Eesti Statistika 95

Eesti Statistika Kvartalikiri 2/16

Esinejad

Aadu Must
Allan Puur
Barteld Braaksma
Ene-Margit Tiit
Gaétan Lafortune
Liina-Mai Tooding
Luule Sakkeus
Maris Lauri
Marju Lauristin
Michel Poulain
Peeter Koppel
Priit Potisepp
Rasmus Ole Rasmussen
Tarmo Soomere
Tõnu Kollo
Ulf Jorner


Aadu Must

Aadu MustAadu Must on Eesti ajaloolane, poliitik ja riigikogu liige. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo eriala cum laude, hiljem on ta seal töötanud õppejõuna ning on Tartu Ülikooli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja, juhataja ja professor. Ta on Eesti perekondade ning sisse- ja väljarännanute uurija ning on avaldanud raamatu perekonnaloo uurimisest („Eestlaste perekonnaloo allikad“). Samuti on Aadu Must aktiivselt tegelenud eestlaste nimede uurimisega. Ta on Akadeemilise Ajalooseltsi taasasutaja ning olnud sama seltsi esimees (1999–2000) ja aseesimees (2000–2003), samuti on ta Eesti Arhiivinõukogu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Arhivaaride Ühingu liige ning Eesti Genealoogia Seltsi auliige.


Allan Puur

Allan PuurAllan Puur (PhD) on Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur. Tema peamine uurimisvaldkond on Eesti rahvastikuareng. Viimastel aastatel on ta oma teadustöös keskendunud sündimusele ja peremoodustusele (teise demograafilise ülemineku ilmingud, ajastusmõju, rahvastikuprotsesside pikaajaline järjepidevus). Allan Puur tegeleb ka rahvastikuteaduse taristu arendamise ja andmeloomega.


Barteld Braaksma

Barteld BraaksmaBarteld Braaksma juhib Hollandi statistikaametis (CBS) innovatsiooniprogrammi ja -laborit. Tema käe all sai katseprojektina alguse praegune CBS-i avatud andmete veebileht. Teiste näidetena võib mainida esimest CBS-is avaldatud infograafikut, siseprotsesside optimeerimise protsessikaeve vahendite kasutuselevõttu, hulka suurandmetega tehtud eksperimente ning mobiilsete seadmete kasutamisega tehtud katseprojekte. Varem on Barteld CBS-is tegelenud väga paljude teemadega, sh teadustegevuse, uue statistika väljaarendamise, kvaliteedihalduse ja ettevõtte ülesehitusega. Peale CBS-iga seotud kohustuste on Barteld aktiivne ka mitmesugustes rahvusvahelistes töörühmades Euroopa ja ÜRO tasemel. Näiteks on ta olnud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni toodete ja allikate moderniseerimise komitee eesistuja ning ESS-i suurandmete rakkerühma liige. Ta oli Euroopa statistikasüsteemi moderniseerimiskava „Vision 2020“ loonud kõrgetasemelise töörühma sekretär. Braaksma on hariduselt matemaatik, spetsialiseerudes mittelineaarsele dünaamikale ja kaoseteooriale. Enne CBS‑is töötamist õpetas ta mitmes Hollandi ja Belgia ülikoolis matemaatikat ning teeb seda ka praegu.


Ene-Margit Tiit

Ene-Margit TiitPõhilise osa oma tööelust ehk alates 1957. aastast on Ene-Margit Tiit olnud matemaatika õppejõud Tartu Ülikoolis (assistent, dotsent, professor, matemaatilise statistika kateedri ja statistika instituudi juhataja), alates 1999. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on juhendanud Tartu Ülikooli perelaborit, osalenud mitmesugustes sotsiaal- ja meditsiinivaldkonda puudutavates projektides, korraldanud rahvusvahelisi teaduskonverentse, kirjutanud ca 20 raamatut ja 500 artiklit, juhendanud ca 100 üliõpilase diplomi-, bakalaureuse-, magistri- või doktoritööd. 1995. aastal valiti Ene-Margit Tiit Helsingi Ülikooli audoktoriks ja ta on Valgetähe teenetemärgi IV klassi kavaler. Alates 2006. aastast töötab professor Tiit Statistikaametis ja ta oli 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht.


