Rahvamajanduse arvepidamine

Väljaanded ja artiklid

Sisemajanduse koguprodukt

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2013 (lk 24)

2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööjõu ühikukulu majanduse konkurentsivõime näitajana

artikkel
Tõnu Mertsina, Tamara Jänes
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 43)

ning et viimane säiliks kõrge, ei tohi tööjõukulud kasvada püsivalt tootlikkusest kiiremini. Siseturu hindade aspektist on tööjõu ühikukulu tähtis inflatsiooni mõjutaja. Kuna Eesti majandus sõltub olulisel määral välisturust, siis mõjutavad meie siseturu hinnataset tööjõu ühikukulu kõrval ka imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvamajanduse arvepidamine

artikkel
Tõnu Mertsina
– Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 185)

2011. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv Euroopa Liidu keskmisest märksa kiirem. Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv kiirenes mullu hinnamuutuse mõju arvestades 7,6%-ni, Euroopa Liidu (EL) keskmine kasv aga oli 1,5%. Eesti SKP kasvu vedas aasta esimeses kolmes kvartalis peamiselt töötlev tööstus, mille kasv oli kiire tänu kaupade väljaveole. Aasta viimases kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse kasv siiski aeglustus ja panus SKP kasvu vähenes järsult. Töötleva tööstuse kasvu toetanud kaupade väljaveo kasvutempo aeglustus peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemise tõttu. Ekspordi kasvu aeglustumine pidurdas SKP suurenemist märgatavalt. Teisel poolaastal hakkasid majanduskasvu enim panustama ehituse ning info ja side tegevusala. Ehituses tulenes kasv peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöödest, info ja side tegevusalal põhiliselt infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiirest kasvust. Oluline mõju oli ka käibe- ja aktsiisimaksu laekumise kasvul.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisemajanduse koguprodukt

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 24)

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2011. aastal Euroopa liikmesriikidest kõige kiiremini – varasema aastaga võrreldes 7,6%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvamajanduse arvepidamine

artikkel
Tõnu Mertsina
– Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 191)

2010. aastat iseloomustab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu järkjärguline taastumine. Möödunud aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 14,5 miljardit eurot. Pärast 2009. aasta kiiret kahanemist kasvas SKP 2010. aastal hinnamuutuse mõju arvestades 3,1%. Euroopa Liidu (EL) keskmisest (1,8%) oli Eesti SKP kasv kiirem.

Väljaande kaas

Loe edasi

Pakkumise ja kasutamise tabelid eelmise aasta hindades

artikkel
Iljen Dedegkajeva
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 113)

Pakkumise ja kasutamise tabelid (PKT) moodustavad lahutamatu osa Eesti rahvamajanduse arvepidamise süsteemist. Alates referentsaastast 2000 koostatakse pakkumise ja kasutamise tabelid jooksevhindades regulaarselt iga aasta kohta ning sisend-väljundtabelid toodete järgi iga viie aasta tagant (2000, 2005 jne). Lõplik pakkumise ja kasutamise raamistikus arvestatud aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades avaldatakse 36 kuud pärast referentsaastat.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisemajanduse koguprodukt

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 24)

2008. –2009. aasta talvel langes maailma majandus kriisi, mida peetakse rängimaks pärast Teist maailmasõda. Euroopa Liidus oli kõige raskem olukord Balti riikides, kus üleilmsele fi nantskriisile oli eelnenud majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum, millele omakorda järgnes sisemajanduse nõudluse kokkukukkumine. Eesti majandus langes järsult kogu 2009. aasta vältel. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 13,9%. Majanduslanguse madalseis jäi II kvartalisse, seejärel SKP vähenemine tasapisi aeglustus.

Väljaande kaas

Loe edasi