Rahandus

Väljaanded ja artiklid

Eestil on Euroopa Liidu riikide madalaim võlatase

artikkel
Agnes Naarits
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 24)

Eestile oli 2017. aasta sündmusterohke: eesistumine Euroopa Liidus ja 100. aastapäeva pidustuste planeerimine võttis tavapärasest suuremal hulgal riigi ressursse. Seda peegeldab ka möödunud aasta rahandusstatistika: suurenes nii tulude kui ka kulude maht, ent aasta lõpuks jäi riigi koondeelarve väikesesse defitsiiti. Siiski püsib Eesti riigi rahandusseis heal tasemel ja riigivõlg väheneb iga aastaga. Euroopa Liidu riikide seas on Eesti oma madalaima võlatasemega konkurentsitult esimene.

Väljaande kaas

Loe edasi

Valitsemissektori rahandus

artikkel
Agnes Naarits
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 76)

Eesti riigi rahandusseis on endiselt heal tasemel: valitsemissektori koondeelarve on plussis, riigivõlg väheneb ning tulude maht suureneb aastaaastalt. Euroopa Liidu riikide seas on Eesti oma tasakaalus eelarvepoliitikaga kindlalt esirinnas. Artiklis antakse ülevaade valitsemissektori rahandusstatistika olulisemate näitajate muutustest 2016. aastal.

Väljaande kaas

Loe edasi

Finantsvahendus

artikkel
Egle Vesilind
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 197)

Eesti finants- ja kindlustustegevuse sektorisse kuulub 1% majanduslikult aktiivsetest registreeritud äriühingutest (v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad). Finants- ja kindlustussektorisse kuuluvad keskpank, krediidiasutused, valdusfirmad, investeerimisfirmad, kindlustusseltsid, fondid, muude finantsteenuste osutajad, finantsturgude haldajad, kindlustuse ja pensionifondide abitegevusaladel tegutsevad üksused ning fondide valitsejad. Finantsja kindlustussektori panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 2015. aastal 0,4 protsendipunkti suurem kui aasta varem. Euroopa Liidu 28 riigi keskmine finants- ja kindlustustegevuse sektori ettevõtete panus SKP-sse langes 2015. aastal tagasi 2013. aasta tasemele ehk 5,3%-ni. Eesti finants- ja kindlustussektori panus SKP-sse oli samal tasemel nagu 2014. aastal ning ühel joonel Hispaania, Saksamaa ja Rumeeniaga (3,9%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Valitsemissektori rahandus

artikkel
Agnes Naarits
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 203)

2016. aasta alguse seisuga on valitsemissektori nimekirjas kokku 2925 asutust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut, sihtasutust või mitteturutootjast ettevõtet, mille majandustegevuse tulemusi valitsemissektori arvepidamises kajastatakse. Neist 317 kuulusid keskvalitsuse, 2606 kohalike omavalitsuste ja 2 sotsiaalkindlustusfondide sektorisse. Aasta varasemaga võrreldes vähenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste sektorisse kuuluvate üksuste arv – vastavalt 5 ja 19 võrra. Riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega avaliku sektori ettevõtteid oli 253, neist 4 kuulusid finantsinstitutsioonide sektorisse.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahandus

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2016 (lk 32)

Eesti 2015. aasta riigieelarve tulud koos edasikantavate maksudega olid 7,98 miljardit eurot. Summa jäi märkimisväärselt alla planeeritud eelarve mahule, mis oli 8,45 miljardit eurot. Plaanitud maht jäi saavutamata eelkõige toetuste väiksema laekumise tõttu. Toetusi arvestamata ületas laekumiste summa planeeritud eelarve mahtu 155 miljoni euroga. 2015. aasta planeeritud kulutused olid 8,67 miljardit eurot, millest eelarveaasta jooksul tehti ära 8,33 miljardit.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kohalike omavalitsuste eelarved

artikkel
Marika Kivilaid
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 90)

Artiklis antakse lühiülevaade Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste eelarvete tuludest ja kuludest, võrreldakse neid kõikide Eesti kohalike omavalitsuste keskmisega ning jälgitakse viimase kümnendi jooksul toimunud muutusi. Analüüs põhineb eelarvete kvartaliaruannetel, mida kohalikud omavalitsused esitavad Rahandusministeeriumile.

Väljaande kaas

Loe edasi

Finantsvahendus

artikkel
Egle Vesilind
– Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 199)

Finants- ja kindlustustegevuse sektor on väike – selle ettevõtete osatähtsus Eesti ettevõtete koguarvus on 4%. Sektor jaguneb kolmeks: 1) finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid; 2) kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus; 3) finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad. Finantsteenuste osutamise tegevusala on finants- ja kindlustussektori suurim – 83% kogu finants- ja kindlustussektorist ja 3% kõigist Eesti ettevõtetest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Valitsemissektori rahandus

artikkel
Agnes Naarits
– Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 205)

2015. aasta alguse seisuga oli valitsemissektori nimekirja kuuluvaid asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi ja mitteturutootjatest ettevõtteid, mille majandustegevuse tulemusi valitsemissektori arvepidamises kajastati, kokku 2949. Neist 322 kuulusid keskvalitsuse, 2625 kohalike omavalitsuste ja 2 sotsiaalkindlustusfondide sektorisse.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahandus

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2015 (lk 32)

Eesti 2014. aasta riigieelarve tulud olid 7,82 miljardit ja kulud 7,77 miljardit eurot. Tulud ulatusid planeeritud eelarve mahust 97,5%-ni ja kulud 95,6%-ni. Tulude oodatust väiksema laekumise taga olid eelkõige saadavad toetused, mida laekus vaid 73,7% oodatud mahust. Eelkõige vähenesid kulutused antavatele toetustele ja muudele ülekannetele. 2013. aastaga võrreldes kasvasid riigieelarve tulud 3% ja kulud 0,4%. Riigieelarve tulude ja kulude vahe oli 43 miljonit eurot.

Väljaande kaas

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

väljaanne
Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja tegevuskavadest. Kogumik valmib koostöös Riigikantselei strateegiabürooga. Kuigi fookus on säästva arengu vaatenurgast olulistel teemadel, pakub kogumik lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.
Väljaande kaas

Loe edasi