Gaétan Lafortune

Gaétan LafortuneGaétan Lafortune on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tervise osakonna vanemmajandusteadlane. Viimased kümme aastat on ta olnud OECD väljaande „Health at a glance“ („Tervis lähivaates“) koordinaator ja toimetaja. Väljaanne võrdleb Euroopa ja mitte-Euroopa riikide tervisnäitajaid ja -süsteeme. Samuti on ta läbi viinud mitmeid tervisega seotud ebavõrdsuse mõõtmise ning tervisetöötajate uurimisprojekte. Enne OECD-ga liitumist tegeles Gaétan Lafortune Ottawas Kanada valitsuses tööturu- ja tervishoiupoliitikaga. Tal on Kanada Sherbrooke’i ülikooli magistrikraad majanduses.


Liina-Mai Tooding

Liina-Mai ToodingLõpetas 1967. aastal Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna, 1986. aastast on tal doktorikraad filosoofias. Töötanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas õppejõuna, arvutuskeskuses sektorijuhatajana ja rakendusmatemaatika laboris osakonnajuhatajana, alates 1995. aastast on ta sotsiaal- ja haridusteaduskonna dotsent.


Luule Sakkeus

Luule SakkeusLuule Sakkeus (PhD) on Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi vanemteadur ja direktor. Põhiline uurimisvaldkond on Eesti rahvastikuareng, praegune teadustöö keskendub peamiselt rahvastiku vananemisele ja tervisele. Alates 2010. aastast koordineerib rahvusvahelise SHARE uuringu korraldamist Eestis, tegeleb samuti riigi andmekorralduse arendamisega.


Maris Lauri

Maris LauriMaris Lauri on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala 1984. aastal ja majandusteaduste magistrantuuri 1994. aastal. Ta on töötanud majandusanalüütikuna Eesti Pangas, Tallinna Pangas ja Hansapangas (hilisem Swedbank), hiljem sõltumatu analüütikuna-majanduseksperdina. 2014. aastal oli Lauri peaministri majandusnõunik, aastatel 2014–2015 rahandusminister ning alates 2015. aastast on ta riigikogu, majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige.


Marju Lauristin

Marju LauristinMarju Lauristin on Euroopa Parlamendi liige, sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor ja Eesti taasiseseisvumise üks liidritest. Marju Lauristin on alates 1967. aastast sotsioloogina uurinud Eesti meediat, kultuuri ja ühiskonda ning olnud kolmel korral (2009, 2010 ja 2011) Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja. Ajaleht Eesti Päevaleht hindas 2015. aastal Marju Lauristini Eesti mõjukaimaks poliitikuks, kes on "ühiskondlike protsesside arvamusliider, kelle sõna maksab erakonnas ja ka väljaspool seda".


Michel Poulain

Michel PoulainEnne demograafiavaldkonnas doktorikraadi saamist oli Michel Poulain omandanud hariduse astrofüüsikas. Praegu on ta Leuveni Katoliikliku Ülikooli emeriitprofessor ning Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur. Tal on suur kogemustepagas rahvastikuteadlase ja statistikuna töötamisest, samuti on ta rahvastiku- ja rändestatistika valdkonna ekspert nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes institutsioonides. Olles Leuveni Ülikoolis uurimisprojekti juht, oli ta vastutav Eurostatis 1989. aastal välja töötatud esimese rändeühtlustusprojekti eest. Ta on töötanud koos ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga (UNECE) Genfis, ÜRO Rahvastikufondiga (UNFPA), Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskusega (ICMPD), Euroopa Nõukoguga ja OECD-ga rahvusvahelise rändestatistika parendamise ja ühtlustamise kallal. Alates 1992. aastast tegutseb ta pikaealisuse uurimise alal. 1999. aastal tegeles ta rahvusvahelise pikaealisuse andmebaasi tarbeks väga kõrge eani elanud inimeste vanuse kindlakstegemise ja kinnitamisega. Vastutades selle tegevuse eest Sardiinias, avastas ta, et kõrge eani elanud inimesed ei olnud üle saare jaotunud ühtlaselt, vaid olid koondunud piirkonda, mida ta kutsus siniseks tsooniks (Blue Zone). Sellest avastusest said alguse ülemaailmsed uurimused, mille käigus ta leidis ka teisi siniseid tsoone. Hiljuti avaldas Poulain teadustöö, milles tutvustab nelja siiamaani tuvastatud sinist tsooni. Peale rahvusvahelise rände uurib ta ka pikaealisust põhjustavaid faktoreid, rõhudes eriti demograafilistele, sotsiaal-kultuurilistele ja antropoloogilistele väljavaadetele.


