtuleping, avaliku teenistuse seadusest tulenev töövahekord, suuline kokkulepe tööandjaga), kuid puudusid ajutiselt töölt.
   Palgatöötajateks loetakse ka ohvitserid ja allohvitserid, samuti juhutööga elatist teenivad isikud.
   98.2. «Püsiva lepinguga palgatöötaja» märgitakse neil palgatöötajatel, kellel on tööandjaga lepinguline töövahekord olnud või tõenäoliselt kestab aasta või kauem.
   98.3. «Muu palgatöötaja» märgitakse ülejäänud palgatöötajail, s.t isikutel, kelle lepinguline töövahekord tööandjaga on lühem kui aasta, samuti juhutöötajatel.
   98.4. «Ettevõtja-tööandja, talupidaja palgalise tööjõuga» märgitakse neil
      a) kellel on oma ettevõte või teenindus-vahendus-/äritegevus (töökoda, büroo, pood vms), kus kasutatakse pidevalt vähemalt ühte palgatud töötajat (pole oluline, kas ettevõte on registreeritud või mitte). Ajutise (hooajalise) palgatööjõu kasutamine ei muuda isikut palgatöötajatega ettevõtjaks. Samuti ei ole ettevõtja-tööandja ettevõtte palgatöötajast direktor;
      b) kes peavad talu, kus pidevalt töötab vähemalt üks palgatud töötaja (peale oma pereliikmete).
   «Mitmemehefirmade» kaasomanikud loetakse palgatöötajatega ettevõtjateks või palgatöötajateta ettevõtjateks sõltuvalt sellest, kas nende firmad kasutavad palgatööjõudu või mitte.
   98.5. «Üksikettevõtja, vabakutseline, talupidaja ilma palgalise tööjõuta» märgitakse neil, kes:
      a) tegelevad oma töö saaduse (teenuse või toote) müümisega ja omavad selle valmistamiseks vajalikke tootmisvahendeid ning ei kasuta palgalist tööjõudu või
      b) on üheks partneriks partnerettevõttes, mis ei kasuta palgalist tööjõudu või
      c) peavad talu, milles ei tööta pidevalt palgalist tööjõudu (peale oma pereliikmete) või
      d) on vabakutselised töötajad — s.t loomingulised töötajad, kes ei ole kellegi palgal (näiteks kunstnik, kirjanik vms). Vabakutselisteks ei loeta juhutööga leiba teenivaid palgalisi.
   Kui tekib probleeme isiku liigitamisega kas üksikettevõtjaks/vabakutseliseks või palgaliseks, siis isik, kelle eest maksab makse tööandja, liigitatakse palgaliseks; isik, kes maksab ise enda eest makse, liigitatakse üksikettevõtjaks/vabakutseliseks.
   98.6. «Palgata töötaja pereettevõttes, talus» märgitakse neil, kes töötasid loenduseelsel nädalal ilma otsese palgata pereettevõttes (või talus, mis kuulub mõnele leibkonnaliikmetest) ning kes saavad selle eest osa ettevõttest või talust saadavast sissetulekust või hüvedest.
   98.7. «Tulundusühistu liige» märgitakse neil, kes on liige ühistus, mille põhikirjaline eesmärk on ainelise tulu saamine ja selle jaotamine liikmete vahel. Tulundusühistu ärinimes peab sisalduma täiend ühistu.
   99. Küsimus 30
   Mis on Teie amet põhitöökohal? / Milles seisneb Teie töö?
   Ameti kirjutamisel tuleb lähtuda tööfunktsioonidest isiku peamises töökohas isiku ütluse järgi, kirjapandud amet peab tööfunktsioone võimalikult täpselt kajastama. Vajadusel tuleb andmeid täpsustada: märkida ei tohi lihtsalt tööline, insener, oskustööline, spetsialist, konsultant, operaator, teenistuja, riigitööline, mehaanik, masinist, ametnik, meister, kontrolör vms, vaid märgitud peab olema, kas loendatav on elektrimehaanik, puurseadmete mehaanik, filmioperaator, arvutioperaator vms. Mitmest eri osast koosnevate ametinimetuste puhul tuleb esimesena kirjutada olulisem, põhilisem amet. Õpetajate puhul on oluline märkida, millises haridusastmes ta töötab.
   Ettevõtete/asutuste jms juhtide puhul on oluline vahet teha, kas tegemist on väike- või suurettevõtte juhiga (väikeettevõtte puhul märkida VE + juhi ametinimetus). Väikeseks loetakse ettevõtet, kus töötab alla 15 inimese või kus juhile allub veel vaid üks juhtivtöötaja. Ülejäänud ettevõtete/asutuste juhid on suurettevõtte juhid (kolm või enam juhti). Kirjas peab olema osakonna/allüksuse vms nimetus, mille juht isik on. Kui vastaja on sõjaväelane, siis tuleb kirjutada SÕJAVÄELANE. Ametinimetuse märkimisel ei ole lubatud kasutada lühendeid.
   Palun kirjeldage lühidalt oma tööülesandeid (täidetakse juhul, kui ametinimetus ei kirjelda piisavalt tööülesandeid). Selle täiendava küsimuse eesmärgiks on hõlbustada ameti klassifitseerimist loendusandmete töötlemise käigus. Küsimus tuleks esitada isikule juhul, kui tema ametinimetus ei kirjelda, millised on tema tööülesanded ning vastused sellele küsimusele peaksid avama maksimaalselt töö iseloomu. Kui ameti sisu on juba ametinimetusega kirjeldatud ja üheti mõistetav, siis pole seda küsimust isikule vaja esitada ja selle lahtri võib jätta täitmata. Kui loendatava amet nimetatakse vene keeles ja kohapeal ei suudeta seda ametinimetust eesti keelde tõlkida, kirjutatakse ametinimetus trükitähtedega vene keeles väljale «Palun kirjeldage lühidalt oma tööülesandeid».
   100. Küsimus 31
   Mitu tundi Te harilikult nädalas töötate?
   Märkeruutu kirjutatakse harilik töötundide arv nädalas. Hariliku tööaja all mõeldakse tüüpilist töönädala kestust tundides pikema perioodi kestel. Siin mõeldakse tegelikku tööaega, mitte töölepingus fikseeritut. Tööaja hulka ei arvestata lõunavaheaegu, tööle minekuks ja töölt tulekuks kulunud aega. Tööajaks tuleb lugeda ka regulaarsed ületunnitööd, väljaspool töökohta tööülesannetele kulutatud aeg, samuti mitteametlikult töötatud tunnid. Kui isik töötab harilikult nädalas mitmel erineval töökohal, siis tuleb kokku liita töötunnid kõigil töökohtadel, sealhulgas oma talus või pereettevõttes töötatud aeg. Sesoonsete tööde puhul tuleb vastamisel lähtuda aastakeskmisest töönädala pikkusest. Kui loendatava ainus tegevus on episoodilised juhutööd ja vastamine on raskendatud, siis tuleks lähtuda viimase nelja nädala tegelikust keskmisest töötundide arvust. Kui loendatav on äsja tööle asunud ja tal on raske hinnata tavalise tööaja pikkust, siis tuleb lähtuda tööandjaga kokkulepitud tööaja kestusest või tugineda teiste samasuguse töö tegijate tööajale.
   Mitu tundi sellest põhitöökohal?
   Siia kirjutatakse harilikult nädala jooksul põhitöökohal/põhitööandja juures töötamiseks kuluv aeg.

Rahandusminister Mart Opmann