Üldinfo

15.–29. juulini 2001. aastal korraldatakse taasiseseisvunud Eesti esimene põllumajandusloendus.
Eelmine põllumajandusloendus oli Eestis 1939. aastal, järgmine FAO soovituste alusel ja kooskõlas arenenud riikide praktikaga eeldatavalt 2010.–2011. aastal.

Põllumajandusloenduse korraldamise vajadus Eestis sajandivahetusel tuleneb Vabariigi Valitsuse 10.09.1996. aastal kinnitatud Eesti statistikasüsteemi arendamise põhisuundadest (istungi protokoll nr 61), Vabariigi Valitsuse määrusest nr 229 (RT I 2000, 61, 389) ja rahvusvaheliste organisatsioonide (Eurostat, FAO) soovitustest.

12.04.2000. aastal vastuvõetud põllumajandusloenduse seaduse järgi on põllumajandusloenduse eesmärk saada:
  • andmeid loenduse objektide majandustegevuse ja majandusseisundi, tootmise tüübi, peamiste sissetulekuallikate, tootmisressursside, asukoha, õigusliku seisundi, juhtimise ja juhtide kohta;
  • koondandmeid majapidamiste põllumajandusliku tegevuse põhinäitajate dünaamika analüüsimiseks loendustevahelisel ajal;
  • koondandmeid haldusüksuste põllumajandusliku seisundi kohta;
  • andmeid statistiliste vaatluste valimite moodustamiseks.
Loenduse objektiks on põllumajanduslik majapidamine ja põllumajanduslik kodumajapidamine.

Põllumajanduslik majapidamine on ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega tootmisüksus, mille põhitegevusala on põllumajandus ja kus on:
  • vähemalt üks hektar põllumajandus- või metsamaad või 0,3 hektarit kalatiike või
  • vähem kui üks hektar põllumajandus- või metsamaad või 0,3 hektarit kalatiike või need puuduvad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt (üle poole) müügiks.
Põllumajanduslik kodumajapidamine on majandusüksus, kus on vähem kui üks hektar põllumajandus- või metsamaad või see puudub ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt (üle poole) oma tarbeks ning kus on vähemalt kas:
  • 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või
  • 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
  • kolm mesipuud.
Põllumajandusloenduskomisjonid ja koostöö kohalike omavalitsustega

Loenduse põhikorraldaja on Statistikaamet. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel tekkivate probleemide lahendamiseks moodustati Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a korraldusega nr 1199-k asjatundjate komisjonina Vabariigi Valitsuse põllumajandusloenduskomisjon. Igas maakonnas on moodustatud maakonna põllumajandusloenduskomisjon. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narvas on moodustatud linna põllumajandusloenduskomisjon. Põllumajandusloenduse ettevalmistamisel on oluline roll täita ka kohalikel omavalitsustel, kes on koostanud põllumajandusloenduse objektide nimekirjad, mida nad 2001. aasta juunis koostöös loendustöötajate ja Statistikaameti töötajatega veel kord täpsustavad.

Loenduse vahetu korraldamine

Loendusel on küsitletavaks isikuks põllumajandusliku majapidamise või põllumajandusliku kodumajapidamise valdaja või tema esindaja. Loendatakse samal põhimõttel nagu rahva ja eluruumide loendusel. Iga loendusobjekti (põllumajanduslikud majapidamised ja kodumajapidamised) kohta täidab loendaja loenduslehed. Loenduslehtede vormid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2000. a määrusega nr 229 “Põllumajandusloenduse loenduslehtede vormide ja loenduseeskirja kinnitamine ning loendusmomendi, loendusperioodi ja järelküsitluse määramine”.

Loendusandmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel. Neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele. Loendusandmete kaitse korraldamisel juhindutakse põllumajandusloenduse seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, andmekogude seadusest ja riikliku statistika seadusest.

Statistikaamet avaldab esialgsed loendustulemused üheksakümne päeva jooksul pärast järelküsitluse lõppu, põhjalikud statistilised tabelid aga kahe aasta jooksul pärast loendusperioodi. Loendustulemused on vastupidi loendusandmetele avalikud ja kõigile kättesaadavad.