Peeter Koppel

Peeter KoppelPeeter Koppel on SEB panga privaatpanganduse strateeg ning tegeleb igapäevaselt privaatpanganduse klientide varade investeerimise ning investeerimisalas kliendikommunikatsiooniga. Ta on töötanud mitmel finantsturgudega seotud ametikohal, muu hulgas kaubelnud valuutade ja aktsiatega. Koppel õpib ka Estonian Business Schooli executive MBA programmis.


Priit Potisepp

Priit PotiseppPriit Potisepp on rahvusvaheline riikliku statistika ekspert. Ta oli sõltumatute eksperdirühmade juht Saksamaal, Šveitsis, Iirimaal, Liechtensteinis ja Bulgaarias, kui aastatel 2014–2015 hinnati Euroopa statistikasüsteemi vastavust Euroopa statistika tegevusjuhisele. Aastatel 2004–2012 oli Potisepp Statistikaameti peadirektor.


Rasmus Ole Rasmussen

Rasmus Ole RasmussenRasmus Ole Rasmussen on Põhjamaade ruumilise planeeringu keskuse Nordregio (Nordic Centre for Spatial Development) vanemteadur. Ta uurimisvaldkondadeks on piirkondlik areng ja analüüs, statistiline analüüs, geoinfosüsteemid ning Arktika alad ja põhjapiirkonnad. 1976. aastal sai ta Kopenhaageni ülikoolist doktorikraadi. Konverentsi ettekandes käsitletaval teemal on ta kirjutanud 15 teadusartiklit. Samuti on ta teinud kolm dokumentaalfilmi („Maailm kuulab sind“, „Roheline maa“ ja „Kaksikefekt“). Filmid on seotud projektiga „Kliimamuutus, sotsiaal-majanduslikud tingimused ja piirkondade suutlikkus muutustega kohaneda“, mida Rasmus Ole Rasmussen ise juhtis.


Tarmo Soomere

Tarmo SoomereTarmo Soomere on 2014. aastast Eesti Teaduste Akadeemia president, 2009. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, lainetuse dünaamika labori juhataja ja 2005. aastast rannikutehnika professor. Ta lõpetas 1980. aastal Moskva Riikliku Ülikooli matemaatika alal, kaitses 1984. aastal füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi Moskva P. P. Širšovi nim Okeanoloogia Instituudi juures ja 1992. aastal matemaatikadoktori kraadi Tartu Ülikooli juures. Tema peamised uurimisvaldkonnad on geofüüsikaline hüdrodünaamika, mittelineaarsete pinnalainete teooria, tuule- ja laevalainete mõõtmine ja modelleerimine, meremeteoroloogia, solitonilaadsete lainete interaktsiooni problemaatika, lainetuse dünaamika rannikutehnikas, lainetuse poolt indutseeritud rannikuprotsessid.


Tõnu Kollo

Tõnu KolloTõnu Kollo on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna professor, praegune teaduskonna dekaan ja Statistikanõukogu esimees. Tema teadustöö mitmemõõtmelise statistika valdkonnas on pälvinud Eesti riikliku teaduspreemia ja ta on korduvalt olnud matemaatilise statistika instituudi juhataja. Tõnu Kollo on ka üks Tartus toimuva rahvusvahelise mitmemõõtmelise statistika konverentsi peakorraldajaid.


Ulf Jorner

Ulf JornerEnne pensionile minekut töötas Ulf Jorner Rootsi statistikaametis eri ametikohtadel. Osakonnajuhina vastutas ta näiteks põllumajandus-, keskkonna-, energeetika- ja transpordistatistika eest. Hiljem oli ta vastutav statistiliste meetodite ja IT-valdkonna arendustöö eest. Rootsi statistikaameti 150. sünnipäevaks kirjutas ta selle ajalugu käsitleva raamatu „Summa summarum“. Ulf Jorner on Örebro Ülikooli audoktor.